[VOT] Vadja keele sõnaraamat

eitüttää K M S (Kett. R J-Must.) eitüttεä P eütüttää Po heitüttää Lu (Ra J) heitüttääɢ I heitüttä J-Tsv. heütüttääɢ (I) höütüttää Lu Li, pr eitütän K R P M heitütän Lu heitüten J heütüt̆tää I höütütän Li, imperf heitütin Lu J höütütin Li heidutada, hirmutada, kohutada | vn запугивать, запугать, пугать, испугать, на-
S lahsia ain eitütettii: elä mene, juttõõʙ, riigaa pappi sin̆nua võtaʙ lapsi aina heidutati: ära mine, ütleb, rehehaldjas võtab su (kinni)
M koira aukuʙ, eitütäʙ lampaita koer haugub, hirmutab lambaid
Li apara-võrkko, ko loovvaa, siz apara-savvõõkaa räimitää vettee, höütütetää kaloja kui abarvõrk lastakse vette, siis mütaga taotakse vette, hirmutatakse kalu
J parõp elä i eitütä minnua miä ene peltšää (Must. 145) parem ära hirmutagi mind, ma ei karda
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki.
Vt. ka eitättää

i K U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku ii M Lu I
1. ja, ning, ega | vn и, да
L isuttii i tehtii tüötä istuti ja tehti tööd
L i tuli nõisi suur pilvi i jürü ja tuli tõusis suur pilv ja pikne
J miε teen tõizõõ munaa tširjavaa: sinisse ja rohoissõ, kõltaissõ i kaunissõ ma teen teise muna kirju: sinist ja rohelist, kollast ning punast
I kahõs̆saa ent̆tšiä lehmiä süütimmäg i juutimmag i lühzimmäɢ kaheksakesi (kaheksa hinge) söötsime ja jootsime ning lüpsime lehmi
Po pääss i jalkoissaa peast (ja) jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M da i annõttii stokana no ja anti joogiklaas
Lu et saa õlla laisk i võõno sa ei tohi olla laisk ega aeglane
M la ep täätäiz eb iiri i araga kk et ei teaks (ärgu teadku) hiir ega harakas
Po kraaska päivüüssä eb vìežü, i pesäz eb vìežü värv ei pleegi päikese käes ega pleegi pestes
2. nii(hästi) .. kui (ka) | vn и – и, как – так и
Lu tämä teeb i pahhaa, teeb i üvvää ta teeb nii halba kui ka head
M i reteliᴅ i aaroᴅ, tšen kui kutsuʙ nii redelid kui ka sarrad, kes kuidas kutsub
3. ka, samuti, -gi, -ki | vn и, также и
M jumala võttõli, jumala i annaʙ kk jumal võttis, jumal ka annab
P mitä tšihutõttii uomniiz i süötii i õhtagonn mida keedeti hommikul, (seda) söödi ka õhtul
K pojo i meni poiss läkski
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad naised tulid katsikule
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
L i kase kõikk i õli ja kõik oligi nii
Po millen emä, mokom i tütär vs missugune ema, selline tütargi
J vejjää tšerikkoo omenaa, i veel i muutatši (õnnistamiseks) viiakse kirikusse õunu ja veel muudki
K kui tulõʙ, i juttõõn kui tuleb, (siis) ütlengi
Kõ nüd i võttaas siεlt vettä nüüdki võetakse sealt vett

pehko K M-Set. S Lu Li Ra J I Ku põhko Kõ J, g pehgoo Lu Li J I pehgo Lu põhgoo Kõ J pehoo Ku põõsas | vn куст
J niitüt põllot kõikk õllaa pehkoja täünä niidud, põllud, kõik on põõsaid täis
J lamahtaa pehgon nala vilusõõ heida põõsa alla vilusse
Li miä erotin pehgoo ma juurisin põõsa (üles)
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares kardab põõsastki
Li kuusimpuu, tämä kazvop pehkona kuslapuu, tema kasvab põõsana
J paju pehko jo alki urposs pajupõõsas hakkas juba urbi ajama
Ra puu eb õõ, katagaa pehko (kadakas) ei ole puu, (on) kadakapõõsas
Lu marjõ pehgoᴅ marjapõõsad
J mikäle süüjõ pilas kõik sõssõr pehgoᴅ mingi söödik rikkus kõik sõstrapõõsad
J põhgoo ääreᴅ põõsaääred.
Vt. ka katagapehko, katajapehko, marjapehko, mettsä-pehko, mussamarjapehko, pähtšänä-pehko

varõᴢ Kett. K P M Kõ Lu Li J I (S vdjI) varõs K-Set. M-Set. vares K-Ahl. (Lu-Must.) variᴢ Ku Варисъ Tum., g varõhsõõ K varõhsyõ P varõsõõ Lu Ra J varõsõ J-Tsv.
1. vares | vn ворона; J kane varõsõᴅ õllaa kõvassi jurmissunnuuᴅ need varesed on väga julgeks muutunud; Kett. varõz vaakuʙ ~ P varõz vaakaʙ ~ Lu varõz braakiʙ ~ varõz braakõʙ vares vaagub
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi (ta) pesa ei teaks
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
J isud lavõzõll ku vana varõᴢ kk istud pingil kui vana vares
Li siä õõd muissa muudõrõpi, niku valkaa varõᴢ musaa varõsõõ seaᴢ kk sa oled teistest (muudest) targem, nagu valge vares musta(de) vares(t)e seas
Li etsizimmä varõse pesiä (Len. 299) otsisime varesepesi
J kaĺĺuta, niku varõsõ poigõᴅ kk (laste kohta:) kisavad nagu varesepojad
2. (Pärspää küla elanike pilkenimi | vn насмешливая кличка жителей деревни Липово)
J pärnispää varõᴢ Pärspää vares
P rantalaizõd varõhsõᴅ. pärspää varõhsõt kutsuttii rannavaresed, Pärspää varesed, (nii) kutsuti
■
Lu kase naizikko ain tšäüb suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina suu lahti, loeb vareseid
P musaᴅ varõhsõᴅ hakid
J varõz marjõᴅ kukemarjad
J varõsõõ putki (Tsv.) koerputk
Lu varõsõõ muna murumuna
Lu varõsõõ varpaaᴅ karukold (taim).
Vt. ka mettsävarõᴢ