[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

liika Kõ Lu J (Kett. K) liikõ Lu liik J-Tsv. liikᴀ Ku, g liigaa ~ liikaa J
1. adj., subst liigne, üleliigne, liig- | vn лишний, излишний, чрезмерный
J liik entši pereᴢ, liik kulu liigne inimene peres, liigne kulu
J köühes taloz liika suut verrõta jõka suu palass vaeses talus näägutatakse liigset suud iga suutäie pärast
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
Lu ep se liika juukki üvvää tee ei see liigne joomine head tee
ain liigad rahad meneväᴅ aina kulub liialt raha (aina lähevad liigsed rahad)
Lu liikõ juttu on se, ku inemin pajatõʙ rohkaapi, mitä piäʙ liigne jutt on see, kui inimene räägib rohkem kui vaja
J liik hlopott üleliigne askeldamine
J mikä on liik, viskaa menemä mis on üleliigne, (see) viska minema
Lu sitä riissa mill ep piä, se riissa tuõb millõ liigõssi seda asja pole mulle vaja, see asi on mulle üleliigne
K jo jäin liikaa i tüttärilee juba jäin liigseks tütardelegi
K tulin liigassi liikuttajalõ (Al. 48) rl muutusin (tulin) liigseks liigutajale (= emale)
J ühs õli liika üks oli üleliia (üleliigne)
Lu põrsaall on liigõd ampaaᴅ põrsal on liighambad
2. paaritu | vn нечётный
J liik vai paari paaritu või paaris?
3. varu-; lisa- | vn запасной; дополнительный
Lu liikoja seiliä piεtää kanttsiᴢ varupurjesid hoitakse vöörikantsis
J salaa kirstulõ väliss teh́h́ä liik põhjõ salakirstule tehakse vahel lisapõhi (= kahekordne põhi, salapõhi)

J tälle kazvo sihe kõhtaa liika liha, kuza õli lõikattu talle kasvas sinna kohta liigliha, kust oli lõigatud (= opereeritud)
Lu liika sooli pimesool
J liigõd ivusõᴅ parukas
J üväss inimizess kõnsait eväd nõsa liikaa juttua heast inimesest ei räägita kunagi tühja juttu
J liikaa tetšemä liiga tegema (= solvama, ülekohut tegema).
Vt. ka liikõin

sooli Lu J-Tsv. (Ra), g soolõõ Lu J sool, soolikas | vn кишка
Lu žiivattaa ku tapõtaa, sis on soolõd i vattsmagoᴅ kui loomi tapetakse, siis on (= tuleb) sooled ja maod (puhastada)
J laski kinžõlika karult soolõd mahaa laskis kinžalliga karul sooled välja (maha)
Lu nüd jo ühee soolõõ õtt-saa sain (kiire söömise kohta öeldakse:) nüüd juba ühe soole otsa (= otsa sisse) sain (toitu)
Lu siis toob nältšä, ku siä omat soolõd virutõᴅ siis tuleb nälg, kui sa oma sooled loputad (= kui sa palju viina jood)
Lu lad́d́a sooli, se meil kutsutaa perä-sooli jämesool, seda kutsutakse meil pärasool(eks)
Lu perä sooli ~ taka sooli pärasool
J paksu sooli jämesool
Lu liika sooli pimesool
J soolõõ nahk soole nahk, soole kile.
Vt. ka perä-sooli, sigaa-sooli


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur