[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kattala: kattal Ku, g kattalaakattila
kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab (ahju)potti, aga küljed on mustad mõlemal (= pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad)

kunnia M Lu J Ku, g kunniaa Ku
1. au, lugupidamine | vn честь, почёт, уважение
J makazin vähepii muita, tein tüütä enepii muita, sištši en kuulu kunniaasõõ rl magasin teistest (muudest) vähem, tegin tööd teistest enam, siiski ei peeta au sees (= ei kuulu lugupeetavate hulka)
Lu vetšernann mõnikas pani raχχaa pattaa, a siis paa viskas maχχaa niku kunniassi pruudi ärasaatmise õhtul pani mõni raha savipotti, aga siis viskas poti maha nagu au pärast
2. austav | vn почётный, славный
J blahoslovoitõn sinnua kunnialõõ teelee õnnistan sind austavale teele

mussa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) mussõ J muss Ra J-Tsv. musse Kr Мусса Tum. Муста Pal2, g musaa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr
1. must, musta värvi | vn чёрный
P krapu viezä om mussa vähk on vees must
M mussa niku arappi must nagu neeger
Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine
Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks
J musassi veiteʙ muutub mustaks
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg
M mus̆saa tširjava mustakirju
J silmed musad niku musat sõssõrõᴅ silmad mustad nagu mustad sõstrad
M mussa smaroda ~ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar
Lu mussa siplikaᴢ mullamurelane, must sipelgas
muss varõᴢ künnivares, must vares
P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld
2. tume, must; mustjas | vn тёмный, темноватый, черноватый
P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺĺo süä vs tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda
Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga
Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss
3. must, määrdunud | vn грязный, испачканный, загрязнённый
P sill on tšäjed musaᴅ sul on käed mustad
J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal

Lu nii süäntüziᴅ, mahzaᴅ menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas
J mussa maa soomuda, mudamaa
Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea)
J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva
I musat seemetškaᴅ päevalilleseemned
I mussa iva tungaltera
P juoltii, ett musad rässäized lentäväᴅ, tulõp tševäᴅ öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad
M mussa räsäᴢ kuldnokk
J mussa gruza tõmmuriisikas
I musad bobuškad õlivaᴅ olid mustad rõuged
Ja mussa meri Must meri
P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun
M miε õlõn kazvannu mussaz riheᴢ ma olen kasvanud suitsutares
Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool
S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
Lu miä elän niku mussaz mettsäᴢ (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas
Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilveza i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel)
I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu
L musaa tširjaa lukõjad õlivaᴅ olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad
Lu mussa tširja ~ musat tširjaᴅ (tsaariaegne) keelatud kirjandus.
Vt. ka harma-mussa, perimussa
Vt. ka musõrtava, musõttava

pata Kett. Ränk K P M Kõ S Po Lu Ra J I Ku (V Li Ma) Пата Tum., g paa P M S Po Lu Ra J
1. (savi- v. malm)pott | vn (глиняный или чугунный) горшок
Lu pata on asu savipott on anum
Lu sõmõro tšüläs tehtii i teχ́χ́ää paraikaa savõssa laatkoja i patoja Sõmõro külas tehti ja tehakse praegu(gi) savist kausse ja potte
Lu pata on kõrkaa ja laatko on matala (savi)pott on kõrge ja kauss on madal
P lühsi lehmää, valaʙ piimää pataasyõ, panõb ahjuosyõ lüpsis lehma, valab piima potti, paneb ahju
Po nõistii viskomaa seinääsee pattoja, rikottii paaᴅ, mõnt pattaa rikottii (pulmakomme:) hakati loopima potte vastu seina, lõhuti potid, mitu potti lõhuti
J vass meilee kaazna kaivõttii, paa põhja alotõttii rl alles meile aare kaevati, poti põhi alustati
J elä katso võõraasõõ pattaa ära vaata võõrasse potti (= ära topi oma nina võõrastesse asjadesse)
Lu pata kattilaa soimaab a mõlõpad on musaᴅ vs pott sõimab katelt, aga mõlemad on mustad (= pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad)
K roopaa pata veetii kaasa pudrupott viidi kaasa
K tühjät piimää paaᴅ tühjad piimapotid
J raut pata malmpott
2. poti, pada (kaardimast) | vn пики (карточная масть)
Ku veel kert pattaa veel kord potit
J pata äss poti-, padaäss
J pata tšümmenikko potikümme.
Vt. ka koorõpata, kukkapata, kusipata, mesipata, muhkupata, mähkerpata, müühkürpata, müürpata, napapata, piimäpata, piip-pata, rautapata, rooppa-pata, sarvi-pata, savvipata, sitt-pata, võipata

survoa P M Lu Li J-Tsv. (Kett. K-Ahl.) survoaɢ I survua Kett. K M, pr survon Kett. K P M Lu, imperf survoõn [?]: survozin P Lu suruda, tampida, pressida | vn толочь; отжимать, прессовать; роиться (о комарах)
Lu kańivo-seemenet kuivõtõttii ahjos, sis survottii i pantii pattaa i tehtii soukku-vesi kanepiseemned kuivatati ahjus, siis tambiti katki ja pandi potti ja tehti kanepitembivett (= kanepipiima)
M valad jõvikkaat siglaa päälee i näväd luzikaakaa survoᴅ valad jõhvikad sõelale ja surud need lusikaga katki
Lu survo maamunad matškassi tambi kartulid pudruks
M avvotud lantut survottii hautatud kaalikad tambiti (pudruks)
M kuivatatut kalad emä survõ heenossi kuivatatud kalad tampis ema peeneks
M suurimat survottii uhmaraᴢ, pettšeleek survottii kruubid tambiti uhmris, (uhmri)nuiaga tambiti
I ümper kasta zavodaa sõizop ku pruudo, vesi-pruudo; siällä nävät savvõa survovaᴅ selle tehase juures on nagu tiik, veetiik, seal nad tambivad savi
Lu sääzgeᴅ alla vihmaa survovaᴅ, purõvaᴅ vihaizõssi enne vihma sääsed suruvad, purevad vihaselt
P kõõz on tüüni õhtago, sis tihut survovaᴅ kui on vaikne õhtu, siis kihulased suruvad.
Vt. ka survaa

tšültši K-Ahl. Lu Li J (R-Eur. R-Reg. Ra) külki (J Ku), g tšüllee Lu J tšüĺĺee J külg | vn бок; сторона
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntääp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä om magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab (end) teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh
Lu koorma kõikkinaa kallissu ühtee tšültšee koorem kaldus täiesti ühele küljele
Ra venez on airoᴅ, a tšültšiiz õllaa kahsaarazõt tulliᴅ paadis on aerud, aga parrastes (külgedel) on kaheharulised tullid
Lu ümperii päivüttä välissä on varo, a välissä päivüü tšültšiiᴢ õllaa sapiᴅ päikese ümber on vahel ring, aga vahel on päikese külgedel sapid (~ plekid)
J nämät toukottii tšültšiikaa nad tõugati külgedega (eemale)
Lu tšäed õltii tšültšii pitumittaa käed olid piki külgi
Li anti tšültšee kulakalla lõi rusikaga vastu külge
Lu naizill õltii suurõt sumat tšülleᴢ naistel olid suured kotid külje peal
Lu tätä pissi tšültšee tal olid küljes pisted
Lu tuuli on tšüllessä tuul on külje pealt
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab (ahju)potti, aga küljed on mustad mõlemal (= pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad)
J tšüllet katko kannossiil rl (hobuse) küljed katkus katki kannustega
Lu õikaal tšüllell (laev on) paremal küljel (kreenis)
Lu aluz meep tšültši virtaa laev läheb külgvoolu
J tšültši tuuli külgtuul, küljetuul
Ra tšültši lavõin külgpink (toa külgmises seinas asetsev pink)
Lu tšültši siiveᴅ küljeuimed.
Vt. ka tšültšä, tšültšü


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur