[VOT] Vadja keele sõnaraamat

paikata P M Kõ S Lu (Ku) paikõtõ Lu Li paikõt J-Tsv. paikataɢ I, pr paikkaan P M S Lu J paikkaa I, imperf paikkazin P Lu paikkõzin Lu J paikkazii I paigata, lappida, nõeluda, parandada | vn чинить, починить, латать, залатать
Li uutta on parõp õmmõlla ku vannaa paikõtõ uut on parem õmmelda kui vana paigata
Lu mill piäp sõppaa paikõtõ ma pean rõivaid paikama
J ohto millõ om perelee paikkamiss ja õmpõmiss küllalt on mul perele paikamist ja õmblemist
I ann millõõ naaskali, saappugaa paikataɢ anna mulle naaskel, (et) saabast paigata
J etsi tšättee suur nigl, nõizõmm sukkaa paikkama otsi kätte suur nõel, hakkame sukka nõeluma
I seppämeeᴢ vaŋkkuriit paikkaaʙ i kõitšii tiiʙ pajaza sepp parandab vankreid ja teeb kõike sepapajas
■
Kõ senell on jänessee nahgaakaa perze paikattu sel on jänesenahaga perse paigatud (= see on argpüks)
S pappi enipään tulõʙ, a kõrvaa lõikkaaʙ, a persee paikkaaʙ, juõltii, ku lahš tšüsü piimää suurõs pühäᴢ papp tuleb lihavõtte ajal, aga kõrva lõikab, aga perse paikab, öeldi, kui laps küsis piima suure paastu ajal.
Vt. ka parsia