[VOT] Vatjan kielen sanakirja

oonõ Kett. K M Lu Li Ra J (Len.) uonõ L P (K) oonõh Kett. (J-Must.) oonõᴢ (M Kõ S Ja) hoone Ku Г̧уоне Pal₂, g oonõõ Kett. M Lu Li Ra J uonõõ K uonyõ K L P
1. maja, elumaja; hoone, ehitis | vn дом, жильё; здание
J kase med́d́ee oonõ i ratiᴢ mitottii i risavoitõttii see meie elumaja ja ait mõõdeti (üle) ja joonistati (üles)
Lu se on tämä koto, oonõ see on tema maja, elumaja
Lu oonõõᴢ, jõka taloz onõ domovikka majas, igas talus on majahaldjas
J katsõõb, epko näü kuza oonõht(a), kuhõ nõissa ookaamaa (Must. 144) vaatab (ringi), kas ei paista kusagil maja, kuhu heita puhkama
L meni kõm kõrtaa ümpär uonõtta käis kolm korda ümber maja
Lu petäzikko on oonõõ takan männik on maja taga
L vassõn uonõ uus (elu)maja
M oonõõ panõmiin väike pidu esimeste palgiridade paneku puhul
P õli ühz rikaz mieᴢ, tämä tetši suurõd uonyõᴅ oli üks rikas mees, ta ehitas (tegi) suured hooned
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale hooneid paekivist
Li oonõõt tšiiree märkenestii, .. a siis kallisõttii oonõõᴅ hooned pehkisid kiiresti, .. aga siis pandi hoonetele uued aluspalgid
2. tuba, ruum | vn комната, помещение
Len. pojo meep ooneesee (Len. 209) poiss läheb tuppa
M sitä oonõtta kutsuttii kammari seda ruumi nimetati kambriks (= küttekoldeta toaks)
■ (liitunult järgneva adverbiga в составе композиты:) J elka häülüga oontakann ärge kolage maja taga!
Vt. ka sammal-oonõ