[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pihku Kett. K-Ahl. P M Kõ Ja-Len. (Ra) Пихку Tum., g pihguu Kett. P M Kõ = petäjä
Kõ pihku kazvap kalmoill mänd kasvab kalmistul
M pihgull on mähä, sitä süvväᴢ, aivo makuza männil on mähk, seda süüakse, (on) väga maitsev
M miä issuzin pihguu alla ma istusin männi all
P mettsäz õli puuz merkki; õlivat pihguu ladvat kuivannu, talvõll, se õli merkki, etti lieb raskaz vuosi (~ vuoᴢ) metsas oli puus märk: olid männiladvad kuivanud, talvel, see oli märk, et tuleb raske aasta
M avu tehäᴢ pihguu õhsõissa ahjuluud tehakse männiokstest
M pihguu tõrva i kuuzõõ tõrva männivaik ja kuusevaik
M pihguu niglaᴅ männiokkad
M pihguu kärkki männikäbi.
Vt. ka kalmopihku