[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pilkko¹ Lu, g pilkoo adj, subst lauk(pea), lauguga (hobuse v. lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal) | vn с лысиной (о лошади или корове с белой полосой на лбу и на носу), разг. лыско (о лошади), лысанка (о лошади, корове)
Lu ku õpõzõl kõikk on mussa vai ruskaa, a nenäpäällin ja loba on valkaa, jutõllaa: pilkko pää õpõn kui hobusel kõik on must või ruske, aga ninapealne ja laup on valge, (siis) öeldakse: lauk(pea) hobune
Lu õpõzõl on pilkko nenä hobusel on lauguga nina
Lu pilkko lehmä lauguga lehm.
Vt. ka pilkkonenä, pilkkopää, pilkku¹