[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aluzvene Li aluz-vene Lu Li purjelaeval olev paat | vn гребная шлюпка на парусном судне
Li aluzvene on see vene, kump on alussõᴢ. ved́ alusõs piäb õlla vene. ved́ siält alusõss piäʙ tulla mättšiä vai kuhõ. aluzvene rohkõap tehtii: esinurkka õli terävä, a takunurkka õli mokomain kõhtinäin {a.} on see paat, mis on purjelaeval. Purjelaeval ju peab olema paat. Sealt purjelaevalt ju peab tulema maale või kuhu (vaja). Purjelaeva paat tehti enamasti (niisugune): (selle) esiots oli terav, aga tagumine ots oli niisugune sirge

artteli-vene J (paadi)meeskonna v. -ühistu paat | vn артельная лодка

bootta: boott J-Tsv., g bootaa J luup, (ühemastiline) paat | vn бот

lod́d́a: lod́d́ J-Tsv., g lod́d́aa: lod́d́a J paat, lootsik; lodi [?] | vn лодка; барка [?], баржа [?]
lähsi lod́d́aka järvele läks paadiga järvele.
Vt. ka lotka

lotka P Lu, g lodgaa P Lu lotkaa Lu
1. paat | vn лодка
P alatsyõ vettä menemmä podvodnoi lod-gaakaa vee alt läheme allveepaadiga
2. lodi, pargas | vn барка, баржа
Lu lotkal takamašti õli lühheep ku esimašti, i näil õltii õikaat seiliᴅ, kahs raakaa, üllääl i allaal, peen giĺi i õikaa põhja lodjal oli tagumine mast lühem kui esimene mast, ja neil olid neljakandilised purjed, kaks raad, üleval ja all, väike kiil ja lame põhi.
Vt. ka lod́d́a

nellälaitõn Lu neljalaidne, nelja laia e. külglauaga (paat) | vn с четырьмя набоями, планками (о лодке)

nootta-vene J noodapaat (noodameeskonna ühine paat) | vn лодка неводной артели

paatti Lu J, g paatii Lu J paat | vn лодка
Lu paatill on taka-pooli tülppä paadil on tagapool tömp
Lu seilii-kaa paatti purjepaat
Lu paatii keula, paatii nenä paadi käil, paadi nina

paavoska ~ paavoskõ Lu, g paavoskaa Lu pargas (laadimistöödel kasutatav suurem lameda põhjaga paat) | vn баржа, диал. павозка (большая разгрузная лодка)
Lu õltii suurõd venneeᴅ, kutsuttii paavoskaᴅ, neil lastattii alussa olid suured paadid, kutsuti pargased, nendega lastiti purjelaeva
Lu paavoskal rannassa alussõõ väitettii alkoa pargasega veeti rannast purjelaeva (kütte)puid (halge)
Lu paavoskaa ajõttii eteš šestojõõkaa pargast aeti edasi teivastega
Lu paavoskõ õli suurõpi tõisiissa venneiss pargas oli teistest paatidest suurem

šĺupka (Kõ) šĺupk J-Tsv., g šĺubgaa J (sõude)paat | vn шлюпка
J lähetti merele šĺubgaka liukuma (ta) saatis merele paadiga sõitma

vene K M Kõ S Lu Li J Ku (R-Reg.) veneh vdjI (K-Set.) veneᴢ [?] (Kett. M Kõ S Ja) Ве́негь Pal₂ Вэнесь Pal₂ Вэ́несъ Ii-reg₁, g venee M J ven̆nee M vennee K Lu J venne Lu vene J, part venehtä [sic!] K-Ahl. K-Set. venestä [sic!] Kett. M Kõ S Ja paat, vene | vn лодка, чёлн
M isuttii ven̆nee i üli mer̆ree tultii istuti paati ja tuldi üle mere
Lu perevõššikka veeb vättšiä venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
Li ennepi õltii tülppie ahtõriõõkaa venneeᴅ, a sis perrä terävie neniiŋkaa i terävie ahtõriõõkaa ennemalt olid nüride ahtritega paadid, aga siis pärast teravate ninade ja teravate ahtritega
Lu õli rant-venneit, meri-venneit i jõki-venneit oli ranna-, mere- ja jõepaate
Lu venettä sovvõtaa airojõõkaa paati sõutakse aerudega
Lu suurõd venneed on ruĺaakaa suured paadid on rooliga
Lu vene piεb laijõttaa paadile tuleb küljelauad paigaldada
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli pealepoole
Lu ko tuuli on, vesi-ämmä viskaab vennee ümperi kui on tuul, (siis) veehaldjas viskab paadi ümber
Li miä en õõ õllu ümper venneite eŋku alussiitõ ma pole olnud meremees (ma ei tunne paate ega laevu)
Lu šatkoi vene, tšiiree meeʙ ümperi kipakas (kõikuv) paat läheb kergesti (ruttu) ümber
Li zakola veneᴅ tõkkepüünistega paadid
Lu pošti venneeᴅ seilattii lidnassa lidnaa postipaadid purjetasid linnast linna
Lu kahsmaštinõ vene kahemastiline paat
Lu vennee seili paadi puri
Lu vennee nukka paadi ots (nina või ahter)
Lu siεll on blokki venne taaliᴢ seal paadi talis on plokk
J venee nenä paadi nina
J venee pulikk paadi tull
J vene bortt oŋ karraka ravvõtõttu paadi parras on plekiga üle löödud (rautatud)
J vene pristõni paadisadam
Lu vennejee seisoma-paikka lauter, paadisadam
Lu vennee maasteri paadimeister.
Vt. ka airovene, aluzvene, apivene, artteli-vene, jõkivene, kalamehii-vene, loottovene, mereevene, merivene, nootta-vene, oitu-vene, ortošši-vene, pošti-vene, rantvene, seilivene
Vt. ka venoinõ

vesilasti Lu-Len. J vesilast (vesi laeva v. paadi põhjas, kuid laev v. paat püsib veel pinnal | vn залитый водой, полузатопленный корабль, лодка)
Lu alus [= aluz] õli vesi-lastis [= -lastiᴢ] laev oli vesilastis