[VOT] Vadja keele sõnaraamat

atškaᴅ M Kõ Lu Li Ra atškat M-Set. atškõᴅ Lu Li pl t prillid | vn очки
M pani atškaᴅ silmiile pani prillid ette
Li dohteri millõ juttõõp što sillõ jo on kehnoᴅ silmäᴅ, sill piäʙ õssaa jo atškaᴅ arst ütleb mulle, et: sul on juba viletsad silmad, sa pead juba prillid ostma
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul pole prille vaja, ma näen veel hästi.
Vt. ka silmäatškaᴅ

herkku Li, g herkuu maiusroog, hõrgutis | vn лакомство, лакомое блюдо
saunnaizõlõ veetii tšem mitä; enn eb mentü õssamaa laafkassa, a enne tehtii kotona i veetii kottoa herkkua: tšen vei rooppaa, tšen vatruškaa, tšen omenaa, marjaa, munakakkua nurganaisele viidi, kes mida (viis); ennemalt ei mindud poest ostma, vaid ennemalt tehti kodus ja viidi kodunt maiusrooga, mida sinna viidi: kes viis putru, kes korpi, kes õunu, marju, munarooga

kala Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (V vdjI Ko) Кала Tum. Ка́ла Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ kalla ~ kaala Kr, g kalaa Kett. K P Lu Li Ra J kal̆laa M Kõ vdjI I kala J
1. kala | vn рыба; S kal̆laa söötii suurõs pühäᴢ kala söödi suure paastu ajal; M kase on kori, kazella kalamehet püüvvettii kal̆laa see on ruhi, sellega püüdsid kalamehed kala; M üvä püütü kal̆laa õli tänännä täna oli hea kalasaak (kalapüük); M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma; Ra kala on rookõᴢ, a liha on luukõᴢ kala on luine, aga liha on kondine; Lu kakkotuuli veep kalaa kattilassa poiᴢ kk. kagutuul viib kala katlast ära; Lu kala algap pillaussa päässä vs. kala hakkab riknema peast; R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl. ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad; M jõka kalall on õma tuŋkoaika igal kala(liigi)l on oma kudemisaeg; J tuõp kalaa kuto-aikõ, siz on kalat kõikõllaizõᴅ rl. (kui) tuleb kala(de) kudemisaeg, siis on kalu kõiksuguseid; Li kala pellaaʙ kala mängib; M kala kuttõõʙ ~ Lu kala kuttiiʙ ~ J kala kutõõb (Must. 172) kala koeb
Lu omaz rannas püvvettii suurta kallaa oma(s) rannas püüti suuri kalu
M kutuhaili on laiha kala kudemisaegne räim on lahja kala
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on rammusad (rasvased) kalad
J miä ison toorõtta i soolõssa kallaa mul on isu toore ja soolase (= soolatud) kala järele
Lu elävä kala elus-kala
M kaptšo·nnyi kala suitsukala
J soolõttu kala soolatud kala
Li maukuukaa kala isakala, niisakala
Li marjaakaa kala emakala, marjakala
J isä kalal on totku isakalal on niisk
P meri kala merekala
J marjõ kala emakala, marjaga kala
J soomus kala soomustega kala
J muta kala mudakala
J kalaa rakko ~ M kal̆laa rakko kala ujupõis
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja kala mari
M kal̆laa mahso kala niisk
Lu kalaa žaabraᴅ kala lõpused
Lu kalaa siivõᴅ ~ M kal̆laa siiveᴅ kala uimed
Ra J kalaa roo ~ M kal̆laa roo ~ J kalaa rooto kala luu; kala rood
M kal̆laa seltšäroo kala seljaluu e. rood
M kal̆laa õimõᴅ, näitä on paĺĺo, hoikukkõizõd niku niitiᴅ kala luud, neid on palju, peenikesed nagu niidid
Lu rauta korissa ajõtaa kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
Lu kalaa kutu kalakudu
Lu kalaa mutukõᴢ ~ peen kalaa poika kalamaim
Lu kalaa raassõli kalade ülesostja
J kala pullu ~ Lu J kala rakko kala põis, (kala) ujupõis
Lu kala äntä ~ J kala änt kala saba
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kala soomuseid (-soomust) kraabitakse (rebitakse) noaga ja riiviga
Lu kala siiveᴅ kala uimed
J kala rooto kala luu
Lu kala mukkura ~ kala marja ~ J kala marjõ kala mari
J siä õõd vohm, niku kala pää sa oled loll, nagu kala pea (on sul otsas)
Lu kala razva ~ J kala razvõ kalamaksaõli
Lu kala poigaᴅ kalapojad, -maimud
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaal) ei tegelda kalapüügiga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa; sitä aikaa kuttsuas kala tuŋku (kui) kala koeb, siis ta tuleb suures parves; seda aega kutsutakse kala(de) kudemisaeg
J kala püüös tšävve kalapüügil käia
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
Lu kala püütäjä kalapüüdja, kalastaja, kalur
Kõ bõ kala voos (Len. 214) ei ole kala-aasta
J tehtii kala piirgaa tehti kalapirukat
J keitettii kala suppia keedeti kalasuppi
2. fig kala (peigmehe v. venna hellitusnimi rahvalauludes) | vn рыба (ласкательное название жениха или брата в народных песнях)
K tšülve, tšülve, velvüeni, kasivu, üvä kalani (Al. 45) rl vihtle, vihtle, mu vennake, pese ennast, mu hea kala
K ühsi meni velvüeeni, kahe tuõp üvä kalani (Salm₁ 772) rl üksi läks mu vennake, kahekesi tuleb mu hea kala (= vend)
J kavassu kala üväni rl jäi kauaks mu hea kala (= peig)
R kauka on tullut kalani (Reg. 15) rl kaugelt on tulnud mu kala (= peig)
R püüti veljeltä isäni, kasvattajaa kalaltani, jätti peenenä peräle (Eur. 36) rl võttis (püüdis) vennalt (mu) isa, kasvataja mu kalalt, jättis (ta) väikesena järele
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
■
Li hoono kala, i vee päällä lentääʙ kiil, ka vee kohal (peal) lendab.
Vt. ka bokšukala, emäkala, hailikala, isäkala, kaarnkala, karassikala, kuhakala, kulta-kala, kurvikala, kutukala, lahnakala, liŋka-kala, lõhikala, maõkala, merikala, minoga-kala, mukkurakala, niiskakala, noottakala, opokala, pokša-kala, pühäkala, ŕaapuškakala, razvakala, rautkala, silmukala, särtšikala, treska-kala, tuŋkukala, valaskala, võrkkokala
Vt. ka kalo, kaluᴅ

kalanikka K-Ahl. L M Lu (P), g kalanikaa M Lu
1. kalamees, kalastaja, kalur | vn рыболов, рыбак
M üvä kalanikka tääʙ, kuza on üvät paikaᴅ hea kalamees teab, kus on head (püügi)kohad
M se tõgõ on semperäss, etti kalanikaᴅ püütääs siεl kal̆loi see tõke on sellepärast, et kalamehed püüavad seal kalu
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa (Mäg. 89) kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
M soikkolazranta kõik piettii miikkulapraaznikkaa, se õli kalanikkojõõ praaznikka kogu Soikkola rand pidas nigulapäeva, see oli kalurite püha
M miä õlõn kalanikaa tütär ma olen kalamehe tütar
2. kalakaupmees | vn рыботорговец, рыбник
M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma.
Vt. ka järvikalanikka, merikalanikka
Vt. ka kalameeᴢ, kalapüütäjä, kalastaja

kipka ~ kipkõ Lu, g kipkaa ~ kibgaa Lu = kepka
üφs meez meni petterii õssõmaa poigõlõ kipkaa üks mees läks Peterburi pojale sonimütsi ostma

koblata Lu Li J koblõtõ Lu, pr koblaan Lu Li J, imperf koblazin Lu J
1. katsuda, kompida, kombata, kobada | vn щупать, пощупать, ощупывать, ощупать; шарить, пошарить
Lu laa miä koblaan, ku pehmiä alõn las ma katsun, kui pehme kinnas
Lu koblaa niskaa: ku on vari, siis petteeʙ katsu (ta) kukalt: kui on kuum, siis (ta) valetab
Lu perennain koblaaʙ, oŋko kana munaz vai eb õõ perenaine kombib, kas kana on munas (= muneja) või ei ole
J meez meni dõ koblaaʙ: rattii võttimõt siin ontši mees läks ja kobab: aida võtmed ongi siin
2. (kahvaga) kahmata, ammutada | vn схватывать, схватить (сачком), черпать
Lu haamiikaa koblataa, siz mätetää koparaa, elävät kõik kalaᴅ, maamehet tultii õssamaa kahvaga kahmatakse, siis tõstetakse (lumme või jäässe tehtud) auku, puha elavad kalad, maamehed tulid (siis) ostma

kotoa K-Ahl. K-Al. kot̆toa M I kottoa Lu Li J I kotua K L kot̆tua M kodunt, kodust | vn из дому
L isä ajõ poigaa kotua vällεä isa ajas poja kodunt välja
Lu jäi kannoo pääl issumaa oottamaa kõns tullaa kottoa tätä võttamaa (tüdrukuke) jäi kännule istuma (ja) ootama, millal kodunt tullakse talle järele (tullakse teda võtma)
I sis kottoa ajammaɢ oomiis karjaa, mettsää siis kodunt ajame (lehmad) hommikul karja, metsa
Li saunnaizõlõ veetii tšem mitä; enn eb mentü õssamaa laafkassa, a enne tehtii kotona i veetii kottoa herkkua nurganaisele viidi, kes mida (viis); ennemalt ei mindud poest ostma, vaid ennemalt tehti kodus ja viidi kodunt maiusrooga
Lu anna siä millõ kottoas vaitas se, mitä siä ize et tää (Must. 158) (muinasjutust:) sa anna mulle (tasuks) oma kodust ainult see, mida (= mille olemasolust) sa ise ei tea.
Vt. ka kotoanta, kotonta

laatta Li J Ku laattõ ~ laatt J-Tsv., hrl pl laataᴅ Lu Li J Ku laatõᴅ J-Tsv. laat | vn ярмарка
J lähemme laatõlõ ovõiss õssõma läheme laadale hobust ostma
Li enne narvaz õltii laataᴅ ennemalt olid Narvas laadad
Li põrsaat tootii laattõilt põrsad toodi laadalt
Li laattoil vajõltõttii õpõsia, petettii tõin-tõissa laadal vahetati hobuseid, peteti üksteist.
Vt. ka laatto, laattooᴅ, laatt́śi, laattõõᴅ

lähettää L M S Lu Li J (P Kõ Ku Kr) lähettεä L lähettä J-Tsv. lähettääɢ (I) lähättää K M Kõ (L Ja-Len.) lähättääɢ (vdjI I), pr lähetän L P Lu Li J läheten J lähätän K L M, imperf lähetin Lu Li J lähätin K M, 3. p lähiti Kr saata, lähetada, läkitada | vn посылать, послать
J ženiχõ lähetti toomuzia peigmees saatis kinke
L jumala lähetti ted́d́ee vanaa päivεä varass varjõlijaa jumal saatis kaitsja teie vanaduspäevade toeks
Lu lähetti (laski) telegrammaa saatis telegrammi
M postia möö lähätän lähetan posti teel
J läheten tervüüssiit saadan tervitusi
J jumal lähetep läsivelle tervüss jumal läkitab haigele tervist
J lähet kost́a, la toop paŋgika vett kaivoss saada Kostja, las toob pangega kaevust vett
I lähetäɢ lahsaa, la katkovad ĺeĺoja saada lapsed (lapsi), las korjavad lilli
Kõ sin̆nua lähätättii iivaa õssamaa sind saadeti pärmi ostma
J lähetä lahs karjaa saada laps karja
S meitä lähetettii siit tšüläss vällää meid saadeti siit külast ära (välja)
J mokoma räkä-nenä veel võib lähettä maamõs persee niisugune tattnina võib veel oma ema(gi) {p}-sse saata
L kuss on tullu, sinne tagaaz lähetä kust on tulnud, sinna saada tagasi
Ku kuttsumattᴀ meed ni lähettämättᴀ̈ tuaᴅ vs (kui) kutsumata lähed, siis saatmata tuled (tagasi)

maameeᴢ M Lu maa-meeᴢ Lu J-Tsv.
1. põllumees, maaharija; talunik, taluperemees | vn земледелец; крестьянин, хуторянин
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli põllumees
Lu maameeᴢ, tšell on paĺĺo maata, tšen tšünnäb maat, tšülvääʙ talunik (on see), kel on palju maad, kes künnab maad, külvab
2. sisemaamees, Kattila kandi inimene (vadjalaste asuala sisemaapoolsest osast pärinev inimene) | vn уроженец деревни Котлы и её окрестностей (уроженец отдалённой от моря части водского края)
Lu maamehet tultii õssamaa sisemaamehed tulid (randlastelt kalu) ostma
Lu kase meeb maameeᴢ. kattilaa pool näil õli paĺĺo maata i üväd maaᴅ, näitä kutsuttii maameheᴅ, a meitä kutsuttii rantalaizõᴅ see on (läheb) Kattila kandi inimene. Neil (seal) Kattila pool oli palju maad ja head maad, neid kutsuti sisemaameesteks, aga meid kutsuti randlasteks
3. jalaväelane | vn пехотинец
Lu maa-mehee služba jalaväeteenistus.
Vt. ka maalain¹, mätšiläine

manufaktuura: manufaktuur J-Tsv., g manufaktuuraa riidekaup | vn ткани, текстильные изделия
jok tooti tšülää laafkaa manufaktuura. pitäis sittsaa õssa kas toodi külapoodi riidekaupa? Peaks sitsi ostma

pakaamist K-Al. seekord, seniks | vn пока(мест)
nüd enäpää ep piä mitäidä pakaamist (Al. 17) nüüd enam ei pea midagi seekord (ostma)

palkata K P Kõ Lu Li Ra J (M Ku) palkõt J-Tsv. palkataɢ I, pr palkkaan Kõ Lu Li Ra J, imperf palkkazin Lu Li Ra J palkkõzin Lu J palkkazii I
1. palgata | vn подряжать, подрядить, нанимать, нанять (рабочих)
Lu vätši jo koppihup kokkoo karjuššia palkkaamaa (küla)rahvas koguneb juba kokku karjust palkama
Lu palkataa kamenda palgatakse (laeva)meeskond
Lu mill on palkattu välitšäüttäjä õssaa taloa mul on palgatud vahendaja talu ostma
2. üürida | vn нанимать, нанять
P palkattii opõzõᴅ üüriti hobused.
Vt. ka palkkoa

raha K R M Kõ S Po Lu Li Ra J Kr (U Ku), hrl pl rahaᴅ Len. K U M S Po Lu Li J Ku (Kõ Ja)
1. raha | vn деньги
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
Ra rahaa rukk, end́ee hukk vs raharikkus on hinge hukk
Lu ävitti rahaᴅ kaotas raha (ära)
J rahad jo juutu raha on juba (maha) joodud
M raha õli kalliᴢ raha oli kallis (= raha oli raske teenida)
Li raha pellaaʙ: ku rahhaa on, siz võtõtaa õssaa kõiɢ raha hellitab (rikub inimese ära): kui raha on, siis ostetakse kõike
Ra kura tšäsi tšihguʙ, rahaa võttaa libo rahaa antaa (kui) vasak käsi sügeleb, (siis tuleb) raha (vastu) võtta või raha (välja) anda
Li raasseli tõinkõrt mahsi rahad eetoo kalade ülesostja maksis mõnikord raha ette
M se on pantu õmilla rahoilla see (maja) on ehitatud oma raha(de)ga
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
J tämä teep kõikkaa rahaa peräss ta teeb kõike raha pärast
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
M täm on aivoo tuurova rahalõõ ta armastab väga raha pillata
M näill rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha libiseb käest
M raha tuõb rah̆haa päälee raha tuleb raha peale (= raha tuleb raha juurde)
J raha uskoma raha laenuks v. hoiule andma
J rahakaa pettemä (kedagi) rahaga ära ostma, altkäemaksu andma
J nütt õõn puhaz rahass i kõikõss nüüd olen rahast ja kõigest ilma (puhas rahast ja kõigest)
Lu rahhaa massina rahakott
J ulkk raha hulk raha
J veemää veroo rahojõ, mahsamaa maa rahojõ rl viima maksuraha, maksma maaraha (= maamaksu)
J tavar müütü, puhtaad rahat tšäeᴢ kaup on müüdud, sularaha (puhas raha) on käes
J luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiᴢ ajaʙ luba vaid küüdimehele jootraha, küll siis sõidab
M kahtšümmett rubĺaa lehmässä vanoill rahoill kakskümmend rubla lehma eest vanas rahas
2. münt, rahatäht | vn монета, деньга, купюра
Li miä löüzin kaaznaa, siäl õltii vanad rahaᴅ ma leidsin (peidetud) aarde, seal olid vanad rahad (= mündid)
J levvin tee päält vana ivaŋ groznoi raha leidsin tee pealt vana Ivan Groznõi aegse mündi
Lu kultõnõ raha kuldraha
Ra õppõin raha hõberaha
Lu maštii all pantii raha, õppõin vai kultanõ (purjelaeva) masti alla pandi raha, hõbedane või kuldne
M õltii rahamarkaᴅ, vot kerenskoi rahad õltii, siiz õltii veel dumskie rahaᴅ olid (mitmesugused) rahatähed: vaat oli(d) kerenski raha(d), siis oli(d) veel duuma raha(d).
Vt. ka ammazraha, api-raha, juuttši-raha, kult-raha, kulu-raha, küütti-raha, liitkaraha, paperi-raha, puhaz-raha, pulmarahaᴅ, pääliz-raha, rendi-raha, süüttši-raha, teeraha, tšaaju-raha, tšihl-raha, tšäsi-raha, vahtširaha, väliraha, õppaa-raha

raznošikka M Lu roznošikka Lu roznoššikka Li roznošikk J-Tsv., g raznošikaa M Lu roznoššikaa Li rändkaupmees, harjusk | vn разносчик, коробейник
Lu üüssi tultii raznošikaᴅ rändkaupmehed tulid ööseks (= öömajale)
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda müümas kõiksugust kaupa
J roznošikk harotõp puššia tavaraka rändkaupmees harutab kaubakotti (lahti)
Li miä en tahtonud õssaa sitä, eb õllu nii üvä ja eb õllu kõvassi tarviᴢ, a roznoššikka vättšizee pani õssamaa ma ei tahtnud seda osta, ei olnud nii hea ja ei olnud väga tarvis, aga rändkaupmees pani vägisi ostma

rissintsä K-Al. K R-Eur. L P M S Po risintsä I, g rissintsää M ristiisa | vn крёстный отец
S ženiχaa rissintsä nõõb lautaa õssamaa (pulmakomme:) peigmehe ristiisa hakkab lauda ostma.
Vt. ka risetti, rissisä, ristisä

saanikko Ränk Len. K-Ahl. L P M Kõ-Len. I, g saanikoo M saanikuo P kelk | vn санки
M talvõl lahzõt tšävväz liukumaa saanikolla, suussõilla talvel käivad lapsed kelguga, suuskadega sõitmas (liugumas)
P lazzõttii mäess alaa saanikkoikaa lasti kelkudega mäest alla
Kõ meep iiri mettsääsee, peen saanikko peräzä (Len. 216) (muinasjutust:) läheb hiir metsa, väike kelk järel
I kõõᴢ jäättüüb meri, siis saanikkoil merta müü mennäss kal̆laa õssamaa, ailia kui meri jäätub, siis minnakse kelkudega merd mööda kala ostma, räime
M lahsõjõ saanikoᴅ laste kelgud
P saanikuo jalgahsõᴅ kelgu jalased

siittsa-meno M riidekaup | vn ткань, материал
tehkaa ühtä vaassaa vähäp arššinaa (siittsa-men̆noa ku mentii õssamaa) (kui mindi riidekaupa ostma, öeldi:) lõigake (tehke) arssinast üks vaks vähem

termoᴢ Li, g termozaa termos(pudel) | vn термос
johzin suipäi termossa võttamaa jooksin ülepeakaela termost ostma (võtma)

tšülä Kett. Len. K R U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I (Ja-Len. Ma) kjülä (R-Lön.) külä R-Lön. Ku (Kõ J) külled Kr Чюла Tum., g tšülää K P M V Lu Li J tšül̆lää M I Ma tšüllää Po külää Ku
1. küla | vn деревня, село
R kõikk tšülä põĺi, koominaᴅ, saunaᴅ, katušiᴅ kogu küla põles, rehealused, saunad, küünid
V med́d́e tšüläz ühed vad́d́alaizõd õltii meie külas elasid (olid) üksnes vadjalased
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid mööda külasid kõiksugust kaupa müümas
M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, lähme kalu ostma
M siz lähzin mehele kašseesam̆maa tšül̆lää üli kahõõ koo siis läksin mehele sessesamasse külasse kaks maja edasi
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas
I hot́ i riigalõ ajjaaz a toĺko tšülässä tuuᴅ kussa (külanoorte lõbutsemisest:) ehk küll aetakse (varahommikul) rehelegi, aga (sina) alles tuled kusagilt külast
K tšehsi tšüläzä õli lõõkku i tšülää õttsaᴢ keset küla oli kiik ja (ka) küla otsas (oli)
M kane tšüläd õltii veĺikää tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä (küla) vallas (Velikkä mõisa järgi)
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin ära arvata, kust külast ta on
M tšülätee on tšül̆lää välizä külavahetee on küla vahel
Lu serednei luužitsa õli huuttori tšülä, siäll õli tšümmee taloa Kesk-Luuditsa oli üksiktalude küla, seal oli kümme (talu)majapidamist
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ üks seinakell oli külas
Li se on meijjee tšülää eläjä see on meie küla elanik
J tšülää rahvõs koppiup suimõlõõ külarahvas koguneb (küla)koosolekule
Lu müü õlimma suimal i kattsozimma, kui parõpii tehä tšülää aźźojõ me olime (küla)koosolekul ja arutasime, kuidas küla asju paremini korraldada
I siinä tšül̆lää lehmii ajõttiik karjaa oomiiᴢ siin aeti küla lehmi hommikul karja
I kõõs tšül̆lää ärtšää piizimmäɢ, tožo sõisi õvvõza kui pidasime küla (ühist) pulli, (siis see) seisis samuti siseõues
M tämä on tšül̆lää taarosta ta on külanõukogu esimees (külavanem)
Lu tšülää vanõpikko külavanem
M tšül̆lää vahti ~ J tšülä vahti küla öövaht
J tšülää polkovnikka küla karjane (karjase naljatlev hüüdnimi)
Lu ort́ju õli tšülää vahiᴢ Ortju oli küla vahis (= oli küla öövaht)
2. küla, külarahvas, külaelanikud (= teatava küla elanikud) | vn деревня, поселяне, жители деревни
Lu tšülä tšäütii herral tüüᴢ (kogu) küla(rahvas) käis mõisas tööl
Lu koppihus koko tšülä kogu küla kogunes (kokku)
M koko tšülällä mentii puhassamaa krot̆tii pes̆sii kogu külaga mindi (heinamaad) mutimullahunnikutest puhastama
I med́d́ee sõvaᴅ, tšül̆lää sõvad õlivat tällä meie rõivad, küla (poolt antud) rõivad olid tal (= karjasel)
M kõik piti sööttää i sõvõtta tšülällä (karjast) tuli küla(rahva)l sööta ja rõivastada
3. küla, maa (vastandatult linnale) | vn деревня (в отличие от города)
Lu lidnaz õli gordovoi, tšüläz õli uŕadnikka linnas oli kardavoi, külas oli urjadnik
M tšüläs kussa rah̆hoo ep saatu lahzukkõizõᴅ maal (külas) ei saanud lapsukesed kusagilt raha (teenida)
Lu millõ õli viis-kuus vootta, ku karassi tšüllää tootii ma olin viie-kuue aastane, kui petrooleum(ilamp) külasse toodi
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ain vaa koollaa maal ei ole noori inimesi (noort rahvast), aina vaid surrakse
J tšülää inimin järestä tunnub lidnlaizõss külainimese tunneb linnainimese kõrval kohe ära
M siin jo mentii tšül̆lää tüöᴅ [= tööᴅ] siin algasid juba maatööd
J tšülä eläjõ ~ tšülää meeᴢ maainimene, külaelanik
J tšülää škoulu külakool
4. küla, võõras pere, võõrad inimesed (vastandatult kodule, oma pere inimestele) | vn деревня, чужие (в отличие от своих, от своей семьи)
I tšül̆lää naizikko, missä siä tääᴅ võõras naine, kust sa (meie asju) tead?
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled külas hea, kodus koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
P elä tšäü paĺĺo tšülää, tšülä väitäp tšüüneliisee rl ära käi palju külas, küla veab (sind) pisaraisse
J meill ebõ·õ võtõttu võlgõssi epko tšüzüttü tšülässe rl meil ei ole võetud võlga ega palutud külast (laenu)
M elä juttõõ tšülälee, tšülä paap tšüüneliä valamaa vs ära räägi külale, küla paneb pisaraid valama
J elä kuuntõlõ tšülää ära kuula küla (= võõraste nõuandeid)
Lu naizikko tšäüp paĺĺo tšüllää naine käib palju kodunt ära (külas)
Lu tšülää tšäüjä külaskäija (= inimene, kes ei püsi kodus)
J tšülää tšäüttši ~ tšülää tšäümin külaskäimine
M tšül̆lää naizikko paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa, semperäss elä vahi tšüllää külanaine peidab panged, (küla) koer kaelkoogud, seepärast ära vahi küla poole (= küla ei soovi head)
Lu tüttö tuli tšülääle kahõssi nätelissi (pärast pulmi:) tütar tuli kaheks nädalaks külla (= koju võõrusele)
R tšülä poisit poolet velljet (Eur. 39) rl külapoisid, poolvelled (= võõrad)
K ku suku meneb vällää, sis kuttsuass tšülää vätši (pulmakomme:) kui sugulased lähevad ära, siis kutsutakse (lauda) külarahvas
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba on kurb süüa
I tšül̆lää meez nõssi min̆nua võõras mees tõstis mu (maast) üles
■
Lu nät ku sovittii, nüt tehtii tšerikko tšehs tšüllää kk näe, kuidas sobiti (lepiti kokku): nüüd tehti kirik keset küla
Ra tšülä golupka kodutuvi.
Vt. ka kala-tšülä, meitšülä, naapuri-tšülä, tšehsitšülä

varsa Kõ S Lu Li Ra J Ku varza K-Set. varᴢ Li vars J-Tsv., g varzaa Lu J varsa ~ varsaa J-Tsv.
1. varss | vn жеребёнок
J varzaa kazvottõmin treebuitõp paĺĺo kuloa varsa kasvatamine nõuab palju kulu
J meni laatõlõõ varsa õssõma läks laadale varssa ostma
J assiä mi hodukõz varsa oi kui väle varss!
J meill on talli tammojõ, tõin on tammaa varsoitõ rl meil on tall(itäis) märasid, teine on mära varssu
2. Lu noor hobune (kuni nelja aastani) | vn молодая лошадь (до четырёх лет)
3. täkk | vn жеребец
Lu kuuvvõõ voovvõõ varsa kuueaastane täkk
■
J varzaa põlvi kahar kirburohi
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine.
Vt. ka tammavarsa
Vt. ka varsaᴢ

välitšäüttäjä Lu vahendaja | vn посредник
mill on palkattu välitšäüttäjä õssaa taloa mul on palgatud vahendaja talu ostma

vätšizee Kett. K M Lu Li J vätšisee Lu vätšize J-Tsv. väkizee Ku vägisi, jõuga | vn насильно, силой, по принуждению
Lu vätši veetii vätšizee soomõõ rahvas viidi vägisi Soome
Lu tämä tuli minnuusõõ vätšisee tšiini ta tuli mulle vägisi (~ jõuga) kallale
L nõisi vätšizie tõmpaamaa tanttsimaa hakkas vägisi tantsima tõmbama
Lu viinaa vätšizee suhhõõ eb valõta kk viina vägisi suhu ei valata
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M pantii väri vätšizee mehelee pandi lausa vägisi mehele
Li miä en tahtonud õssaa, a roznoššikka vättšizee pani õssamaa ma ei tahtnud osta, aga rändkaupmees pani vägisi ostma
■
J võõras paikka vätšize levved üü majaa võõras kohas leiad vaevu öömaja