[VOT] Vadja keele sõnaraamat

opõnõ K L M J I obõnõ ~ opõne J-Must. opõn Kett. K L P Ke M Kõ Po Li J I (R U Ja-Len.) opõin P S J oponõ K M (R Kõ-Len. V) oponee K-Ahl. õpõnõ Lu Li J õpõn Len. Lu Li J (Kett. Kõ Ra I) õpõinõ J õponõ ~ õbone J-Must. õponee K-Ahl. hepoine ~ hepoinᴀ ~ hepoin Ku hepone (Ku) obben ~ opan ~ uopan Kr О́пынъ K-reg₂ Li-reg₁ Оппана Tum. Г̧евойнень Pal₂, g opõzõõ K R U P M Kõ Ja I opõzyõ L P opõizõõ S J opozõõ K õpõzõõ Kett. Kõ Lu Li Ra J õpozõõ J õbose J-Must., pl op̆põõᴢ ~ oppõõᴢ I
1. hobune | vn лошадь, конь
K χlaarinn opõzii svätitattii floorusepäeval pühitseti hobuseid
I a oppõõᴢ nee tabunaa üüseissiɢ aga hobused, need (aetakse) ööseks hobusekarja
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt
J kagrakaa saat tšiirep ovõiss etes ku dubinakaa vs kaeraga saad hobust kiiremini edasi kui malakaga
J õli mitä opõzõll tuuvvõ rl oli, mida hobusega tuua (= pruudil oli suur veimevakk)
Lu siä nagraᴅ niku õpõn hirnuʙ sa naerad nagu hobune hirnub
Lu õpõn johzõp travalt i hüpältä hobune jookseb traavi ja galoppi
Lu õpõn aivassõõʙ hobune puristab
J opõin hörkisseep kõrviit hobune lingutab kõrvu
I rakõta opõnõ rakenda hobune
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ, i opõnõ ravvotattuɢ kapjade alla (kapjadesse) lüüakse rauad ja hobune on rautatud
L opõziikaa ja jalkaizii hobus(t)ega ja jalgsi
K ajõli ovõssa juhtis hobust
K naiskuuma i meeskuuma issuvad opõzõlla naisvader ja meesvader istuvad vankril ~ reel (hobusel)
Li kĺättšä opõn kronu hobune
Lu pilkko ~ pilkkonenä ~ pilkkopää õpõnõ lauk ~ laukpea hobune
I peegana, mussa, gneeda, valkõa, aahka ~ halli, harma opõnõ kirju, must, kõrb, valge, hall (vanadusest), hall (värvilt) hobune
J pero õbone (Must. 178) peru hobune
J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune
K tamm opõn märahobune
Lu neiz mettsiiz õli paĺĺo metts õpõzijõ neis metsades oli palju metshobuseid
P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee, seal on jalgsi käidud
J liivpõlto suvab opõizõõ sitta liivane põld vajab hobusesõnnikut
J opõizõõ kraappi hobusesuga, -hari
J opõizõõ nagl hobuse(raua)nael
J opõizõõ raut ~ M opõzõõ jalkarauta hobuseraud
J opõizõõ vargõᴢ hobusevaras
2. pl (teat. käterätikukirja nimetus | vn название опр. узора полотенца)
■
Lu opõzõõ pää suur pikergune pea (inimesel)
I opõzõ putka (Len. 285) naat
J opõizõõ mato hobukaan
J metts opõizõll om pitšät kõrvõᴅ eeslil on pikad kõrvad
Kr metsa uopan kaamel.
Vt. ka jaatiõpõn, kazvo-opõin, mettsõpõn, nahka-opõn, pero-opõin, rattsõpõnõ, ruun-opõnõ, tammaopõnõ
Vt. ka opo