[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jõutua K-Al. P M Lu J (K-Ahl. Kõ-Len.) jõutuaɢ I jeutua Kett. P (R-Eur. Kõ-Len.) joutua Lu Li Ra J Ku (R-Lön. M Ja-Len.) joutuaɢ I, pr jõvvun P M Lu J jevvun Kett. jovvun Lu Li Ra J Ku jouvvun Lu Ku jõvvuu I, imperf jõutuzin P Lu J joutuzin Lu Li J jõutujõõ ~ jõutujõ I
1. jõuda, (kohale) jõuda | vn успевать, успеть, подоспевать, подоспеть
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), ühe korraga viidi kõik (ära)
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga endal (kodus) korda ei ole
Lu siä siso sitšäli, miä täti tätšäli, ühtee parvõõ jovvumma. pollee nauhaᴅ mõist sina, õde, sealtkaudu, mina, tädi, siitkaudu, ühtekokku jõuame? – Põlle paelad
I miä jõutujõõ minutti minuttiisõõ ma jõudsin minutipealt (kohale)
J jovvu tšiirep appi tule (jõua) kiiremini appi!
J jõvvu rutto, kanna päält (Tsv.) tule (jõua) ruttu, kannapealt
2. edeneda, edasi minna | vn спориться, продвигаться, продвинуться
Lu võõnoin inemin ain kopizõb vaa, tüü eb jouvvu aeglane inimene alati vaid kohmitseb, töö ei edene
J ep kuile õõ tüül jõutumiss millegipärast töö ei edene
J väsünnü inimin kui tšiire ni ruta, matk ain eb jovvu väsinud inimene, kuidas (kui kiiresti) ka ei rutta, tee(kond) ikka ei edene
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee edenes
3. valmida, valmis saada | vn поспевать, поспеть, созревать, созреть
M mettsä marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
M kõõz on tšülmä suvi, sis panidorad eväd jõvvu kui on külm suvi, siis tomatid ei valmi
M läntü veel bõõ jõutunnu hapupiim pole veel päris hapu
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad
M sauna jõutu jo valmiissi saun on juba valmis (= köetud)
4. sattuda | vn попадать, попасть
Li kui nämät sihee jovvuttii kuidas nemad sinna sattusid?
Lu üvvää ettsi, a pahõpaa joutu kk otsis head, aga sattus halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu kk kartis hunti, aga sattus karule
L babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
■
J nok, kui siä eläᴅ (jõvvuᴅ) noh, kuidas sa elad?
J näd jo vanassi jõutuzin näed, olen juba vanaks jäänud
Ku ei jovvu meelee ei tule meelde.
Vt. ka jõutaa, jõutoa

karu Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku (vdjI) karru ~ karrus Kr Каро Tum., g karuu K P M Kõ Lu Li Ra J Ku kar̆ruu M vdjI karu J
1. karu | vn медведь
P karu sei meilt vohoᴅ karu sõi meil(t) kitsed (ära)
Ja karut tšäivät kagraza karud käisid kaeras
M karu märizeʙ ~ mär̆rääʙ karu möirgab
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntüüp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä on magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh!
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha)
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest pages, aga karule sattus
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu vs hunti kartis, aga karule sattus
J karu, kagr-perᴢ karu, kaeraperse
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu terve niku karu terve nagu karu
Ra paks ku karu paks kui karu
J jalgõd rissiz niku karull jalad risti(s) nagu karul
L mettsä karu metsakaru
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
I valkõa karu jääkaru
M märizi kar̆ruu viisiä möirgas karu kombel
M leipä õli mussa niku kar̆ruu sitta leib oli must nagu karusitt
Lu sell on jalgad niku karu käpäläᴅ, varmad i lad́d́aᴅ sellel on jalad nagu karu käpad, paksud ja laiad
Lu i ku karuu poik karvanõ ja karvane nagu karupoeg
J puu alaa suõ poigõᴅ, karu poigõt kainõlo rl puu alla hundipojad, karupojad kaenlasse
L J karuu pesä karu pesa
J karuu jälleᴅ karu jäljed
2. M-Ränk rabamispink (viljapeksul) | vn медведь (молотильный каток)
■
J karu marjõ põld- e. karumurakas, karuvabarn
J karuu pudgõll süütettii karuputkega söödeti
K M karuu putkõ karuputk
Ra karuu kattõr kukitsõp kazell üütä sõnajalg õitseb sel ööl (= jaaniööl)
M kar̆ruu kaattara ~ kar̆ruu kaattõr ~ K M karuu kaatteri ~ Kõ Ra karuu kaattari sõnajalg
J karuu perᴢ õlgkatuse ungas (karuperse)
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga.
Vt. ka merikaru, mettsäkaru, sippĺikas-karu, valka-karu
Vt. ka kora⁵

meripaha Lu merekoll, merekurat | vn морская нечисть, морской бес
isä nõssi rüzä i siällä õli mikälee suurijee uusiikaa, peltšäᴢ, što õli meripaha isa tõstis rüsa (üles) ja seal oli miski suurte vurrudega, kartis, et oli merekurat

pellätä K L M Kõ S Lu J (Kett. P Li Ra) peĺĺätä M Lu Li (J) peĺĺet J-Tsv. peljätä (Lu) pelgõt [sic!] J-Tsv. peld́ätäɢ I Ko Kl peĺd́ätäɢ ~ pelgätäɢ I peldžätäɢ Ii Ma pöllätä (Ku), pr peltšään K P M S Lu Li J peltšεän L peltšän Lu J peltšää I, imperf peltšäzin K L M S Lu Li peltšezin Lu J karta, peljata | vn бояться
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
K ööllä pellättii, etti varkaat tullass öösi kardeti, et vargad tulevad
P tšäüb ümperkautta, a litši peltšääb mennä käib ümberringi, aga ligidale kardab minna
Li tämä ep peĺĺännü mittää, tämä õli mokoma jurma meeᴢ ta ei kartnud midagi, ta oli niisugune julge mees
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei pelga märga
Lu miä peltšään killimissä ma kardan kõdi
M minuu uulõt peltšävät tuulta, kui tšut́, nii lõhgob verelessaa minu huuled kardavad tuult: kui ainult natuke (tuult saavad), nii lõhestab verele
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks.
Vt. ka pelkoossa

puuttua L M Kõ Po Lu Li J Ku (Kett. K R-Reg. P Ja-Len. Ra Kr) puuttuaɢ I, pr puutun Kõ Lu J puutuu I, imperf puuttuzin P M Kõ Lu J puuttujõ ~ puuttuji I
1. puutuda, puudutada | vn касаться, коснуться, трогать, тронуть, притрагиваться, притронуться
Kõ johzõʙ nii, etti jalgaᴅ maalõõ evät puutu jookseb nii (kiiresti), et jalad maha ei puutu
Lu elä puutu minnua omijõ sõnojõkaa ära puutu mind oma sõnadega
M elä puutu kehnoosõõ ińehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä ära puutu halba inimesesse, kui võid (välja) kannatada, (siis) parem mine mööda
M on mokom etti õm̆maa va perennaissa laz̆zõʙ tüv̆vee, a tõin elä puutu on niisugune (lehm), et ainult oma perenaist laseb ligi (= laseb lüpsma), aga teised ärgu puudutagu (teine ära puuduta)
2. sattuda | vn попадать(ся), -сть(ся)
Lu kahs dovariššaa puuttuzivat parvõõ kaks sõpra sattusid kokku
Lu tšippaasõõ ku puutup kalaa vesi, se eb õõ üvä (kui) haava satub kala(pesu)vesi, see ei ole hea
Kõ ikilookaa al̆laa ep piä puuttua vikerkaare alla ei tohi sattuda
M bolpataʙ, mitä puutuʙ lobiseb, mis (keelele) satub
J meni varkailõõ de puuttuᴢ tšiin läks vargile ja sattus (= võeti) kinni
M peltšäz vihmaa, a puuttu rässää tilkkõõsõõ vs kartis vihma, aga sattus räästa tilkesse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus
■
J kui va paukkõs püsüss, nii puuttu kui vaid paugutas püssist, nii tabas (märki)
M kui tağgaas puuttua kuidas tagasi saada (sinna, kust tuldud)?
J silmiise puuttuma silma hakkama e. torkama e. puutuma

räsäᴢ¹ K L P M Kõ (R J-Must.) räsäs Ränk K-Ahl. K-Set. rässes Kr rääsäᴢ (vdjI), g rässää K R P M Kõ rässεä P räässää vdjI
1. (õlg-, roo)katus | vn (соломенная, тростниковая) крыша
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, (roo)katust ei olnud, põrandat ei olnud
R vaid jäivät tšivezed lautaᴅ ilmaa rässäittä (järele) jäid ainult kivist laudad ilma katusteta
P ruoguiss katan räsässä (pilli)rooga katan katust (= teen pilliroost katuse)
P õltši räsäᴢ õlgkatus
P rässää riuguᴅ katuselatid
2. räästas | vn (кровельная) стреха, (кровельный) навес
M ku tuõp tševäᴅ, nii alkaaᴢ rässäät tilkkua kui tuleb kevad, siis hakkavad räästad tilkuma
M peltšäz vihmaa, a puuttu rässää tilkkõõsõõ vs kartis vihma, aga sattus räästa tilkesse (= vihma käest räästa alla)
M elä seizo rässää allõ, kõv̆vii kasuᴅ ära jää seisma räästa alla, saad väga märjaks
M stŕet́eńńänn ku saap kana juuvva rässää tilkass, sis saab borana süvvä jürtšinn kui küünlapäeval saab kana räästa tilgast juua, siis saab lammas jüripäeval (väljas) süüa.
Vt. ka rookoräsäᴢ
Vt. ka räüstäᴢ, räüsäᴢ

sünti K-Ahl. K L P M Kõ S Po Lu J (Kett.) sünni Lu J Синди Tum., g sünnii L S Lu J sünni J patt | vn грех
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks
Lu kaukõpaal paaᴅ, vargõssa sünnii ed veitä vs paned (asja) kaugemale, ei vea varast patu sisse
L se õli suur sünti, ko miez nätši naizyõ ivuuhsiita see oli suur patt, kui mees nägi naise juukseid
Kõ se õli sünti suur, ku mees sei hattu pääzä see oli suur patt, kui mees sõi, müts peas
S pühäz õli sünti tšävvä issumaa paastuajal oli patt käia istjatsil
M pääzet siä aaduusõõ, siä paĺĺo süntiä teiᴅ sa satud põrgusse, sa oled palju pattu teinud (tegid palju pattu)
J tapamm, sis sünni tuõʙ (kui) tapame, siis tuleb patt
Lu siis menin süntii, suvattava kaa tein lahzõ (Must. 158) siis langesin pattu, armukesega tegin lapse
J süntii laŋkõma pattu langema
J süntii saattõma pattu ahvatlema, (ära) võrgutama
J veätteep tõiss süntii ahvatleb (veab) teist pattu (tegema)
L virutõttii kõik sünniᴅ vällεä (allikal ohverdades:) loputati kõik patud välja
Lu papillõõ veet sünniᴅ preestrile viid patud
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J ehan jumal kõikiit sünnii paa sünnissi ega jumal kõiki patte patuks pea.
Vt. ka sünnü