[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lakõa Kett. K-Ahl. R L P M Ja-Len. J (Kõ-Len.) lak̆kõa Kett. M vdjI I (Ma) lakkõa Lu J-Must. lakkia Lu Li lakkaa Lu J lakka Ra J-Tsv. laḱḱaa ~ laḱḱa Lu, g laḱḱõa: laḱḱkaa Lu J
1. sile, tasane; lame | vn гладкий, ровный; плоский
Lu leipää tasõtõtaa päältä, jott õllõiᴢ lakkia leiba silutakse pealt, et oleks sile
J lazz veel kõrt ut́ugakaa, lakkaap leeʙ lase veel kord triikrauaga (üle), saab siledam
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J vesi on lakkaa niku špeili vesi (= veepind) on sile nagu peegel
Li pää õli nii lakkia niku voᴅ ut́ugoitõttu pea oli nii sile nagu triigitud
M lak̆kõa tšäsi sile(danahaline) käsi
M lauta on lak̆kõa laud on sile (tasane)
M lak̆kõa silta sile (tasane) põrand
M lak̆kõa tšivi sile kivi
M lak̆kõa tee ~ J lakkaa ~ lakka tee tasane tee
M lak̆kõa maa tasane maa
Lu lakkaa meri, lainõtta bõõ mittää tasane meri, lainet pole sugugi
Li vennee põhja õli lakkia paadi põhi oli lame
Lu barkka, tämä on lakkaa põhjaakaa, gilliä ebõõ praam, see on lameda põhjaga, kiilu ei ole
Lu perrää suurõõ tormii meri algõp tüüntüä, tšävvää suurõd laḱḱaad lainõõᴅ pärast suurt tormi hakkab meri rahunema, käivad suured lamedad lained
2. lage, paljas | vn голый, пустынный
J lakkall jääll hot tšen livesüʙ paljal (= libedal, lumeta) jääl võib igaüks libastada (libastab kes tahes)
J tuli kõik teeb lakkassi tuli teeb kõik lagedaks (= põletab kõik maha)
3. lage, avar; subst. lage, lagendik; plats | vn пустой, пустынный; пустырь; поляна
L suur lakõa nõmmi on siεll suur lage nõmm on seal
L antagaa millõ lauta lakõa i lavvaa taguᴢ (kosjaõhtul ütles peigmees:) andke mulle lage laud ja lauatagune
Lu lakkia mettsä hõre (lage) mets
Lu lakkia puu hõre puu
I mettsäaho, lak̆kõa paikka, niittüpaikka mettsäzä metsalagendik, lage paik, heinamaa(koht) metsas
J õhzõkkaat puut kazvossa lakkaall okslikud puud kasvavad lagedal
P ep pääze metsässä lakõalyõ ei pääse metsast lagedale
Lu kuza õli suur lakkia, ilm äärte kus oli suur lage(ndik), ääretu
Ja lidnas on teet i lakõa (Len. 240) linnas on teed ja plats(id)
4. fig tore, sile(dalt tehtud) | vn отменный, гладкий, гладко сделанный
J ebõ·õ tehtü unikokojõ, a on tehtü lakkaad lahjaᴅ rl ei ole tehtud vusserdisi, vaid on tehtud toredad pulmakingid
J oŋko lahjani lakkaaᴅ. ku on lakkaaᴅ, nii on lustiᴅ rl kas mu pulmakingid on toredad? Kui on toredad, siis on ilusad
5. K-Ahl. lai, avar | vn широкий, просторный
■
M pääzimmä nüᴅ sõk̆kõaᴅ lak̆kõalõ saime selle asja nüüd selgeks (pääsesime, pimedad, nüüd lagedale)
J lakkaa päälee jäämä peavarjuta jääma
Lu müü jäimmä lakkõal maal meie jäime lageda taeva alla (= jäime peavarjuta)
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest (tagasi), siis oli maja (maha) põlenud, häda (oli) käes (= midagi polnud alles), tuli hakata uuesti elama
Lu nii kõiɢ räimittii, jott lakkia pooli on pääl nii löödi kõik puruks, et häda on käes (= midagi pole järele jäänud)
J lakkaa tuli pääle häda tuli kätte
J meni meez bariššoi ajama de pääsi kõikkinaa lakkassi mees läks hangeldama ja jäi päris lagedaks (= jäi kõigest ilma)

plattsi Lu J, g platsii Lu J väljak, plats; maatükk | vn площадь, плац; участок
J rahvõs koppiup platsilõõ rahvas koguneb (küla)väljakule
Lu suur plattsi maata suur tükk maad
■
J tämä on nii herkk: kui sõna juttõliᴅ, nii itku platsill ta on nii hell: kui sõna ütled (ütlesid), nii (on) nutt lahti (platsis)
J para·iko itku leep plattsiᴢ, uulõd jo om brillillää kohe on nutt lahti (platsis), huuled on juba torus