[VOT] Vadja keele sõnaraamat

poissi J Kr (R-Eur. P) poisi K-Ahl. R-Reg. Kr pois R-Reg. Пойисъ Pal₁ K-reg₂, g poisii J = poja
J jok sill on suur poik. jo om poisii iälin kas sul on suur poeg? – On juba noormehe-ealine
P tšülää poisiᴅ, poolõd velleᴅ rl küla poisid, poolvelled
K panimma poisilo üvälle (Sj. 675) rl panime (mehele) poisile hüvale

pooli Len. K M Lu Li Ra J (Kett. R-Eur. I) pool K M Kõ S Lu J I Ku puoli R-Reg. (K U L V) pùoli Po puol K P Kr puul Lu puole Kr, g poolõõ Lu Li J I poolõ J-Must. poolee M-Set. poole J-Must. puolyõ L puole R-Reg.
1. pool, pool- | vn половина; пол-
Li tämä võtti kalaa i sei poolõᴅ, i tõizõõ poolõõ viskas takazõõ ta võttis kala ja sõi poole ja teise poole viskas tagasi
J pool ammõss mätäni, juurõd jääti itšemese pool hammast mädanes (ära), juur jäi (juured jäid) igemesse
P õssaass puol paŋkõa viinaa ostetakse pool pange viina
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ümber) käidud
V nellä vuotta puolyõkaa sluužizin turḱestaniza neli ja pool aastat teenisin Turkestanis
K puol tõiss vuotta õli millõ poolteist aastat olin vana
K pooli kõlmatta (Ahl. 43) kaks ja pool
M pooled neĺĺättä (Set. 77) (kell on) pool neli
L pεälie puolyõ saa virstaa üle poolesaja versta
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunniᴢ ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga
J poolõõ päälee poole peale
S pool kuu poolkuu
I nämäᴅ ovaᴅ atpeettõiᴅ tšerikkoza, niku pool pokkoinikkaa neile on kirikus matusetalitus ära peetud, (nad on) nagu pooleldi surnud (= surnuks peetud)
P tšülää poisiᴅ, poolõd velleᴅ rl külapoisid, poolvelled
M anna poolõd millõ anna pool(ed) mulle
M vähäp poolta vähem kui pool
M poolõd õli karu, a poolõd õli ińehmiin pool(eldi) oli karu, aga pool(eldi) oli inimene
Lu siä kuuntõõt poolie kõrviõkaa sa kuulad pool(t)e kõrva(de)ga
J poolõll sõnall luppama poole sõnaga lubama
2. kesk- | vn пол- (в значении ‘в середине’)
Lu kukko nõisi laulomaa poolõll üüllä kukk hakkas laulma keskööl
Lu se jo õli litši poolt päivää see oli juba keskpäeva paiku
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J pool itšiin keskealine
3. pool, külg | vn сторона, половина
M ühtä poolta nii vaivattaaʙ, etti eb anna tšäekaa kerttaa üks pool (peast) nii valutab, et ei või käega puutuda
P tšääntääss ümpär tõizõt puolõᴅ i taas tappaass (rehepeksu kohta:) käänatakse ümber teised pooled (= käänatakse vili ümber, alumine pool peale) ja jälle pekstakse (kootidega)
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealmine pool ilusam kui pahem pool
Lu kase on õikaa pool, a tõin on murna pool see on parem pool, aga teine on pahem pool
J pinnaa pooli pindmine pool
J tämä on tšülmä pooli see on külm pool (= vilupoolne nõlvak)
Lu taka pool on püllillää tagapool on uppis
4. pool, kant, maanurk | vn сторона, сторонка, край
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
M se on võõras pooli see on võõras kant
Lu maa poolõõ vätši (sise)maa poole (= Kattila ja selle lähikülade) rahvas
J vad́d́aa pooli fig vadja pool (= Luuditsa ja Liivtšülä koos lähiküladega)
Lu vennää pool fig Vene pool (= Kattilalt lõuna poole jääv vene külade ala)
■
M teilee mehiilee, mehee poolõlõõ ain leeb aikaa teil(e), meestel(e), meessool(e) jääb alati aega
Lu vanaa poolõõ meeᴢ vanapoolne mees
Lu nii kõiɢ räimittii, jott lakkia pooli on pääl lõhuti (löödi) kõik nii (puruks), et häda on käes (= midagi ei jäänud alles)
M tõizõd poolõd (Set. 12) paharetid.
Vt. ka ahtõri-pooli, alapooli, alupooli, erätsipooli, esipooli, etel-pooli, hoonopooli, itäpooli, kakko-pooli, kura-pooli, liha-pooli, lounat-pooli, länsi-pooli, meespooli, naispooli, nenä-pooli, ohtõgo-pooli, pahapooli, pahnuppooli, paskapooli, peräpooli, pohja-pooli, pää-pooli, päälepooli, päälipooli, rintapooli, sisi-pooli, sisäpooli, süämmeepooli, takapooli, takupooli, varjopooli, üläpooli, üvä-pool
Vt. ka poolikko²