[VOT] Vadja keele sõnaraamat

izolta: izolt J-Tsv. palju; liiga palju | vn много; слишком (много)
egle sai izolt viinaa rüüpet eile sai (liiga) palju viina joodud (juua)

javaa K P M Lu Li J (Al. Kett. R) jav̆vaa M Kõ jav̆vaaɢ (vdjI I) javvaa Lu Li java J-Tsv., pr javan Kett. K P M Lu Li J jav̆vaa vdjI, imperf javõn R P M Kõ Lu javin Lu Li javõin J-Tsv. javazin P Lu J
1. jahvatada | vn молоть, смолоть, размалывать, размолоть
P rütšied i kagrad javõttii müllüᴢ rukkid ja kaerad jahvatati veskis
K java tällee õzrõi jahvata talle otri
M rüiᴢ kuivõttii i javõttii tšäsitšiveläillä rukis kuivatati ja jahvatati käsikividel
Lu javõttii linnasõᴅ jahvatati linnased (ära)
Lu saviõjaa müllü, se õli vesimüllü, javi veekaa Savioja veski, see oli vesiveski, jahvatas veega
Li kanevo-seemenet pantii puu-nappaa, leipä-lappia varrõõkaa javõttii heenossi kanepiseemned pandi puunappa, leivalabida varrega hõõruti (jahvatati) peeneks
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on kivi (= liivapugu), mis jahvatab (= peenendab toitu)
2. fig jahvatada, palju rääkida, lobiseda | vn молоть, говорить много, болтать
M täm mokoma on nii boltuška, ain javab mitä puutuʙ ta on nii(sugune) lobiseja, aina jahvatab, mis (ette) puutub
J siä õõd niku javomüllü, ain javaᴅ sa oled nagu tatraveski (jahuveski), aina lobised (jahvatad)
M täm javab niku tuulimüllü, ööttömiä i päivättömiä ta lobiseb (jahvatab) nagu tatraveski (tuuleveski), ööd ja päevad kokku.
Vt. ka javoa, javottaa

mitoo K mito Kett. M mittoma P J-Must. mittömää [sic!] J, g mittomaa K
1. interrog mitu | vn сколько
Kett. mito ussa mitu ust (seal on)?
2. (kui) mitu ( .. nii mitu) | vn сколько ( .. столько)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu hinge (inimest), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
P mittoma süöjεä, sittoma luzikkaa (kui) mitu sööjat, nii mitu lusikat
J mittoma? – sittoma (Must. 182) (kui) mitu? – Nii mitu
3. mitu, palju | vn несколько, много
J võttaka sittömää silmiä ja mittömää miĺĺonia võtke setu silma ja mitu miljonit
K mittomalta sittomalta on tšüzüttü mitmelt-setmelt (õige mitmelt) on küsitud

mõnt-ko J-Tsv. mitu? kui palju? | vn сколько?

niipaĺĺo K M Lu Li nii-paĺĺo P
1. nii palju | vn так много, столько
K mitä miä sillõ niipaĺĺo paskaa tein että siä minua nõõd lõikkaamaa mis ma sulle nii palju halba olen teinud (tegin), et sa hakkad mind tapma?
Li niipaĺĺo mörni, što ääli nõisi kärizemmää nii palju karjus, et hääl hakkas kähisema
2. P niipalju, niivõrd | vn настолько

paĺĺo Len. vdjL K U L P M S Po Lu Li Ra J vdjI I palĺo K-Ahl. pallo Kett. K-Set. R-Lön. M-Set. Kõ-Len. Lu-Len. paĺĺu Lu Ku paĺjo vdjI paljo R-Reg. Ja-Len. Lu Ra J (R-Eur.) polge Kr
1. palju, pl. paljud | vn много, многие
Lu õssuleiväz on paĺĺo soolaa, kõvassi soolakaᴢ ostuleivas on palju soola, (on) väga soolane
M sültši präizgüp suuss, nii paĺĺo pajataʙ sülg pritsib suust, nii palju räägib
Lu luijjee väliz on krupsu, tämä on paĺĺo pehmeäpi ku luu luude vahel on krõmpsluu, see on palju pehmem kui luu
J tämä tääp paĺĺo rohkaap kui siä duumaaᴅ ta teab palju rohkem, kui sa arvad
P paĺĺoill ineehmiizill praaviuzivat silmäᴅ paljudel inimestel paranesid silmad
Lu miä õlin paĺĺoiz linnoiᴢ ma olin paljudes linnades
P ep saa võttaa sirpii päälie paĺĺua ei tohi võtta sirbi peale palju (viljakõrsi)
2. kui palju (... nii palju) | vn сколько (... столько)
M paĺĺoss võtõttii tehä, nii i mahzõttii kui kallilt (kui palju eest) võeti teha, nii (palju) ka maksti
3. kui palju? | vn сколько?
Li paĺĺo mahzõʙ kui palju maksab?
J paĺĺo sait palkkaa kui palju (sa) said palka?
J paĺĺo aika mis kell on?
Vt. ka niipaĺĺo

paĺĺokkõin J palju | vn много
saatõn tervüüssi paĺĺokkõin saadan palju tervisi

paĺĺo-ko J-Tsv. kui palju? | vn сколько?
paĺĺo-ko said võittoa kui palju võitsid?

paĺĺozii M palju (korraga) | vn (сразу) по многу
tšihutõttii kõlmõllõ talollõ, tšihutõttii paĺĺozii (õlut) pruuliti kolmele talule, pruuliti palju (korraga)
■
siiz vot jagat siäl nellii viizii tük̆küü, paĺĺozii tuõʙ, paĺĺo neitä on siis, vaat, jagad seal (maiustusi) nelja, viie tüki kaupa, kui palju (parajasti) tuleb, (kui) palju neid (= lapsi) on

poolõspaikkõzikko Lu pohlakoht (koht, kus kasvab palju pohli) | vn брусничник, брусничная полянка
siäl on üvä poolõspaikkõzikko seal on hea pohlakoht

rõhgaa Kett. K-Ahl. P M-Set. I rõgaa Kl-Set. rõõhgaa I rehgaa K-Ahl.
1. väga | vn очень, весьма
I siä õõd rõhgaa laiska sa oled väga laisk
I tälle rõhgaa õli žaali tal oli väga kahju
I miä tätä rõhgaa suv̆vaa ma armastan teda väga
I siäll õli rõhgaa paĺĺo vät̆tšiä seal oli väga palju rahvast
M rõhgaa kõvii väga kõvasti
I siä ku rõhgaa joosõᴅ, miä sin̆nua en tagosaɢ kui sa väga (kiiresti) jooksed, ei jõua ma sulle järele
2. väga palju | vn очень много
P tämä rõhgaa pajataʙ ta räägib väga palju
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab väga palju, naerab heast meelest
I idgõttii rõhgaa nuteti palju
3. kõvasti, valjusti; tõhusalt | vn громко, сильно; прочно, эффективно
I meni tämä nurmõlõõ, i vilissi, rõhgaa, rõhgaa ta läks põllule ja vilistas, kõvasti, kõvasti
I elär räägun niin rõhgaa ära karju nii kõvasti
I tämä pajataʙ rõhgaa ta räägib valjusti
I no ku siä elizeᴅ niin rõhgaa no küll sina räägid valjusti (ja) heleda häälega
I meilä kooza tšuuditti rõhgaa meil majas kummitas kõvasti
I rõhgaa parataʙ tõhusalt parandab

škoottia J-Tsv., pr škootin J, imperf škoottizin J (palju) pahandust teha, (ära) reostada, | vn простор. нашкодить, напакостить
katti on škoottinnu nurkkaa kass on nurka pahandust teinud

tukõvassi: tukõvõssi J-Tsv. väga palju, tublisti, kõvasti | vn сильно, здо́рово
tukõvõssi pajatõb vassaa kõvasti räägib (= vaidleb) vastu

urmia Lu, pr urmin Lu, imperf urmizin palju süüa, õgida | vn жрать, жадно есть
nät kuza urmip süüvvä, sitä inemissä kutsutaa süümäri vaat kus õgib süüa, seda inimest kutsutakse õgardiks.
Vt. ka urpia

usõa K ussõa Kõ-Len. Li ussaa (Lu) ussa J-Tsv., g usõa mitu, palju | vn несколько, много
K tämä tääb usõad aźźaᴅ ta teab palju asju
Li uppoostii siäl ussõa mieᴢ seal uppus mitu meest
J ussa kõrt tšäi meill mitu korda käis meil
Lu ussaa strotškaa saab minuss tširjuttaa mitu rida saab minust (minu jutust kirjutada)?