[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lahsi Kett. K R L P M Po Lu Li J I Ku (Kõ Ja-Len. Ra vdjI Kl) lahhsi J-Must. lahzi Len. R-Reg. Lu-Must. J-Must. lahs Al. P M Lu Ra J laχsi P (M Kõ) laχs U lachs ~ laxe Kr Ла́хси K-reg₂ Ii-reg₁ Лахси ~ Лахсъ Pal₁ Лахсь Ii-reg₂, g lahzõõ Kett. K M Lu J lahsõõ Kett. I lahse J-Must. lahzee Ku
1. laps | vn ребёнок, дитя
M miä õõn takaämmä, minuu unukalla on lahzõd jo mina olen vanavanaema, minu lapselapsel on juba lapsed
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M lahzõõ piäʙ emältä tšüs̆süä antõõssi laps peab emalt andeks paluma
I pikkõzõlõ lahsõlõ piäp kuullõtaɢ vanapia väike laps peab kuulama vanemaid (inimesi)
Po lahzõll õli ǜö-itku laps nuttis öösiti
Lu lahz eb makkaa, lahz on sõnahuzõᴢ laps ei maga, laps on ära sõnutud
Lu miä jo lahzõõ murõtin ma söötsin juba lapse ära
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
M saunaasõõ veetii lassa tetšemää sauna viidi last sünnitama
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, saad tüdrukuna lapse
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J lahzõlõ nännää (rintaa) antõma lapsele rinda andma
J lahs on rinnõss veerotõttu laps on rinnast võõrutatud
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii halb!
Ra ep se omii lahsii tää see ei hooli (tea) oma lastest
Ra se viskaz omad lahzõd niku jänes poigaa see jättis oma lapsed maha nagu jänes poja(d)
Li lahzõss tahoᴅ laulajaa kk lapse töö on ju teada! (tahad lapsest lauljat!)
M täll on rinnaa imevä lahsi tal on rinnalaps
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps aina karjub
J terävä lahsi (Must. 184) elav(aloomuline) laps
Lu tuhmapäin lahsi kõva peaga (= vähese taibuga) laps
M kummaᴅ ovaᴅ vähäkkõizõ vähämeelellizeᴅ lahzõᴅ, neillä valuʙ kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila suust
P kuultamattomõinõ lahsi sõnakuulmatu laps
R vaivanõ lahsi ~ M armatoo lahᴢ vaenelaps
J võõrõz lahs (Tsv.) kasulaps
J saatu lahs (Tsv.) vallaslaps
P tämä on tüttärikuo laχsi ta on vallaslaps (tüdrukulaps)
Lu rinta lahsi imik (rinnalaps)
J süntü ko poik vai tüttö lahs kas sündis poeg või tütar (poiss- või tüdruklaps)?
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa (Must. 161) {t., t.}, tütarlast, veel paremini kui poeglast
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõõ oitõjõ lapsehoidja
J lahzõõ müttsü lapsemüts
P lahsajõõ kaaska ~ Ku lahsii kaaska laste muinasjutt
J lahzõõ põlvi (Tsv.) lapsepõlv
I lahsõõ tila päramised
2. (looma, linnu jne.) poeg | vn птенец, детёныш
M õli noori põdra, neitä lahsia oli noor põder, (üks) neid poegi
M sika sööb õmad lahzõᴅ siga sööb oma pojad (= põrsad) ära
L kuolõvad linnuu lahzõᴅ linnupojad surevad ära
M rahnopakkoz on õma pere, a õma peressä täm lazzõb lahzõᴅ mesipuus on oma pere, aga oma perest ta heidab peret.
Vt. ka marrazlahsi, oppi-lahsi, piikalahsi, poikalahsi, pojolahsi, pojoklahsi, riiv-lahsi, rintalahsi, rissilahsi, tüttärikkolahsi, tüttärikoo-lahsi, tüttölahsi, tütärlahsi, vagazlahsi, vaival-lahsi

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

rissivelli M rissi-veĺĺ J-Tsv., pl rissi-veĺĺeᴅ J
1. ristiema poeg | vn сын крёстной матери
M rissisõzar i rissivelli ristiema tütar ja ristiema poeg
2. J-Tsv. ristivend, kaaskristlane, vend Kristuses | vn брат во Христе

rissivello Lu J ristiema poeg | vn сын крёстной матери
J rissivello on õikõ kora poik, tämä nii uhkassi ain eh́tiiʙ ristiema poeg on õige toretsev poiss, ta rõivastub alati nii uhkesti

tsareevitš J-Tsv., g tsareevitšaa J tsaari poeg | vn царевич.
Vt. ka tsesare·evitš

tuuma R-Reg. (R-Eur.), g tuumaa
1. R-Reg. saatus | vn судьба
2. fig poeg, pojake (poja hellitusnimi rahvalauludes) | vn сын, сынок, сыночек (ласкательное обращение к сыну в народных песнях)
vai antto üvä opose tuli ruunaa tuumalleni naimaruuna nagrielleeni (Eur. 36) rl või andis hea hobuse, tuliruuna mu pojale, kosjaruuna mu naerile