[VOT] Vadja keele sõnaraamat

paizõttua M Lu Li Ra J (P Kõ-Len.) paisõttua (K-Ahl. Lu) paisõttuaɢ I, pr paizõtuʙ M Lu Li Ra J paisõtuʙ Lu, imperf paizõttu P M Lu Li J paisõttu Lu paisõttujõ I paiste(sse) minna, (üles) paistetada, tursuda | vn распухать, распухнуть, вздуваться, вздуться
M tšimo niglaᴢ, paizõttu kõikk iho mesilane nõelas, kogu ihu läks paiste
M vod́aŋka, siiz inehmin paizõtuʙ (kui on) vesitõbi, siis inimene läheb paiste
Lu kuza õli puukki, se kõhta paizõttu kus oli puuk (end nahasse imenud), see koht paistetas (üles)
Lu milla jo mõnnõz vooᴢ jalgaᴅ paizõttuvaᴅ, mikkä eb avita mul juba mitmendat aastat (mitmes aasta) jalad paistetavad, miski ei aita
I jalka paisõttujõ, nigla-mato niglazi milla jalkaa jalg paistetas (üles), madu hammustas mind jalast (jalga)
M sigall kõrvatagussõt paizõttuvaᴅ seal kõrvatagused paistetavad
■
M lehmä sis paizõtuʙ lehm läheb siis täis (= lehma magu läheb gaase täis).
Vt. ka paizuttua, paizõhtua, paizõttuussa