[VOT] Vadja keele sõnaraamat

artteli K P M Lu I (Kõ-Len. Li J-Tsv.) artelli (Ränk) arttõli Lu J-Tsv., g arttelii K P M Lu arttõlii Lu J
1. nooda- või paadimeeskond, -ühistu (püügivahendi ühiseks kasutamiseks) | vn артель (промысловая, рыбацкая)
Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli meeskonnas, kui käidi noodal
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä i kuus paadiühistus oli neli ja viis inimest ja kuus
J pääzin õsa-mehessi arttõlisõõ pääsesin osanikuks (nooda)meeskonda
2. hulk, rühm, kamp; parv | vn группа, толпа, ватага; стая; косяк
P kui üφsinää miez menep sinne naisii artteliisyõ kuidas mees läheb üksinda sinna naiste hulka
I artteliza sõisõvaᴅ kogoza, pajattavaᴅ seisavad rühmas koos, räägivad
M menimmä pihkumäjelee laulamaa kõikõõ artteliikaa läksime Pihkumäele laulma kogu kambaga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa (kui) kala koeb, siis ta tuleb suure parvena.
Vt. ka noottaartteli

lautti Lu J, g lautii Lu J
1. parv | vn плот, паром
Lu lauttia jõgõs kepiikaa ajõtaa parve aetakse jões teibaga (edasi)
Lu lautil veetii üli laugaa, lautti suur, se kanti õpõsiid i vaŋkkuriiᴅ parvega viidi üle Lauga, parv (oli) suur, see kandis hobuseid ja vankreid
Lu siŋkki on pantu üli jõgõõ, kumpaa müü tõmmata üli jõgõõ lauttia terastross on pandud üle jõe, mida mööda tõmmatakse parve üle jõe
Lu perevoššikka veeb lautiikaa üli õpõzia ülevedaja viib parvega hobuseid üle (jõe)
J noor opõin kartõb menne lautilõ noor hobune kardab minna parvele
J mõnt koor(õ)ma kase lautti kannõtõʙ mitu koormat see parv kannab?
2. randumis-, paadisild | vn причал
Lu ku vene ep pääz litši rantaa, siz on tehtü lautti kui paat ei pääse randa (ligi), siis on tehtud paadisild

partti¹ K-Ahl. L P M Lu Li J I (Ja-Len.), g partii L Lu Li J hulk, salk, rühm, grupp; (linnu)parv, kari; partii | vn толпа, группа; стая; партия
I suuri partti on vät̆tšiä suur hulk on rahvast
J partti holostoit tuõb laulukaa salk noormehi tuleb lauluga
I õm̆maa partii lühsää sis ii kaije tõizõõ partii lühsää (enne) lüpsan oma grupi (lehmi), siis lüpsan ka selle teise grupi
Lu gajagõd lentävät parttiᴢ, suurõt partid õllaa kajakad lendavad parves, suured parved on
M kahᴢ lintua lahkozivat partissa vällää kaks lindu eraldusid parvest
Lu täll on suur partti kanoi tal on suur kari kanu
J möi suurõõ partii ailia müüs suure partii räimi
Ja mõnikkail õli veri esimeissä parttia (Len. 258) mõnedel oli esimese grupi veri.
Vt. ka parvi¹, polkka

polkka K L M Ra-Len. (P Kõ-Len.) polkk J-Tsv. polk K, g polkaa L M J
1. polk, rügement | vn полк
Ra meitä veetii soomee, koko meddje irkutskii polkka (Len. 304) meid viidi Soome, kogu meie Irkutski polk
Kõ polkkaa [= polkaa] kammissaarat evät kuulta divizionna kammissara (Len. 213) polgukomissarid ei kuula diviisikomissari
J polkaa tšerikko polgu kirik
2. (putuka)parv; (looma)kari | vn стая
M näitä tuõp koko polkka, issuvat silmäd i kõrvat kõik täünnä neid (= kihulasi) tuleb terve parv, laskuvad (peale), (siis on) silmad ja kõrvad kõik täis
P kunikaz vaattõ: aivuo irmukkaat polkaᴅ (muinasjutust:) kuningas vaatas: (tulevad) väga hirmsad (hiire- ja roti)karjad.
Vt. ka partti¹

tabuni K L (M) tabuuni Kõ dabuni L P (M), g dabunii L
1. hobusekari | vn табун
L annam miε sillõ tabunii opõziita ma annan sulle karja hobuseid
L karja ja tabuni lazzõttii mettsεä (lehma)- ja hobusekari lasti metsa
2. parv, hulk | vn стая; ватага (о людях)
M sõk̆kõatsõᴅ tullaas koko tabunikaa kihulased tulevad lausa parvena
M tarkka näüb i tabuniᴢ vs tark paistab ka hulga seas silma.
Vt. ka ovos-tabuni