[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pelko M Lu Li J põlko K, g pelgoo ~ pelgo J
1. hirm | vn страх, боязнь
J emäll om pelko, jot lahs jäätüʙ emal on hirm, et laps külmetab enese ära
J kül sõaz näet pelkoa küll sõjas tunned (näed) hirmu
J tšem värizep tšülmess, a tšem pelgoss kes väriseb külmast, aga kes hirmust
J õõm pelgoz jot taas tuõb umalõs kotto olen hirmul, et jälle tuleb joobnult koju
2. kartlik, pelglik; hell, tundlik | vn боязливый; чувствительный
K võtti põlgoss võttis kartlikuks (= hakkas kartma)
Lu paha teep pelgossi halb teeb hellaks
Lu pelko paikka hell koht