[VOT] Vadja keele sõnaraamat

amõ Ränk M-Set. (Salm₂) ame Kõ-Len. amõh (Kett.) amõᴢ (M Kõ S Ja) hame M-Len. J-Tsv., g amõõ: hame J (endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas | vn вид старинного платья наподобие сарафана)
Kõ eb üpi üvä ame, tantsi [= tantsip] tappuroine (Len. 228) vs ei hüppa kallis (hea) hame, tantsib takune.
Vt. ka vöö-amõ

bokkalavõn M maja v. toa külgmise seina külge kinnitatud pikk pink | vn лавка вдоль боковой стены избы

härmakka ~ häŕmakka M härmäkka Kõ, g härmakaa M pikk-kuub (vanaaegne kodukootud kalevist pikk meeste üleriie, kanti ka kasuka või palitu peal) | vn армяк (верхняя долгополая крестьянская одежда в виде халата или кафтана из сукна или грубой шерстяной ткани)
M härmakkaa eellä piettii. mehed mentii mettsää, pantii härmakka lad́d́a seltšää vanasti kanti pikk-kuube. Mehed läksid metsa, panid laia pikk-kuue selga
M häŕmakka on kotokuõttu suukkunassa, tehtii mokoma suur niku tulupaa moodaa, tehtii lad́d́a kagluᴢ, etti talvõlla mentii podŕäädaa mettsää töölee, kaglusõõ nõsab ül̆leeᴢ, sis täl̆lee sooja; pantii paĺtoo i šuubaa päälee pikk-kuub on kodukootud kalevist, tehti niisugune suur, nagu kasuka moodi, tehti lai kaelus, et (kui) talvel mindi metsa tükitööle, tõstab kaeluse üles, siis tal on soe; pandi palitu ja kasuka peale
M härmakka lõŋgassa õli tehtü. tehtii i linazõd lõimõd i lõŋgaakaa kuottii pikk-kuub oli villasest lõngast tehtud. Tehti ka linased lõimed ja villase lõngaga kooti.
Vt. ka arḿakka

kaputti M, g kaputii M
1. suss | vn тапочка
kaputit tehtii kok̆kaakaa paglassa iĺi niitissä sussid tehti heegelnõelaga nöörist või lõngast
2. kapukas (pikk sokk) | vn длинный носок
niitissä tehtü kaputiᴅ lõngast tehtud kapukad.
Vt. ka kaputta

kõrkõa Kett. K L P Ke M S Ja-Len. Lu Li I (Kõ-Len. J) kõrkea R-Eur. kõrkaa Lu Li Ra J kõrka J-Tsv. kõrkõõ Kõ kõrkia Ke Ku korkia Ku kerka ~ körgi Kr Кы́ркы́а ~ Кы́ркыа K-reg₂ Кыргы ~ Кыргъ Ii-reg₁ Ки́ркыа ~ Киргь ~ Коркна Pal₂ Кырчы́а [sic!] Pal₁, g kõrkõa: kõrkaa J
1. kõrge; pikk, pikakasvuline | vn высокий; высокого роста
J ted́d́ee oonõill on lusti paikk, kõrkaa bugree pääll teie hoonetel on ilus koht, kõrge künka peal
Lu tuimaz veez on kõrkaad ja sakkaad lainõõᴅ magedas vees on kõrged ja sagedad lained
I truba tehäss izveskassa i kirpitšassa, štoby õlisi kõrkõapi kattoa korsten tehakse lubjast ja telliskivi(de)st, et oleks katusest kõrgem
Lu miä teen koo ülepäl, kõrkaapal kõhal ma ehitan (teen) maja kõrgemasse kohta
Kõ matalap maa rohta, kõrkõap metsää puita mõist (tee kohta:) madalam maa rohust, kõrgem metsa puudest?
J kõrka metts kõrge mets
J kõrkaad oonõõᴅ kõrged hooned
M üväz maas kazvab i rautanõkõn kõrkõassi heal maal (heas maas) kasvab raudnõgeski kõrgeks
P tõin poika on kõrkõa teine poeg on pikk
L kõrkõat kazvua õli pikka kasvu oli
2. kõrge, hele (hääle kohta) | vn высокий, звонкий (о голосе)
M kõrkõa ääli kõrge hääl
3. kõrge, tähtis, suursugune | vn важный, высокопоставленный
M herrad ep piettü entäz nii kõrkõassi, piettii aivoo matalassi entäᴢ (meie) mõisnikud ei pidanud ennast nii kõrgeks, pidasid ennast päris madalaks
■
L kõrkõa vuosi liigaasta

laulusulka Lu fig laulusulg (pikk sirbikujuline sabasulg kukel) | vn крупное хвостовое перо петуха
laulusulgaᴅ, näit on kahs tükküä laulusuled, neid on kaks tükki
laulusulka meni rikki laulusulg läks katki

lavõn Ränk K M Kõ S Lu Li J (Po) lavõnõ K M Lu J I (Kett. R-Reg. Ra), g lavõzõõ K S Lu Li J seinapink, lavats (pikk seinaäärne v. seina külge kinnitatud pink e. lavats) | vn лавка у стены или прикреплённая к стене
Lu lavõnõ õli lad́d́a i pittšä nellää jalgaakaa, õli pitšep kui järtšü, nii pittšä kui seinä seinapink oli lai ja pikk, nelja jalaga, oli pikem kui {j.} (= tavaline pink), nii pikk kui sein
I lavõzõᴅ õlivaᴅ niin vot kui siittä i siheɢ kõittš mokomaᴅ suurõᴅ lavõzõᴅ õlivaᴅ siis olid (seina külge kinnitatud pikad) pingid, nii vaat kui siit ja sinna, puha niisugused suured pingid olid
J kahõs seinäz õli lavõzõt pantu kahte seina (kahes seinas) olid (seina)pingid pandud
I ümperi rihta lavõzõᴅ õltii toas olid ümberringi (= kahel pool seinte ääres seina)pingid
Lu lavõzõd i säntšü, näitä nüd et levvä (pikad seina külge kinnitatud) pingid ja (pakkudele asetatud laudadest endisaegne) magamisase, neid sa nüüd (enam) ei leia
M näd on annõttu lahzõlõ voli, meeʙ lautoja i lavõzia möö näe, on antud lapsele voli: ronib (läheb) mööda laudu ja seinapinke
J nõisi lavõzõllõ heitis (seina)pingile
I staruχa hüppii lavõzõlta vanaeit hüppas (seina)pingilt (püsti)
S kui koolõʙ, sis pannaz õlkõijee päälee lavõzõllõõ kui (inimene) sureb, siis pannakse (ta) õlgede peale (seinaäärsele) lavatsile
Kõ pokoinikall lavõzõll õli pää obraazoid́d́ee poolõᴢ surnul oli lavatsil pea ikoonide pool(e)
M õttsamõin lavõn ~ Ränk etsemoin lavõn ~ ülemein lavõn otsmises seinas olev pink
Ränk tšültšü lavõn ~ bokka lavõn külgmises seinas olev pink
■ (liitunult postpositsiooniga в составе композиты:) P lavõzõnalla (seina)pingi all
M razvakomka lavõznalla, tšen tahop se tahd́ip. uhmõr (Set. 17) mõist rasvakamakas (seina)pingi all, kes tahab, see tambib? – Uhmer
M uupakat pantii lavõzõnal̆laa (kodutehtud) saapad pandi (seina)pingi alla.
Vt. ka bokkalavõn, tšültšülavõn, õttsalavõn
Vt. ka lavanõ, lavonõ, lavunõ

lõŋka-pitsukki Lu pikk pleiss (pleissimisviis, mille puhul pole pleissimiskoht märgatav | vn особый способ валяния шерстяной домотканной ткани)
lõŋka-pitsukill et tunnõ, kus paikkaa on pitsattu pika pleisiga (pleisitult sa) ei tunne (ära), kust kohast on pleisitud

pitšällin M Lu pitšälin Lu (M), g pitšällizee M Lu pikaajaline, pikk, kestev; veniv | vn долговременный, продолжительный, затяжной; протяжный
Lu alusõõ vantõt ku viŋkuvaᴅ, siz jutõltii: tääp pitšälissä tormia kui purjelaeva vandid vinguvad, siis öeldi: ennustab pikaajalist tormi
Lu ku vihmaa saab nii tullaa heenoᴅ rakoᴅ vee pääl, siiz jutõllaa: pitšällin vihma kui vihma sajab, siis (kui) tulevad väikesed mullid vee peale, siis öeldakse: (tuleb) pikaajaline vihm
Lu pitšälin pouta pikk põud
Lu pitšällin aika (pikale) veniv aeg
M kurgõt pitšälissä laulua laulaaᴢ kured laulavad venivat laulu

pittši-varsi (J-Tsv.) pikk (saapa)säär | vn длинное голенище
pittši-varsiikaa saappõgõᴅ pika säärega saapad

pittšä¹ Kett. K R L P M Kõ Po Lu Li Ra J (Ja-Len. I Ma) pittše J pittš J-Tsv. pittša R-Eur. R-Reg. pitšä Por. pitkä Ku pitke Ku Kr pitka ~ pidja Kr Пи́тчя Pal₁ K-reg₂ Пи́тця Ii-reg₁, g pitšää Kett. K M Lu Li Ra J pitää Ku pikk | vn длинный
M kazel mehel pittšä kagla niku kurgõl sellel mehel (on) pikk kael nagu kurel
M buĺbukaz on pitšää varrõõkaa vesikupp on pika varrega
Lu kaŋgaz väliss on pitšep, väliss on lüh́h́epi kangas on vahel pikem, vahel lühem
Po iuhsõt pitšäᴅ, lastu pihtojee möö juuksed (on)pikad, lastud õlgadele
P puol virstaa õli üφs sarka pittšä pool versta oli üks sarg pikk
J pitšep pittšii puitõ, matalõb maa rohtõ, se on .. tee mõist pikem pikist puist, madalam maarohust, see on .. tee
J tänä vootta leep pittšä sütšüᴢ tänavu tuleb pikk sügis
Lu ikilookka tääp pit-tšii vihmoi vikerkaar ennustab pikki vihmu
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, (maa)ilm lai
K juttu pittšä, aika mennü i aźźa mennü kk jutt pikk, aeg läinud ja asi läinud
Lu kui pittšä nii lad́d́a nii pikk kui lai
J pittš hindrikko pikkpeeter (keskmise sõrme nimi)
J se on pittšä pitoin inemin see on pikatoimeline inimene
■
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on silm terav, näeb kaugele
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Li sill on kõvassi pittšä tšeeli sa valetad palju (sul on väga pikk keel)
Lu varkaal õllaa pitšät tšäeᴅ vargal on pikad näpud
Li peräl on pers pittšä (inimesele või inimese kohta, kes kõike hiljem lubab teha, öeldakse:) päral on perse pikk
J pittš liha tailiha

sirkõa K L P M J I sirkaa Lu Li J sirka R-Reg. Lu J-Tsv. sirkiä ~ sirkeä J-Must., g sirkõa ~ sirkaa
1. selge, läbipaistev | vn ясный, прозрачный
M ai mi sirkõa vesi oi, missugune selge vesi!
Lu lähteez on tšülmä ja sirkaa vesi allikas on külm ja selge vesi
Lu jää õli sirkaa jää oli läbipaistev
K iiva asõõp põhjaa, jääp sirkõa õluᴅ pärm settib põhja, jääb selge õlu
Lu sirkaal ilmõl näüʙ kaugõᴢ selge ilmaga näeb kaugele
Li tänävä bõlõ sirkaa päivä täna pole selge ilm
Lu terässä lüüp sirkaassa taivaassa, ühtää pilviä [= pilveä] eb õõ põuavälku lööb selgest taevast, ühtki pilve ei ole
M ai ku täll sirkõat silmäᴅ, niku sizaz vaataʙ oi, küll tal (on) selged silmad, vaatab nagu ööbik
2. kirgas, hele; erk, ere | vn светлый, яркий; J suur tähtijõõ tee on nii sirkõa ja puhaᴢ suur Linnutee on nii kirgas ja puhas; Lu sirkaa tähti ~ J sirkeä tähti (Must. 182) hele täht
J sirkaa päivä kirgas päike
Lu Li sirkaa sinine eresinine, erksinine
3. fig selge | vn ясный
Lu aźźa on sirkaa asi on selge
4. sirge, sihvakas | vn прямой, стройный
K sirkõa on merezä rooko, med́d́ee veĺĺi veel sirkõapi (Al. 45) rl sihvakas on meres pilliroog, meie vend (on) veel sihvakam
P valmissagaa lõõkkupuita, lõõkkupuita pitšiitä, pitšiitä i sirkõita, sirkõita i kõrkõita rl valmistage kiigepuid, kiigepuid pikki, pikki ja sirgeid, sirgeid ja kõrgeid
P jalakka kazvab mokoma sirkõa, ilma õhsõi, painõttii tuož luokka jalakas kasvab niisugune sirge, ilma oksteta, (sellest) painutati ka looka
5. pikk, sirge (õlgede ja lina kohta) | vn длинный
M sirkõad õlgõt pantii riittaasõõ, kuvoᴅ, õltšikuvot pantii riittaasõõ pikad (sirged) õled pandi virna, kood, õlekood pandi virna
M kombain teep kõik põltoss, eb õõ sirkõad õlkõa kombain teeb kõik põhuks, ei ole (enam) pikki õlgi
6. sile, sirge (kammitud juuste kohta) | vn гладкие, прямые (о волосах)
P ivuuχsõd menivat sirkõassi (pulstunud) juuksed läksid siledaks (sirgeks)
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
■
Lu inemin ku juup sirkaata vettä, siis nõizõb ilossõmaa kui inimene joob viina, siis (ta) muutub lõbusaks

suuri K R-Reg. L P M Kõ V Lu Li J I Ku (Kett. Sj. R-Eur. R-Lön.) suur Len. K R-Reg. U L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku śuhri, komp suhrampa Kr Су́ури Pal₂ K-reg₂, g suurõõ K U P M Lu Li J I suuryõ L P suuree Ku
1. suur; tugev; pikk; sügav; arvukas | vn большой; крупный; сильный; длинный; высокий; глубокий; многочисленный
Lu panin õpõzõl suurõõ koormaa, piäb vähettää panin hobusele suure koorma (peale), peab vähendama
M üvällä lehmällä suur uhar heal lehmal (on) suur udar
I ärtšä suurõji sarvõjikaa suurte sarvedega härg
Ra ku suurõp arja, se on kukko kui (kanapojal) on suurem hari, (siis) see on kukk
Li suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur tükk ajab suu lõhki, väike peab küllasena
P suukaa tämä tiep paĺĺo, a tšäeᴢ, tšämmälez on suur peukko kk suuga ta teeb palju, aga käes, kämblas on (ainult) suur pöial (= suuga teeb suure linna, käega ei käopesagi)
I suuri sõrmi pöial
J suuri sõrmi (Must. 183) keskmine sõrm
I suurõõ vatsaakaa suure kõhuga (rase)
M suurõt silmäd niku opõizõl suured silmad nagu hobusel (= väga suured silmad)
Li tšezällä püvvettii suurta kallaa suvel püüti suurt kala (= suuri kalu)
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
Lu täll on suur rikasuᴢ, a tämä ain rohkaap tahoʙ tal on suur rikkus, aga tema tahab aina rohkem
Lu se on suur sünti see on suur patt
M täll on taitaa suur tuska tal on vist suur mure
K emäz on suurõd vaivad nähnü rl (su) ema on suuri vaevu näinud
M kase on min̆nua vartõõ suur alu, suur abida see on minu jaoks suur solvang, suur ülekohus
M suur ooli suur hool, hoolitsus, mure
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
J kase oŋ kumm: pikkõrain lahs de nii suur paametti pääᴢ see on (alles) ime: väike laps ja nii suur mõistus peas
P i uulõõ lõhkazi suurõss nagrussa huulgi läks lõhki suurest naerust
Lu miä suurt üvvää meelt idgin ma nutsin suurest rõõmust
M suur kolamin on kujalla suur kolin on õues
J on suur pouta, maa lõh-kõõʙ on suur põud, maa lõheneb
J suurõd vihmaᴅ, sis pillaab viĺĺaa (kui on) suured vihmad, siis rikub vilja (ära)
Ra tänävä on nii suur utu täna on nii suur (paks) udu
Lu suur tuuli suur (tugev) tuul
K tüttärikod laulõttii suurõll äälell tüdrukud laulsid suure häälega
I naizil õltii vikahtõõᴅ peenepäᴅ i mehilä suurõpaᴅ naistel olid vikatid väiksemad ja meestel suuremad
P menin tällie pajattamaa, tämä tetši suurõt silmäᴅ, mitäid ep tää läksin talle rääkima, (aga) tema tegi suured silmad (= ta imestas), midagi ei tea(dnud)
I menivät pro-gonallõõ, kaiee astik̆koo panivat suurõlõ kepile (nad) läksid karjamaale, selle (tõrva)tünni panid pika teiba otsa
I rohot siälä suurõt kazvivaᴅ kõrge rohi kasvas seal
I lumi suuri lumi (on) sügav
J suurõll (pitšäll) harkkamuzõll tšäümä suurte (pikkade) sammudega käima
M miä tap̆paalin tätä suurõõkaa rutuukaa ma jõudsin talle suure rutuga järele
I meeᴅ .. kuhõɢ suurõõ teχχee lähed .. kuskile pikale teele
J suuri uni sügav uni
P suku õli suur suguvõsa oli suur
Lu suurissa on suur on väga suur
Lu suur-suuri koto suur-suur maja
2. täiskasvanu, suur | vn взрослый, большой
Kõ sukkaa teen, suurõlõõ piäp tehä kahõsatšümmett silmä teen sukka, täiskasvanule (= täiskasvanu sukale) peab tegema kaheksakümmend silma
Kõ kokalla tehäz i aluzjupkõita, suuria vartõ i lahsilailõ heegelnõelaga tehakse (ka) alusseelikuid, suurte jaoks ja lastele
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆lii, siᴢ juõllaᴢ elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib täiskasvanute juttude vahele, siis öeldakse: ära sega, vara vananed, kasvab pikk habe
I lahsõt kõittši suurõd i eloza ovaᴅ lapsed on kõik suured ja on elus
K suurõt tüttäred i noorõd naizõt tšäüsivät kõltaa täiskasvanud tüdrukud ja noored (abielu)naised käisid kolda korjamas
I suuri inehmine täiskasvanud inimene
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl kari on suuri sigu, aga teine (kari) on sea põrsaid
3. tähtis; suur | vn важный; великий; большой
P suur vid́d́es-päivä suur reede
M se tšihlago jo nätilpäivää päivännä, suur tšihlago see vastlapäev (on) ju pühapäevasel päeval, suur vastlapäev
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Kõ suur võõras pantii lavvaa õttsaa issumaa tähtis külaline (võõras) pandi laua otsa istuma
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks, ei taha tulla meie hulka
L harkkolaz õli suur tεätäjä Harkkolas oli suur külatark (~ teadjamees)
M täm on suur lurvi, ep kehtaa tehä milliz̆zee mit̆täiᴅ ta on suur laiskvorst, ei viitsi teha mitte midagi
J määretöin suur tšivi määratu suur kivi
J elä lõikka ilmõtoi suurt pala (leipä) ära lõika ilmatu suurt pala (leiba)
Lu suuri rikaᴢ väga rikas
■
Lu noorõn on suurõᴅ silmäᴅ, meeᴅ vanassi, mittä ʙ õõ tarviᴢ noorena tahad kõike, (aga) jääd vanaks, midagi ei ole (enam) tarvis
J miä pääzin suurõpõssi ma kasvasin suuremaks (= sain vanemaks)
J kõik tervüs tuli suurõpõssi tervis muutus tugevamaks
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
M mitä nii kaugaa mak̆kaaᴅ, jo suur päivä mis sa nii kaua magad, juba suur päev (väljas)
M alkõ tulla suurilla jalgoilla hakkas tulema suurte sammudega
I siiᴢ mois̆siossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü siis tuleme mõisast koju suurt teed (= maanteed) mööda
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi
J suur vesi ~ suurõd veeᴅ suurvesi, kõrgvesi, tulv
Lu J suur meri avameri, ulgumeri, ookean
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ avameri aina kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu suurõõ meree aluᴢ kaugesõidulaev
I suurõza rättezä suurrätis
J suur nigl sukanõel, kotinõel
M suurõᴅ tšiitossõᴅ suur tänu, suured tänud
Lu suur leppä sanglepp, must lepp
Lu suur poltikaᴢ kõrvenõges
K suur põtkõᴢ harakputk
I suur putkõ naat
Ra suur tšärpein porikärbes, lihakärbes
J suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
M suur ruikko (Set. 80) rõuged

tšivi-rivi Lu kivirida, (pikk) kari | vn каменная гряда, (длинный) риф
onõ meri, pittšä lee, pitšäll on tšivi-rivi, tšivikko on meri, pikk leetseljak, pikalt on kivirida, kari.
Vt. ka tšivikko

tšültšülavõn M külgpink, küljepink (toa külgmise seina äärne v. seina külge kinnitatud pikk pink e. lavats | vn боковая лавка у стены комнаты или прикреплённая к стене скамья)

ummikkõ Kett. Ränk L M (Salm₂), g ummikõõ M
1. (endisaegne naiste sarafanitaoline pikk valge pihikseelik | vn старинный длинный белый сарафан)
M baball õli ummikkõ; ummikkõ õli rüüdikaŋkaassa vanaemal oli pikk valge pihikseelik; pihikseelik oli toimsest lõuendist
M päälee pantii kase ummikkõ. see õli niku sarafan̆naa moodaa, ilmaa ih̆hoita. see õli näd́d́ee ehe (särgi) peale pandi see pihikseelik. See oli nagu sarafani moodi, ilma käisteta. See oli nende peorõivas
2. (endisaegne pikk valge naiste pealissärk | vn старинная длинная белая верхняя сорочка)
L nuorikõlyõ annõttii ummikkõ niku kauhtana pruudile anti (pikk) pealissärk nagu kaftan
M ummikkõ õli valkõa, kaŋkaassa, i rüüdi õli pääll ummikõlla; ihad õltii õmmõltu elmiikaa pealissärk oli valge, linasest riidest, ja rüü (pikk ülekuub) oli pealissärgi peal

vaaga Li vaagõ J-Tsv., g vaagaa (puust) kang, murd. kali (= pikk jäme kaigas) | vn вага
Li sis võtõtaa paksu mokomain pittšä poluirsi dali mikä tou-kataa sinne tšiven alla i sis painataa. se om vaaga. vaagakaa väänetää tõisõõ paikkaa siis võetakse niisugune jäme pikk kali või mis, tõugatakse sinna kivi alla ja siis kaalutakse (= kangutatakse kivi maast lahti). See on kali. Kaliga veeretatakse (kivi) teise kohta

varna Kett. K-Set. Lu varn J-Tsv., g varnaa Lu
1. Kett. K-Set. varn, puunael (seinas) | vn вешалка
2. pikk kepp v. kaigas, püst- e. tugipuu (külgtoed koorma kõrguse suurendamiseks) | vn (вертикальная) под порка, рас-, стойка, устой
J rataz varnõt tehä pihl-puuss kaariku tugipuud tehakse pihlapuust
J pihlõizõd rattaa varnõᴅ pihlakased kaariku külgtoed
J elä vaa kuul, ni vudmaan varnõll seltšää kui sa ei kuula, siis äigan kepiga selga!
3. (vankri rattapaare ühendava vahepuu väljaulatuv) ots, varn | vn конец лисицы (у телеги)
Lu kuvot pannaa rattailõõ i pannaa varnaa alta noorat tšiin kood pannakse vankrile ja pannakse (vahepuu) otsa alt köied kinni