[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ah² K interj:
ah hah hah, a se on üvä ku miä õõn ilozap kõikkõa i parap kõikkõa ah-hah-haa, aga see on hea, et mina olen kõige ilusam ja kõige parem!

aha·a K P J ahaa K-Ahl. ahha·a K aha· U ahaa | vn ага
J aha·a kase on üvä ku miä õõn lustip kõikkaa ja parõp kõikkaa ahaa, see on hea, et mina olen kõige ilusam ja kõige parem!

arjaᴢ P M J (Lu) arjas K-Ahl. M-Set., hrl pl arjahsõᴅ K arjassõᴅ M arjasõᴅ Lu J
1. pl harjased | vn щетина
M sigall on arjassõᴅ seal on harjased
M arjassiid́eekaa eezepä sapožnikad õmpõlivat saappagoi harjastega õmblesid kingsepad vanasti saapaid
2. pl harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
M lahzõlõõ arjassõt seltšääsee nõisivaᴅ lapsele tulid harjased selga
K arjahsia piäb ajaa lahzõlt lapsel peab harjaseid võtma (teat. rahvameditsiiniline protseduur)
Lu õlõn kuullu, što võtõttii lahzõll arjasõᴅ olen kuulnud, et lapsel võeti harjaseid

arka P M Lu Li ark J-Tsv. arkᴀ Ku, g argaa Lu J arga J
1. arg, kartlik | vn робкий, трусливый, пугливый
J ark heitüp tšiirepi ku jurm arg heitub kiiremini kui julge
P tämä on arka, tämäll jänesee nahgaakaa om perze paikattu kk ta on arg, tal on jänesenahaga tagumik paigatud
J tuõ jurmõpõssi lavvaa taga, elä õõ nii ark tule julgemini laua taha, ära ole nii kartlik
J arga opõizõka om pask tšüntä kartliku hobusega on vilets künda
Lu minuu veri on arka ma olen arg (minu veri on arg)
J tuliin ark väga arg
2. erk, kerge (une kohta) | vn чуткий (о сне)
J vanoill inimisiill on ark uni vanadel inimestel on erk uni.
Vt. ka argaᴢ, arkõin

armotoi Li, g armotoi [?] üksik(uks jäänud inimene) | vn одинокий, оставшийся в одиночестве
miä õõn armotoi, milla eb õõ tšettää, miä õõn ühsinnää ma olen üksik(uks jäänud), mul ei ole kedagi, ma olen üksinda
baabuška õli armotoi vanaema oli üksik(uks jäänud)

bahvala P M J bahval J bahvõl J-Tsv., g bahvalaa P M bahvõlaa ~ bahvõla J subst., adj. hoopleja | vn бахвал, хвастливый
P meneb i tšiitteleʙ: miä õlõn rikaz vai voimakaᴢ, se on bahvala, bahvaloitaʙ (kes) läheb ja kiitleb: ma olen rikas või tugev, see on hoopleja, hoopleb
M bahvala meeᴢ, täll on, ebõ·õ, ain tšiissõõʙ hoopleja mees, (kas) tal on (või) ei ole, ikka kiitleb (oma rikkusega)

bratko Lu Li J, g bratkoo ~ bradgoo
1. vennake, vend | vn браток, братец, братко
J ann antõssi, bratko, mitä õõn süüt tehnü anna andeks, vennas, mis vea (ma) olen teinud
J rodnoi bratko lihane vend
2. nõbu | vn двоюродный брат, диал. братан
Lu minuu bratko õli laukaamõza kattoa minu nõbu oli katust lõhkumas

davo·ĺńei K rahul, rahulolev | vn довольный
pala leipää i miä seńiekaa davo·ĺńei pala leiba, ja mina olen sellega rahul

ehittäjä P (K-Al. R-Reg.), g ehittäjää ehtija, (peorõivaisse) rõivastaja | vn наряжающий, наряжающая, украшающий, украшающая
P miä õlõn sinuu ehittäjä ma olen sinu ehtija
R armas miu armijani elteeni ehittäjäni (Reg. 19) rl minu armas hellitaja, minu hell ehtija

elo K L P M Kõ Po Lu Li J I Ku (Kett. U Ra) Эло Pal₁ Pal₂ Э́ло K-reg₂ Ii-reg₁, g eloo K Lu J el̆loo M elo J
1. elu | vn жизнь, житьё
Lu sõkkaall elo bõõ elo pimeda(l) elu pole elu
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu miä oma eloo veetin turhaa, sitä viisii ep piä elloa veettää kui miä veetin ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, sedaviisi ei tohi oma elu elada, nagu mina elasin
J annõm miä mokomaa sõnaa izeenellee, jot miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa ma andsin endale sellise sõna, et viina ma oma elus enam suhu ei võta (pane)
Lu noorõd eläväd uutta elloa, parõpaa elloa eb või õlla noored elavad uut elu, paremat elu ei saa (või) olla
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
Li neill on sopunõ elo neil on leplik elu
Lu õlõn elännüt talopoigaa elloa olen elanud talupojaelu
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa, se oŋ kehnoo inemizee elo soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva, see on viletsa inimese elu
P miä elän mustalaizõõ eloa, bõlõ mill õmaa kotua ma elan mustlase elu, pole mul oma kodu
J niku koira elo, jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu, iga leivapala pärast näägutatakse
J eloo voim elujõud
J elo paikk elukoht
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
J elo aikõin eluaegne
2. Pal₂ K-reg₂ varandus | vn пожитки, нажитое (orig.: | vn добро).
Vt. ka tüh́j-elo

eri K-Sj. R-Reg. P M Lu Li Ra J-Tsv. adj, indekl eri, eraldi; eri(sugune) | vn отдельный; разный, различный
M tširjotaᴅ jõka sõna eri leholõõ kirjutad iga sõna eri lehele
P nõisass vaalimaa leipää lavvaa pεäl, ontši eri lauta hakatakse leiba laua peal vaalima, (selleks) ongi eraldi laud
Ra jõka päivä õli kõik eri sapana, i üüsapan õli veel eri iga päev oli puha eri tanu, ja öötanu oli veel eraldi
J eri tüüss saad eri palka (iga) eri töö eest saad eraldi palga
J miä elän fat́eriᴢ eri süütšill ma olen (elan) korteris eraldi (= oma) söögil
■
Lu eri tuuli lahktuul (maa ja mere poolt tuul korraga)
Lu tänävä eri omain rastroistv täna on eriline meeleolu langus

esisilmillin Lu otsekohene, avameelne | vn откровенный
Lu miä õõn esisilmillin miiᴢ ma olen otsekohene mees

glaiza Lu Li J (P) glaizõ Lu glaiᴢ Ra J-Tsv. glaisa J-Must. klaiza Lu, g glaizaa Lu J
1. kõrkjas, kaisel | vn камыш
Lu rooko ja glaiza kazvõvõᴅ mataloiᴢ järviiᴢ ja jõkiloiᴢ pilliroog ja kõrkjas kasvavad madalates järvedes ja jõgedes
Lu glaizõ ep kestä, kattoa katõtaa roogookaa kõrkjas ei pea vastu, katust kaetakse pillirooga
J rantuli on heenokkõin, matala, a glaiza on kõrkaa (rand)kõrkjas on peenike madal (kõrkjas), aga kaisel on kõrge
J glaiza kazvob meree rannaᴢ kõrkjas kasvab mererannas
Li enne pädrää lüütii glaizaa enne peetripäeva niideti kõrkjat
P ako jarvyõ glaizoiᴢ kõvii konnad laulavaᴅ rl aga kui järve kaislais konnad kõvasti krooksuvad
2. pilliroog | vn тростник
P miä õlõn iĺĺi tien miä glaizoiss piĺĺii rl ma olen Illi [= Elias], teen ma pilliroo(gude)st pilli

gluhoi Ra J gluχoi K M gluhhoi M Lu Li gluuhoi P gluuhhoi Li I, g gluhoi J kurt | vn глухой
Ra miä õõn gluhoi, miä en kuul mittä ma olen kurt, ma ei kuule midagi
I mihes siä nii rõhgaa rääguᴅ, müü emmäɢ õõɢ gluuhhoiᴅ miks sa nii kõvasti karjud, me pole kurdid
I kase starikka gluuhhoissiɢ tuli see vanamees jäi kurdiks
J gluhoika pajat, dalisko elä, ühellaim poĺzi kurdiga räägi või ära (räägi), teeb ühe välja (ühesugune kasu)
J gluhoi i müttš kurt ja tumm (~ kurttumm)
Lu gluhhoi duńa kurt Dunja
■
K õli jo gluχoi öö oli juba pilkane öö
J gluhoi pereulk umbtänav

hah K interj
ah hah hah, a se on üvä ku miä õõn ilozap kõikkõa i parap kõikkõa {a. h.}, aga see on hea, et mina olen kõige ilusam ja kõige parem!

hilkiä Kett. P M S-Len. χ́ilkiä (P) hilka J-Tsv. ilkiä I Ku (P) ilkõa J ilkaa Lu J ilka Lu Li J-Tsv., g hilkiä: ilkaa J
1. vastik, vastumeelne, jälk, ilge; inetu | vn отвратительный, противный, мерзкий; гадкий
Lu se ko on ilka inemin, ilkanäköin kui vastik inimene see on, ilgenäoline
J umalõs tämä on nii ilka meeᴢ purjus (olles) on ta nii vastik mees
I vihma-mato mikä ilkiä, märtšä vihmauss, mis ilge, märg
Lu vot ku on ilkaa sõna: miä menen sittumaa vaat, kui inetu sõna on: ma lähen sittuma
M siä õõd iloᴢ, a miä õõn hilkiä sina oled ilus, aga mina olen inetu
2. subst vastikustunne, tülgastus | vn отвращение, омерзение
Lu võtan rokkaa, ättšiissää prusakka luzikkaa tuli i tõin tuli, kõlmõs tuli, nii mil ilkaa tuli võtan kapsasuppi, äkki tuli prussakas lusikasse ja teine tuli, kolmas tuli, siis tuli mul tülgastus (peale)
3. subst häbi | vn стыд
J vai hilka tuli, jot päät painõd maha kas hakkas häbi, et lööd silmad maha (painutad pea alla)?
Lu täll on nii kõvassi äppiä (~ ilkaa), eb õõ kuhõ silmii panna tal on väga häbi, ei ole (= ei tea), kuhu silmi panna
Lu piäp panna ilka äärii, piäʙ mennä tuleb häbi maha suruda (kõrvale jätta), tuleb minna
Lu ilkaa jutõlla häbi ütelda
■
J ilka alassi ihualasti.
Vt. ka ilkõza

hoikkasääri Ra keppjalg, peensäär (peenikeste säärtega inimene) | vn тонконогий человек
hoikkasääri, hoikat sääreᴅ keppjalg, peenikesed sääred
miä õõn hoikkasääri mina olen keppjalg

χolostoi L P Lu Ra J I χolostõi I holostoi M Lu J-Tsv. holostõi I, g χolostoi ~ holostoi Lu J
1. subst., adj. vallaline (mehe kohta); poissmees | vn холостяк; холостой
I kase sussedii χolostõi tahoʙ nad́d́ussaɢ see naabri vallaline (poeg) tahab naist võtta
L ko on χolostoi, siz võttaguo χot́ kummaa tüttärie tahoʙ kui on poissmees, siis võtku (naiseks) ükskõik kumma tütre (tahab)
Lu taatt õli holostoin omaš tšüläᴢ isa oli (= elas) poissmehena oma külas
L miε õlõn χolostoi pojo ma olen poissmees
M täm on ühzikko, holostoi meeᴢ ta on üksik, vallaline mees
Lu χolostoi poika vallaline poeg
Lu oh-hoo, vana poika, vana holostoi, taitaa tämä veel nõizõb naimaa ohhoo, vanapoiss, vana poissmees, ta hakkab vist veel naist võtma
2. noormees, poiss | vn парень
I χolostoid i požiloit kõittši õlivaᴅ noormehed ja eakad, kõik olid
I meevät kahsi, χolostõi i tütterikko, mettsää hulkkumaa lähevad kaks (= kahekesi), noormees ja neiu, metsa jalutama
J partti holostoit tuõb laulukaa rühm noormehi tuleb lauluga
L suuri, terve χolostoi suur terve noormees

hätä K L P M Kõ Lu J-Tsv. (Ku) ätä K, g hää J
1. häda; hädaoht | vn беда; опасность
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik (pääse)teed
K mill on paĺĺo ätäätä mul on palju häda
P miä õlõn hääzä ma olen hädas
Lu vennäässi märännessi pajatan, hättää perrää pajatan vene keelt räägin viletsalt, hädapärast räägin
Ku avit minnua häässᴀ̈ poiᴢ aita mind hädast välja
J nütt on hätä tšäeᴢ nüüd on häda käes
J veelko on raŋkk sluužia? – bõ hättä, saab aiko kas on raske (aega) teenida? – Pole viga, läheb korda
M hätä eb anna ävetä vs häda ei anna häbeneda
M hätä ajab i ärjää kaivoo vs häda ajab härjagi kaevu
J tuliin hätä tuline häda
J vdruk tšehs üüll nõisti hätä tšelloa lüümä äkki, keskööl hakati hädakella lööma
Lu hätä flaakku hädalipp (laeval)
Lu hätä tulõd õllaa valkaat tulõᴅ hädatuled on valged tuled
2. kiire, rutt | vn спешка, спех
M millõõ tuli hätä tšät̆tee, piäp tšiireep tehä mul tuli kiire kätte, tuleb rutem teha
M näd on hätä, bõõ aikaa süüvvä näe, on kiire, pole aega süüa
M milla kazessa töössä eb õõ hät̆tää, teen kõõz teen mul ei ole selle tööga kiiret, teen millal teen
J ku lüüvvä hätä-tšelloa, siis kõiki hääs, sui-päi, joossa põlosõõ kui lüüakse hädakella, siis kõik kiiresti, ülepeakaela jooksevad tulekahjule
M šveetta jätti kapoŕoosõõ õm̆maa šlääpii, nii tuli hätä aika, etti piti tšiireess vällä mennä rootslane jättis Koporjesse oma kübara, nii tuli kiire aeg, et tuli ruttu ära minna
J hätä risittemin hädaristimine.
Vt. ka merihätä

häülüä Kett. L Lu Li J (Ra) häülüäɢ I häilüä M Kõ (Lu) äülüä (K-Ahl.), (sõnatüvi основа слова:) äülü- J-Must., pr häülün Lu Li Ra J äülün K, imperf häülüzin Lu Li J häilüzin M Lu
1. käia, liikuda; ringi käia v. joosta; (tegevusetult) hulkuda, kolada, lonkida | vn ходить, двигаться; расхаживать; бродить, шататься (без дела)
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, (siis) ei jaksa käia, vanad jalad ei lähe edasi
M häilüzin, häilüzin rissii rassii i öhsüzin teeltä, ävitin tee käisin, käisin siia-sinna (risti-rästi) ja eksisin teelt, kaotasin tee
J jo miä õõn häülünnü kõik paikõd läpi ma olen juba kõik kohad läbi käinud
J vass on nainnu, sem peräss kukoo viittä i häülüʙ äsja on naise võtnud, seepärast käibki (ringi) nagu kukk (kuke moodi)
J med́d́e poolla va karjušit häülütä jalk-rätteiz da pagltšentšiiᴢ meie pool käivad ainult karjased jalanartsudes ja pasteldes
Lu eb lee üvä elämä, revod nõistii häülümää ei tule hea elu, rebased hakkasid (ringi) liikuma
Lu prusakat häülüväᴅ prussakad jooksevad ringi
I mettsää müü meeʙ häülümää läheb metsa mööda hulkuma
Lu mitä siä ilma tüüttä häülüᴅ mis sa longid ilma tööta?
2. kõikuda, tuikuda, taaruda; logiseda, lõnkuda; lehvida, hõljuda; lainetada | vn шататься, качаться, покачиваться, пошатываться; шевелиться, развеваться; волноваться
L kunikkaa tvorttsa nyõp häülümεä kuninga loss hakkab kõikuma
Li puu häülüp tuulõᴢ puu kõigub tuules
Lu aava lehto tuulõᴢ värizeb i häülüʙ (läbläteʙ) haavaleht väriseb ja liigub (laperdab) tuules
J võtakk klina järjüü jalgõᴅ, muitõz nämät häülüveᴅ võta ometi kiilu pingi jalad kinni, muidu nad logisevad
Lu umalas häülüʙ joobnuna tuigub
Lu lippu häülüp tuulõᴢ lipp lehvib tuules
J mikä se siin merez häülüʙ mis see siin meres hõljub?
I vesi häilüʙ vesi lainetab.
Vt. ka häilätä, häileä, häilää

ilma K L P M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I (R-Lön. R-Reg.) ilmõ J ilm Lu Li Ra J Илма Pal₁, g ilmaa P Lu J
1. ilm | vn погода
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua missugused ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, niisugused ilmad on jaanipäeva paiku
J ilm lähep sulalõõ ilm läheb sulale
J ilm lei vilussi ilm lõi viluks
J ilm on pilveᴢ ilm on pilves
Kõ ku päivä laskõup tširkkaassi, siz leeb üvä ilma kui päike loojub selgelt, siis tuleb ilus ilm
Lu tomakall ilmall laivoill on kehno meres seilata uduse ilmaga on laevadel kehv merel purjetada
Lu pädrää pühänä ja jaanin nallõ õllaa üväᴅ päivüü ilmõᴅ peetripäeval ja enne jaanipäeva on ilusad päikesepaistelised ilmad
Lu ain ku on vihma ilm, siz ain pokoinikkaa unõᴢ näeᴅ alati, kui on vihmane ilm, siis alati näed surnut unes
Lu tänävä on utu ilma täna on udune ilm
Lu egle õli tormi ilma eile oli tormine ilm
Lu sää ilma oŋ ku tuulõʙ, tuiskaaʙ tuisune ilm on, kui puhub tuul, tuiskab
Li siitiä ilm selge ilm
Lu tüüni ilma vaikne ilm
Lu sooja ilma soe ilm
Lu vari ilma kuum ilm
J vaĺĺud ilmõᴅ jäised, lõikavkülmad ilmad
Lu kehno ilma ~ paha ilma ~ Li kurja ilm ~ märännü ilm halb ilm
Lu ränttü ilma ~ rojukaz ilma lörtsine ilm
Ra kohm ilm kergelt pakasene ilm
2 õhk | vn воздух
Lu ilma kojjooʙ, kaukaal näüʙ õhus peegeldub, kaugele on näha
J isä ilmõᴢ, poika purjõᴢ. ahjo lämpiiʙ mõist isa õhus, poeg purjes? – Ahi köeb
Lu raŋkk ilma raske õhk
3. maailm, ilm | vn мир, свет
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, maailm lai
J miε õõn viištšümmet seitsee voott elänüd ilmalla ma olen viiskümmend seitse aastat maailmas elanud
J meni sõtamehessi, meni jumala ilma harkkima läks sõjameheks, läks (mööda) jumala maailma astuma
K siin ilmaᴢ siin ilmas
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas ei ole midagi igavest
J ebõ·õ ilmalla izüttä rl pole maailmas (= elus) isakest
J ilmõlõ sünnüttemä ilmale sünnitama
■
Lu kurissunõõd eväd õõ ilozaz ilmaᴢ poonud pole taevas (ilusas maailmas)
Lu tämä ep tää ipo ilmaa ta ei tea maad ega ilma
M nii prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja (on) nii totter, ei mäleta ilmast ega maast
J kannimokomõit brüllikkait uulii ilmõz enõõ nähnü niisuguseid pakse (pruntis) huuli pole ma ilmaski näinud
L jumal üvä siunatkuo sinuu õnnõata kõikõss itšεässi ilmassi hea jumal andku sulle õnne (õnnistagu sinu õnne) kogu eluajaks, igaveseks.
Vt. ka maailma, mörü-ilma, raju-ilma, sato-ilma, tormi-ilma, umpi-ilma, utu-ilma

ilossaa: ilossa Lu, pr ilosan: ilosõn Lu, imperf ilosin Lu
1. rõõmutseda, rõõmustada | vn радоваться, порадоваться
ku vaa veśola vettä, ilo vettä õllõiᴢ, mikä paaʙ ilossõmaa kui vaid oleks viina (lõbuvett, rõõmuvett), mis paneb rõõmutsema
2. lõbutseda, lõbus olla | vn веселиться, повеселиться
ilosõtaa, laulotaa lõbutsetakse, lauldakse
miä ilosõn, ku õõn umalõᴢ ma olen lõbus, kui olen purjus.
Vt. ka ilottsaa

irti-ivuhsõᴅ: irti-ivussõᴅ (K-Al.) pl lahtised juuksed | vn распущенные волосы
kui õõn lahte laivoilla, laukojõizeni, irti-ivussillani, [ilma-toojani] (Al. 44) rl kuidas olen lahtiste juustega, mu pesijake, oma lahtiste juustega, mu ilmaletooja

itšävä Kett. K L M Kõ Lu J I itšäve Pi Ke J itšäv Lu J-Tsv., g itšäää: itšää J
1. igav; nukker, kurb | vn скучный; грустный, печальный
L dava·i pimepilkkua mäntšimεä, eb lie sillõ siz itšävä hakkame pimesikku mängima, sul ei hakka siis igav
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
Lu milla on itšävä mul on igav
Kõ millõõ tuli itšävä mul hakkas igav
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse koju (kodu järele), kas (teil) pole igav (= kas te ei nukrutse)?
Lu tänäv on itšäv ilm, vihma ilm täna on nukker ilm, vihma(ne) ilm
Lu itšävä aika, jo sütšüzü tuõʙ nukker aeg, juba tuleb sügis
Lu vanaa inemizee elo on itšävä sütšüzü vana inimese elu on kurb sügis
I miheɢ siä õõd niin itšävä miks sa nii kurb oled?
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola see on niisugune rohi, kui hakkab kurb, (siis) ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks (lõbusaks)
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba on kurb süüa
2. igatsus | vn тоска
J kotto on itšäv kodu järele on igatsus
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kel on linnaigatsus, see tulgu meie külla
Lu mill on itšävä valkaata leipää vai saijjaa mul on igatsus valge leiva või saia järele
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa ma hakkan tema järele igatsust tundma, ma olen temaga harjunud
M lezzellä õli itšävä meessä lesk igatses (oma) mehe järele
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ igatsusest võib inimene kurvastada
■
J rookõss kala on itšäv süvve luist kala on tüütu süüa

ivuspää (K-Al.) subst pikajuukseline (neiu hellitusnimi rahvalauludes) | vn длинноволосая, неостриженная (ласкательное название девушки в народных песнях)
kunniz õõn ivuz-pään, ilma-toojani, kassa-pään, kantajõizõni (Al. 44) rl (pulmaitkust:) kuni olen pikajuukselisena (= neiuna, vallalisena), mu ilmaletooja, palmikpeana, mu sünnitajake (kandjake) (= kuni olen veel neiu, vallaline)

ivuᴢ Al. K-Ahl. P M Lu Ra J-Tsv. (Kett. R L Kõ I Kr) ivuuᴢ L (K P J I) ivvuᴢ (Lu) iuᴢ (Ke Po Lu J I Kr) iguᴢ (R-Eur.) juuᴢ [?] (I) hivuᴢ Kõ hiuᴢ Ku (K-Sj. J) Ивуса Pal₁ Ii-reg₁ И́вуса K-reg₂ ühuse Kr, hrl pl ivuhsõᴅ Kett. L P I (Kõ Ra J-Must.) ivuhset K-Ahl. ivuuhsõᴅ K L I ivuχsõᴅ ~ ivuuχsõᴅ P ivukseᴅ (R-Reg.) ivuksad K-Sj. ivussõᴅ Al. Kett. P M ivusset R-Lön. Lu-Len. ivusõᴅ Kett. M Lu Li Ra J ivuset R-Reg. ivusaᴅ M Lu ivuusõᴅ J ivvusõᴅ Lu iuhsõᴅ Po I iuχsõᴅ J iuφsõᴅ (Ke) iussõᴅ Lu igusset R-Eur. juuhsõᴅ (I) hivussõᴅ (Kõ) hiusõᴅ J hiuset K-Sj. Г̧ ïуксетъ Pal₁ iuset ~ ihwuscht ~ ihhust Kr juuksekarv, karv; juus, juuksed | vn волос; волосы
Lu tšülmässä se tuõʙ, ühtkaa ivussa eb õllu pääᴢ, plešši meeᴢ külmast see tuleb, ühtegi juuksekarva ei olnud peas, kiilaspäine mees
J kuss hitolt om puutunnu [= puuttunnu] naisiijõ ivuᴢ kust kuradilt on (siia) sattunud naiste juuksekarv?
J parra ivuᴢ meep šikkõra habemekarv läheb krussi
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange (peast) ilma ette määramata
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ ~ ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
P vaatan kast kaunissa ivuss vaatan neid punaseid juukseid
Lu ivusõd õltii alla põlviee pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Lu plešši inemin tšenell bõõ iussii kiilaspea inimene (on), kellel pole juukseid
M ivusõd õllaz valkõaᴅ, a äpiät ebõõ juuksed on hallid (valged), aga südametunnistust (häbi) pole
M tämä nii kõvassi heittü, ivusõd nõisti pissüü ta ehmus nii kõvasti, (et) juuksed tõusid püsti
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
M häiläb ivusat haijallaa käib (ringi), juuksed laiali
M ivusõd on laskõnu šaadrillaa juuksed on vajunud sorakile
M ku kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi, siis on juuksed vanunud
Lu minuu vunukal on ivusõt tšikkaraᴢ minu lapselapsel on juuksed lokkis
M näd ivusat pissüä niku avupää näe, juuksed püsti, nagu sasipea
Ra kudrid ivusõᴅ ~ Lu tšippur ivuᴢ ~ tšikkar ivuᴢ lokkis juuksed, kähar juus
J arvad ivusõᴅ hõredad (harvad) juuksed
M kõv̆vii guustat paksud ivusõᴅ väga tihedad, paksud juuksed
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
J liigõᴅ ivusõᴅ ~ võõrad ivusõᴅ valejuuksed
M kunnõ irte ivuzila .. (Al. 48) rl kuni (olen) lahtiste juustega (= kuni olen veel neiu, vallaline) ..
Lu miä menin ivusõõ leikkaajal ma läksin juukselõikaja juurde
J ivusõõ tolkka ~ ivuᴢ butšk juuksesalk
■
Lu ivusõõ lõikkaaja õielõikaja (taimekahjur); sajajalgne.
Vt. ka irti-ivuhsõᴅ, süntü-ivussõᴅ, tšikkarivuᴢ

jahsaa Al. Kett. P M Kõ (K-Ahl. R-Reg. J-Must.) jahsa J-Tsv. jahsaaɢ (I) jaχsaa Ke-Set. jaχsaaɢ (I) jaahsaɢ I jaassaak vdjI-Set. jaksaaɢ I jaksaa (Ku), pr jahzan Kett. P M Kõ (sõnatüvi | vn основа слова:) jahza- J-Must. jaχzan Ke -õn J jahsan Kett. K-Ahl. M-Set. J-Must. jaahsaa ~ jaksaa I, imperf jahzõn P M jahzin J jaahsii ~ jaksõõ I
1. jalgu lahti võtta v. teha | vn разувать(ся), -ть(ся)
Kõ ku vizgattii jalgass vällä mikä sill on jalgaz i siz ni juollaᴢ: jahsaa jalgaᴅ kui võeti (visati) jalast ära, mis sul jalas on, ja siis öeldakse nii: jalad lahti võtta
M oota, maama sillõõ jahzaʙ jalgaᴅ i eitäp sõvaᴅ oota, ema võtab sul jalad lahti ja rõivad seljast
Kõ ku suutuʙ, la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse) las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
2. jaksata, jõuda, suuta; võida, saada | vn мочь, быть в состоянии, быть в силах
I kõõz õl̆lii noori, miä jaksõõ paĺĺo tüütä tehäɢ kui (ma) olin noor, ma jaksasin palju tööd teha
P miä en jahza jalkoi jahsaa ma ei jaksa jalgu lahti võtta
I mato ootti, ootti, eb jahsannug oottaaɢ madu ootas, ootas, ei jõudnud (ära) oodata
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä ükski arst ei suutnud teda (terveks) ravida
I miä en jaksaɢ sillõõ avittaaɢ mina ei saa (suuda) sind aidata
I näd́d́ee süümiss en jaksannus süüäɢ nende sööki ma ei võinud (vastikusest) süüa
I kõikkõlaizõd unõᴅ näed unõza, siiz ed i jaksaɢ magataɢ igasuguseid unenägusid näed unes, siis sa ei saagi magada
I tšihuʙ kiisseli, a müü jaksammaɢ pajattaaɢ kissell keeb, aga meie võime (sel ajal) rääkida
I pöörtüüᴅ sihessaaɢ rõhgaa, jaksad i koollaɢ oled niivõrd tugevasti vingumürgituses, võid surragi
3. (eitava kõne olevikuvormides:) haige olla, põdeda | vn (в отрицательных формах настоящего времени:) болеть, заболеть, занемочь
I ai ku miä en jaksaɢ oi kui haige ma olen
I eb jaksaɢ, läsiʙ (ta) on haige
I piäb mennäv vaattamaa kumpa rõhgaa eb jaksaɢ tuleb (seda) vaatama minna, kes on väga haige
I siä ed jaksaɢ, nõizõd läsimää sa oled haige, jääd põdema
■
Lu kui jahzõᴅ kuidas elad? ~ kuidas käsi käib?

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal₁ Я́лка K-reg₂ Ярга Pal₁ Я́рга Ii-reg₁ gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga
■
Kõ jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

jalkaja: jalkajõ Lu, g jalkajaa jalakäija, jalamees; adj jala- | vn пешеход; пеший
miä ku tšäün jalkazõõ, miä õõn jalkajõ kui ma käin jalgsi, (siis) ma olen jalakäija
ku õpõn taukõõᴢ, siiᴢ jutõltii: siä õõd nütte jalkajõ meeᴢ kui hobune lõppes, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees.
Vt. ka jalkameeᴢ

johtava Li, g johtavaa Li = joutava
õõn johtava olen jõude

joutava ~ joutõva ~ joutõvõ Lu, g joutavaa jõude, tegevuseta | vn праздный, незанятый
miä õõn joutõva, en tee tüütä ma olen jõude, ei tee tööd
Lu joutava inemin, tšen ep kehta tehä tüütä jõude inimene, kes ei viitsi tööd teha
Lu nät ku hulkuʙ joutõvõ näe, kuidas hulgub jõude.
Vt. ka johtava, joutuva, jõutulain, jõutõ, jõutõza

jõutua K-Al. P M Lu J (K-Ahl. Kõ-Len.) jõutuaɢ I jeutua Kett. P (R-Eur. Kõ-Len.) joutua Lu Li Ra J Ku (R-Lön. M Ja-Len.) joutuaɢ I, pr jõvvun P M Lu J jevvun Kett. jovvun Lu Li Ra J Ku jouvvun Lu Ku jõvvuu I, imperf jõutuzin P Lu J joutuzin Lu Li J jõutujõõ ~ jõutujõ I
1. jõuda, (kohale) jõuda | vn успевать, успеть, подоспевать, подоспеть
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), ühe korraga viidi kõik (ära)
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga endal (kodus) korda ei ole
Lu siä siso sitšäli, miä täti tätšäli, ühtee parvõõ jovvumma. pollee nauhaᴅ mõist sina, õde, sealtkaudu, mina, tädi, siitkaudu, ühtekokku jõuame? – Põlle paelad
I miä jõutujõõ minutti minuttiisõõ ma jõudsin minutipealt (kohale)
J jovvu tšiirep appi tule (jõua) kiiremini appi!
J jõvvu rutto, kanna päält (Tsv.) tule (jõua) ruttu, kannapealt
2. edeneda, edasi minna | vn спориться, продвигаться, продвинуться
Lu võõnoin inemin ain kopizõb vaa, tüü eb jouvvu aeglane inimene alati vaid kohmitseb, töö ei edene
J ep kuile õõ tüül jõutumiss millegipärast töö ei edene
J väsünnü inimin kui tšiire ni ruta, matk ain eb jovvu väsinud inimene, kuidas (kui kiiresti) ka ei rutta, tee(kond) ikka ei edene
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee edenes
3. valmida, valmis saada | vn поспевать, поспеть, созревать, созреть
M mettsä marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
M kõõz on tšülmä suvi, sis panidorad eväd jõvvu kui on külm suvi, siis tomatid ei valmi
M läntü veel bõõ jõutunnu hapupiim pole veel päris hapu
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad
M sauna jõutu jo valmiissi saun on juba valmis (= köetud)
4. sattuda | vn попадать, попасть
Li kui nämät sihee jovvuttii kuidas nemad sinna sattusid?
Lu üvvää ettsi, a pahõpaa joutu kk otsis head, aga sattus halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu kk kartis hunti, aga sattus karule
L babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
■
J nok, kui siä eläᴅ (jõvvuᴅ) noh, kuidas sa elad?
J näd jo vanassi jõutuzin näed, olen juba vanaks jäänud
Ku ei jovvu meelee ei tule meelde.
Vt. ka jõutaa, jõutoa

kaimuška M, g kaimuškaa = kaima
möö kahs kaimuškaa, siä marja i miä marja, kahs kaimaa meie (oleme) kaks (nime)kaimu, sina (oled) Marja ja mina (olen) Marja, kaks kaimu

kalanikka K-Ahl. L M Lu (P), g kalanikaa M Lu
1. kalamees, kalastaja, kalur | vn рыболов, рыбак
M üvä kalanikka tääʙ, kuza on üvät paikaᴅ hea kalamees teab, kus on head (püügi)kohad
M se tõgõ on semperäss, etti kalanikaᴅ püütääs siεl kal̆loi see tõke on sellepärast, et kalamehed püüavad seal kalu
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa (Mäg. 89) kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
M soikkolazranta kõik piettii miikkulapraaznikkaa, se õli kalanikkojõõ praaznikka kogu Soikkola rand pidas nigulapäeva, see oli kalurite püha
M miä õlõn kalanikaa tütär ma olen kalamehe tütar
2. kalakaupmees | vn рыботорговец, рыбник
M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma.
Vt. ka järvikalanikka, merikalanikka
Vt. ka kalameeᴢ, kalapüütäjä, kalastaja

kalastaa Lu J, pr kalastan Lu, imperf kalastin Lu kalastada, kalu püüda | vn ловить рыбу, рыбачить
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan nii (väga) kala
Lu miε õõn ain kalastannu ma olen alati kalastanud

kannatõlla J kannõtõll J-Tsv., pr kannattõlõn: kannattõõn ~ kannõttõõn, imperf kannattõlin: kannõttõlin J frekv
1. kannatada, vaevelda; (välja) kannatada | vn страдать; переносить, выносить
2. kannatada, kannatlik olla, oodata | vn терпеть, быть терпеливым
la miä tšüzün kannattõõn rl las ma küsin, kannatan (= küsin kannatlikult, olen kannatlik).
Vt. ka kannattaa, kannuttaa, kantaa

kantajõinõ (K-Al.), g kantajõizõõ dem, fig sünnitajake, kandjake (ema hellitusnimi rahvalauludes) | vn родительница (ласкательное название матери в народных песнях)
kunniz õõn ivuz-pään, ilma-toojani, kassa-pään, kantajõizõni (Al. 44) rl (pulmaitkust:) kuni olen pikajuukselisena (= neiuna, vallalisena), mu ilmaletooja, palmikpeana, mu sünnitajake (kandjake)

kartiŋka M Lu kart́iŋk J-Tsv. kartinka (M) kartińka P, g kartiŋkaa M Lu kart́iŋkaa J (seina-, raamatu- jne.) pilt | vn картина, картинка
J teill on lusti rih́i, kõik kart́iŋkõt seinell teil on ilus tuba, puha pildid seinal
P kartińkaz õlõn nähnü, etti on tontill sarvõt pääzä pildil olen näinud, et kuradil on sarved peas
J kase tširjõ oŋ kart́iŋkoikaa see raamat on piltidega
Lu kartiŋka kartta pildiga mängukaart

kestiissä¹ Lu, pr kestiin Lu, imperf kestiizin püsida | vn держаться
miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi jalul.
Vt. ka kestää

klokkaa M (K-Ahl. Kõ), pr klokaʙ M Kõ, imperf klokki M = klukkaa
Kõ kana klokaʙ, niku on läsivä kana loksub, on nagu haige
M klokkava kana loksuv (= hauduja) kana
M klokkaja kana loksuja (= poegadega) kana
■
M miε klokan vähänaikaa i taaz õlõn terve ma loksun (= põen) veidi aega ja olen taas terve

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

kokonaa K-Ahl. M J kokona J-Tsv. kokonaaɢ I
1. tervenisti, täielikult; tervelt | vn целиком
J möi koko taloo kokonaa müüs kogu talu tervenisti
M heenopad lantut pantii kokonaa ahjoo väiksemad kaalikad pandi tervena ahju
2. täiesti, päris; päriselt, hoopis | vn совершенно, совсем
I miä kokonaaɢ ühsinnääɢ kotona ma olen päris üksinda kodus
J kokonaa meni sinne päriselt läks sinna
J kokonaa tõisõõ poolõõ hoopis teisele poole

kotolukko Lu fig maja-, kodulukk (inimene, kes on kogu aeg kodus) | vn домосед
miä õõn kotolukko mina olen majalukk

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära
■
J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal₂ K-reg₂
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
Kõ juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
Kõ kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
■
J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

kuileeʙ M kuilee Li kuilie J kuile Li J I
1. kuidagi | vn как-то
I kuile niin pannas sõrmõᴅ vot päivüüseeɢ i vaataʙ ii voᴅ tääʙ paĺĺo on aika kuidagi nii pannakse sõrmed, vaat, päikese(paiste)sse, ja (siis) vaatab ja, vaat, teab, palju kell on
2. (just) nagu | vn как будто
J vihottumin jo kuile alki alõnõss põletik hakkas juba nagu alanema
J akanõiss leipä kuile ep tahtau süüvve aganaleiba pole (just) nagu tahtmist süüa
3. millegipärast | vn почему-то
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda olen teinud kitsamaks, aga ikkagi millegipärast ei sobi
Li tšen ajõttii pois tüüssä, siiz nagrõttii: sillõ kuilee annõttii jo napakakku siältä kes aeti töölt ära, siis (seda) naerdi: sulle anti sealt millegipärast juba lõpuarve
4. vist | vn наверно
Li takaväljää tšülää kõhall siin püüvvettii, kuile kahõõ nootaakaa siin püüvvettii Tagavälja küla kohal (Lauga jõel), seal püüti (nootadega), vist kahe noodaga püüti seal
J kane oonõõd oŋ kuile vähäize kõrkusõttu neid hooneid on vist väheke tõstetud.
Vt. ka ku, kuinibuit, kuinii, kuiniiᴅ, küblee

kõrta Kett. K U L P M Kõ S V Lu Li J I (Ra) kõrtõ J kõrt K L P M Po Lu J I kerta ~ kertᴀ ~ kert Ku, g kõrraa K L P M S Lu J kõrra J kerraa Ku
1. kord | vn раз
L kõm kõrtaa lüöʙ vitsaakaa tulta kolm korda lööb vitsaga tuld
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda olen kitsamaks teinud, aga ikka millegipärast ei sobi
Lu miä võtan ühee kõrraa luikkaan ma võtan rüüpan (ühe) korra
V tšülä tõiss kõrtaa põli küla põles teist korda
Lu senee kõrraa miε terppizin selle korra ma kannatasin (ära)
L kõlmais kõrt tõmpaavad vettä kolmandat korda (kolmas kord) tõmbavad (kaevust) vett
J viimin kõrt miä sillõ annõm võlgassi viimast korda annan ma sulle võlgu
J jõka kõrtõ võtti kaas vunukaa iga kord võttis lapselapse kaasa
J ussa kõrt tšäi meill käis sageli (mitu korda) meil
P tšävi kõlmyõ kõrtaassaa käis kolm korda
Lu ko on kehno tuuli, sis kahõlt kõrtaa viskaaᴅ kui on nõrk tuul, siis tuulad (viskad tuulamislabidaga) kaks korda
Li ühel kõrtaa äesettii (ainult) üks kord äestati
M mõnta mõnissa kõrtaa väga palju kordi
J kõrt kõrrõlt tüü etenep parõp kord-korralt edeneb töö paremini
2. (üks)kord | vn однажды
J kõrt õli mokom temppu kord oli niisugune lugu
Lu ühs kõrta tultii noorõpaa tüttüä kosimaa ükskord tuldi nooremale tütrele kosja
P ühell kõrtaa tuli suur tuuli ükskord tuli suur tuul
3. ometi kord | vn наконец
J ahah, kõrt puuttuzid minu tšätte ahaa, ometi kord sattusid mulle kätte
Lu hülkä siä ühs kõrta riitõõmiin jäta ometi (üks)kord riidlemine järele
4. (kui) kord (juba) | vn раз уже
J kõrt õõt tšülmettünnü, siiz va võta hińinaa kui kord oled külmetanud, siis võta aga hiniini
M no kõrt ku piab mennä, sis piäb mennä no kui kord (juba) peab minema, siis tuleb minna
5. (järje)kord | vn черёд, очередь
J tuli vanõpaa kõrta mennä tuli vanema (venna) kord minna
6. teokord (teoorjuse ajal mõisas) | vn (очередная трудовая повинность при барщине)
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädaliti teokorral
7. (maja)korrus | vn этаж
J kooll alumõin kõrt on tšiviin majal on alumine korrus kivist
J saatii enelles fat́eri tõizõs kõrrõᴢ saadi endale korter teisel korrusel
J meni ülimäisee kõrtaa (Must. 158) läks ülemisele korrusele
■
Lu millõ tuli nagruu kõrta mulle tuli naeruhoog peale
P a meil ženihaa bõlõ viel võtõttu kazyõ kõrraa kaasa aga meil pole peigmeest seekord veel kaasa võetud
M i kassõ kõrtaa sõizoʙ praegusenigi seisab (veel)
I a to tõinõ kõrta ni praaznikassiɢ .. tooas kuppoa kahsi õlkõa lagottaaᴢ aga siis teinekord, nii püha(de)ks .. tuuakse kubu kaks õlgi, laotatakse (põrandale)
I tõiss kõrtaa i kattaittaaɢ eʙ õõɢ aikaa mõnikord (teinekord) ei ole aega (pesu) vaalidagi
M täm kahzii kõrroo on saunaa ahjosõõ tõukattu ta on kahekorra (käänatult) saunaahju lükatud.
Vt. ka alakõrta, sekõrt, tõinkõrt, ühskõrt, üläkõrta
Vt. ka kõrraa, kõrraakaa, kõrralta¹, kõrrassi, kõrraza

kõva Kett. K P M Kõ Po Lu Li J I kova Ku kowa Kr, g kõvaa P Lu J kõva J, pl kähwad Kr kõva, tugev, kange; vastupidav; karm, vali, kale, kalk | vn твёрдый; крепкий, прочный, сильный; жёсткий; строгий, суровый, жестокий
P maad õlivat kõvad maad olid kõvad (= kõva, savise pinnasega)
M nät ku on kõva antši, kannõtab inemizee näe, kui kõva on lumekoorik, kannab inimest
Lu veero pulikad õltii tehtü kõvass puuss rattakodarad olid tehtud kõvast puust
Lu kõva einä kõva (karm) hein
Lu leipä kahnõttu kõvassi leib kuivas kõvaks
Lu nüd on kõva tuuli, ep saa mennä seilaamaa nüüd on kõva tuul, ei saa purjetama minna
P kõvat suurõt põvvaᴅ kõvad, suured põuad
P õli kõva palava oli kõva palav(us)
Lu mentii müütä kõvaa düpinääkaa mindi mööda kõva müdinaga
I spirttua juuass, tämä on kõva piiritust juuakse, see on kange
J minu sõna oŋ kõva minu sõna on kõva
J kõva uzgokaa kõva usuga
Lu tšen on kõva põlõttaja, se põlõtõp piippuᴢ mahorkaa kes on kõva suitsetaja, see suitsetab piibus mahorkat
Lu miä õõn kõva itšävöittämää ma olen kange nukrutsema (= nukrutsen alatasa)
J õõ kõva meeᴢ, elä anti ole kange mees, ära anna alla
P nämä maaza makaavaᴅ, kõvaza unõza rl (itkust:) nad magavad maas (= mulla all), sügavas (kõvas) unes
Lu kõva tauti raske (kange) tõbi
Lu kõlttauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast (= külmetamisest) ja suurest murest
Lu tälle tuli kõva äppiä tal hakkas väga häbi (talle tuli kange häbi)
Po kraaska õli kõva värv oli püsiv
J ev võinnu kõvann õlla, ep kõvanna, ep pahanna rl ei võinud karm(ina) olla, ei karm(ina), ei paha(na)
P nõõp kõvõilla sõnoilla sõittamaa hakkab karmide sõnadega riidlema
J kõvalt süält elä oottõ alõsuss kalgilt südamelt ära oota halastust
■
J kõvaa kõrvakaa kõva kuulmisega
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
J nii oŋ kõva pääkaa lahs, jot millizee mittäit eb mäleht on nii kõva peaga laps, et mitte midagi ei mäleta
Lu nii kõva vattsa, što vereekaa toop poiᴢ kõht (on) nii kinni, et verega tuleb välja
Kr kowa lidna kindlus

kõõᴢ Kett. K R P M Kõ S Po Lu J I kyõza P kyõᴢ L P kõs K-Ahl. kõnsa ~ kõnᴢ Lu Ra kõns Lu J kooᴢ J kons Ku Кыгзъ Ii-reg₁ Кыгзь ~ Конза Pal₂ Ко́нза K-reg₂
1. kunas? millal? | vn когда?
K kõõs siä tahod nõisa pulmõita pitämää kunas sa tahad hakata pulmi pidama?
Lu kõnᴢ leeväᴅ meile üväᴅ ilmaᴅ millal tulevad meile ilusad ilmad?
2. adv kunas, millal | vn когда
J tšenni ep tää kõns maailm on alkunnu keegi ei tea, kunas maailm on alguse saanud
P nõisi esimeiss kõrtaa milt tšüsümää, kyõz miä õlõn süntünnü hakkas esimest korda mult küsima, millal ma olen sündinud
Po elä ùottõõ kõõz ämmä nõsõtaʙ (mõrsjat manitseti:) ära oota, millal ämm üles ajab
Lu tšihutattii rooppaa i kallaa, kõns mitä keedeti putru ja kala, millal mida
K kõõz millin päivä mentii mistahes päeval mindi
Ra tulõ hot́ kõnsa tule millal tahes
M täm vähä kõõz on siitiä ta on väga harva (vähe millal) kaine
3. millal .. millal, vahel .. vahel, kord .. kord | vn то .., то ..; когда .., когда ..
Kõ õsõttii linnahsia, kõõs kuĺa, kõõs kahs, kõõs kui osteti linnaseid, millal kuli, millal kaks, millal kuidas (juhtus)
I õzraa kõõz verstattii, kõõs tapõttii priimuzloill otra vahel tallati pahmas, vahel peksti kootidega
Lu meri kõnz on emä, kõnᴢ emintimä vs meri kord on ema, kord võõrasema
P herra antõ kyõs kõm rubĺaa, kyõz viiᴢ härra andis kord kolm rubla, kord viis
4. temp kui | vn когда
L kyõs tämä õmpõli ain laulõ kui ta õmbles, (siis) aina laulis
K kõõz algõn mälehtää, viistõ·ššõmõtta taloa õli kui hakkasin mäletama, (siis) viisteist talu oli
I kõõᴢ miä õl̆lii noori, suvazii tanttsiaɢ kui ma olin noor, (siis) armastasin tantsida
P kunnii tšihutaʙ, ain maissaaʙ, kõõz lavvalõ tuoʙ, siz jo tämä on süönnüᴅ kuni keedab, aina maitseb, kui lauale toob, siis on ta juba söönud
Po sis pominoitattii, kõõz ühesää päivää õli siis mälestati (surnut), kui üheksa päeva oli (surmast möödunud)
5. (mitte) kunagi, (ei) iialgi | vn никогда
K õlen kassenna mõnta vootta, oposia en kõs veelä nähnü (Ahl. 119) olen siin (juba) mitu aastat (olnud), (aga) hobuseid pole (ma) veel kunagi näinud
Lu noottakallaa kõõz eb mitattu noodakala ei mõõdetud kunagi
Lu laizgal eb õõ kõnsa pühäpäivää vs laisal ei ole kunagi pühapäeva
■
J kõns ni ~ kõns ni buit (Tsv.) kunagi.
Vt. ka ko¹, ku, kui, kõnsaa, kõnsaiᴅ, kõrtaiᴅ, kõõzniiᴅ

lagottaa¹ Kett. L P M Lu Li (Ra J) lakottaa (Kõ-Len.) lagotta J-Tsv. lagottaaɢ I laagottaa (Ja-Len.), pr lagotan K P Lu Li lagotõn Lu Li, imperf lagotin Lu Li lagottazin P
1. (laiali) laotada, (laiali) lahutada; laiali ajada, tasandada | vn расстилать, разостлать, разбрасывать, разбросать; разравнивать, разравнять
L pεält õli lagotõttu varnikka peale oli laotatud käterätt
J vańkkõ .. lagotti enez ettee määlitüü paperii lehoo i nõisi tširjuttõmaa Vanka .. laotas enese ette kortsutatud paberilehe ja hakkas kirjutama
L linad lagottaassa rohuo pεälie linad laotatakse rohule
Lu linaᴅ lagotõttii maal i maal likkostii linad laotati maha ja maas ligunesid
P a ko on perekoza lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ aga kui (heina)kaar on laiali lahutatud, (siis) päike kuivatab
J miä tšäin einä lagottõmaᴢ, a siä mee karottõma mina käisin heina (laiali) lahutamas, aga sina mine kaarutama
Lu miä õõn tänävä valloa lagottõmõᴢ ma olen täna sõnnikut laotamas
P tšülääkaa lagottaass mügrää nõsõtut pezäᴅ (terve) külaga aetakse mutimullahunnikud laiali
2. lahutada, eraldada | vn разделять, разделить, разобщать, разобщить
Ja kase mätši laagottap pilvet kahtee poolee (Len. 250) see mägi lahutab pilved kahele poole.
Vt. ka lagostaa, lagotõlla, lahgottaa

lahsi Kett. K R L P M Po Lu Li J I Ku (Kõ Ja-Len. Ra vdjI Kl) lahhsi J-Must. lahzi Len. R-Reg. Lu-Must. J-Must. lahs Al. P M Lu Ra J laχsi P (M Kõ) laχs U lachs ~ laxe Kr Ла́хси K-reg₂ Ii-reg₁ Лахси ~ Лахсъ Pal₁ Лахсь Ii-reg₂, g lahzõõ Kett. K M Lu J lahsõõ Kett. I lahse J-Must. lahzee Ku
1. laps | vn ребёнок, дитя
M miä õõn takaämmä, minuu unukalla on lahzõd jo mina olen vanavanaema, minu lapselapsel on juba lapsed
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M lahzõõ piäʙ emältä tšüs̆süä antõõssi laps peab emalt andeks paluma
I pikkõzõlõ lahsõlõ piäp kuullõtaɢ vanapia väike laps peab kuulama vanemaid (inimesi)
Po lahzõll õli ǜö-itku laps nuttis öösiti
Lu lahz eb makkaa, lahz on sõnahuzõᴢ laps ei maga, laps on ära sõnutud
Lu miä jo lahzõõ murõtin ma söötsin juba lapse ära
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
M saunaasõõ veetii lassa tetšemää sauna viidi last sünnitama
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, saad tüdrukuna lapse
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J lahzõlõ nännää (rintaa) antõma lapsele rinda andma
J lahs on rinnõss veerotõttu laps on rinnast võõrutatud
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii halb!
Ra ep se omii lahsii tää see ei hooli (tea) oma lastest
Ra se viskaz omad lahzõd niku jänes poigaa see jättis oma lapsed maha nagu jänes poja(d)
Li lahzõss tahoᴅ laulajaa kk lapse töö on ju teada! (tahad lapsest lauljat!)
M täll on rinnaa imevä lahsi tal on rinnalaps
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps aina karjub
J terävä lahsi (Must. 184) elav(aloomuline) laps
Lu tuhmapäin lahsi kõva peaga (= vähese taibuga) laps
M kummaᴅ ovaᴅ vähäkkõizõ vähämeelellizeᴅ lahzõᴅ, neillä valuʙ kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila suust
P kuultamattomõinõ lahsi sõnakuulmatu laps
R vaivanõ lahsi ~ M armatoo lahᴢ vaenelaps
J võõrõz lahs (Tsv.) kasulaps
J saatu lahs (Tsv.) vallaslaps
P tämä on tüttärikuo laχsi ta on vallaslaps (tüdrukulaps)
Lu rinta lahsi imik (rinnalaps)
J süntü ko poik vai tüttö lahs kas sündis poeg või tütar (poiss- või tüdruklaps)?
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa (Must. 161) {t., t.}, tütarlast, veel paremini kui poeglast
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõõ oitõjõ lapsehoidja
J lahzõõ müttsü lapsemüts
P lahsajõõ kaaska ~ Ku lahsii kaaska laste muinasjutt
J lahzõõ põlvi (Tsv.) lapsepõlv
I lahsõõ tila päramised
2. (looma, linnu jne.) poeg | vn птенец, детёныш
M õli noori põdra, neitä lahsia oli noor põder, (üks) neid poegi
M sika sööb õmad lahzõᴅ siga sööb oma pojad (= põrsad) ära
L kuolõvad linnuu lahzõᴅ linnupojad surevad ära
M rahnopakkoz on õma pere, a õma peressä täm lazzõb lahzõᴅ mesipuus on oma pere, aga oma perest ta heidab peret.
Vt. ka marrazlahsi, oppi-lahsi, piikalahsi, poikalahsi, pojolahsi, pojoklahsi, riiv-lahsi, rintalahsi, rissilahsi, tüttärikkolahsi, tüttärikoo-lahsi, tüttölahsi, tütärlahsi, vagazlahsi, vaival-lahsi

lahti¹ K-Ahl. K-Al. M-Set. Kõ Lu J laχti J lahte [sic!] K-Al. lahta [?] R-Lön. lahti, ammuli | vn открыто настежь, разинув (рот)
J tetši noorad lahti tegi köied lahti
J tehkaa lahti lautaportti, lahti rautõizõt sakaraᴅ rl tehke lahti laudvärav, lahti raudsed sagarad
Lu türmäss lasti lahti ~ lasti poiᴢ lasti vangist lahti
Kõ seizob niku mettsävahti suu lahti kk seisab nagu metsavaht, suu ammuli
K kunnõ irte ivuzila, lahte laivõilani (Al. 48) rl (pulmaitkust:) kuni (olen) lahtiste juustega
J ińemin ep pääznü unõss laχti inimene ei saanud unest lahti

laivõᴅ (K-Al.) fig juuksed | vn волосы
kunnõ irte ivuzila, lahte laivõilani (Al. 48) rl (pulmaitkust:) kuni (olen) lahtiste juustega.
Vt. ka laivo

lamoa M (K-Ahl. R-Lön. Ku) lam̆moa M lammoa Lu, pr lamon M Lu, imperf lamõn: lamozin M Lu
1. lamada, lesida, põõnutada | vn лежать, полежать, полёживать, валяться
Lu piäʙ lammoa, miä õõn väsünü peab lamama, ma olen väsinud
M ain va lam̆moisi, izze noori ińeehmin aina vaid lesiks, ise noor inimene
M tämä võip hot koko päiväᴅ lamoa tilaza, tämä bokkõi eb vaivata ta võib kas või terved päevad asemel põõnutada, tema küljed ei valuta
2. ära v. maha tallata | vn топтать, потоптать, за-
Lu miä lamozin rohoo ma tallasin rohu ära
Lu ep piä roht lammoa ei tohi rohtu tallata.
Vt. ka lamata

leevvä Lu lid́d́ä M-Set. lidjä (Kett.) leeäɢ vdjI I, hrl pr 3. p leeʙ Al. Kett. Len. K U P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku lieʙ Al. K R U L P Po Ko ĺeeʙ Kett. leebe M leep Kr leʙ Al. M Po J, (potentsiaalse kõneviisi tunnusega с признаком потенциального наклонения:) -neʙ R S Lu Ra J I lieneʙ Al. R L P
1. olla (tulevikus), tulla, muutuda, jääda; hakata, saada | vn быть (в будущем); стать
Lu kassin piäʙ leevvä üvä sarka, üvä koto siin saab olema hea põllutükk, hea maja
I miä tänä voona läz̆zii, a tulavoona tah̆hoo õllaɢ terveenä, leeäɢ terveenä tänavu ma olen haige, aga tuleval aastal tahan olla terve
I eb leek kuhõp pannaɢ ei ole, kuhu panna
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
Lu et tee tüütä, eb leene i süüvvä (kui) sa ei tee tööd, ei ole ka (midagi) süüa
Lu alusõl eb leene õnnia, ku inemiin alusõš tširrooʙ purjelaeval ei ole õnne, kui inimene laevas kirub
M kui on van̆naa ja uuvvõõ jouluu välillä puut härmäzä, siz leeb marjavoosi, i taramarjaa i mettsämarjaa, kõikkõa leep paĺĺo kui jõulu ja uusaasta vahel on puud härmas, siis tuleb marja-aasta, nii aiamarju kui ka metsamarju, kõike tuleb palju
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
Lu tänävä õltii lassa risittämäᴢ, leevvä rissijäizeᴅ täna käidi (oldi) last ristimas, tulevad ristsed
J kase paari jo on tšihlõᴢ, tšiire leevvä pulmõᴅ see paar on juba kihlatud, varsti tulevad pulmad
I kõhta leep talvi varsti tuleb talv
I miä ih̆hoo, nämäd leevät teräväᴅ ma ihun (nuga ja saagi), need saavad teravaks
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline (abimees), siis ma saan vist tööga valmis
M mee parõp mak̆kaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
Kõ vaata, mitä seness leeʙ vaata, mis sellest saab (tuleb)
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul toob lehm neljanda vasika (mul tuleb lehm neljandat korda lüpsma)
L maa lieneb rautõnõ, a taivaz lieb vahtšinõ (muinasjutust:) maa muutub raudseks, aga taevas vaskseks
K mat́o ku kazvaʙ, leeʙ mokom niku emä kui Matjo kasvab, tuleb samasugune nagu (ta) ema
S leeʙ naizikko saab abielunaiseks
L lienen lidnaza alkoi kantajanna hakkan linnas küttepuude kandjaks
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa mul hakkab temata igav, ma olen temaga harjunud
Lu leed läsivä terve voosi oled terve aasta haige
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
M miε leen üφsinää ma jään üksi
M sillõ kõikk leep prostittu sulle antakse kõik andeks
Li elä märnä, leeb ohto märnää ära karju, küllalt on (juba) karjutud
2. pidada, sunnitud olla | vn надо, должен (со связкой ‘быть’ в будущем времени)
L lieb mennä mettsεä obahkaa tuleb metsa seenele minna
L lieb minuu manaχann õlla kõikk itšä ma pean kogu elu munk (mungana) olema
Kett. sinuu leep pesä sa pead pesema
■
K mitä leeb õli karjušill tšäezä karjusel oli midagi käes
L mitä lieb lutši, mokomat sõnaᴅ juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha (= välimusest märgata), et poiss jääb haigeks
J se on mikä lep tšud́esa see on mingi(sugune) ime
M mikä leeʙ kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda
S tšel leep tuli narvass keegi tuli Narvast
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni eit läks sel ajal kuhugi
K siä ku b lie tahod mennä tšäümää enelleez nuorikkõata (Al. 10) sa tahad vist endale noorikut kosima minna?

lennoza: lennoᴢ Lu Li J-Tsv. adv lennus | vn на лету (наречие в форме ин-а от lento)
Lu linnud õllaa lennoᴢ linnud on lennus
■
Li miä õõn ain lennoᴢ, mill bõõ mittää aikaa, ühtäpäätä miä õõn lennoᴢ ma olen aina lennus, mul ei ole üldse aega, ühtsoodu olen ma lennus (= mul on alati kiire).
Vt. ka lennolla, lentäjezä

lidnalain M Li lidnõlain Lu ĺidnõlain ~ ĺidnlain J-Tsv. lidnlain (J-Tsv.) linnalain ~ linnõlain Lu, g lidnalaizõõ Li ĺidnlaizõõ J linnalaizõõ Lu linlane | vn горожанин, горожанка
Lu linnalain eläb lidnaᴢ linlane elab linnas
Lu miä õõn tšüläläizissä, a siä linnõlain mina olen külaelanikke (külaelanikest), aga sina (oled) linlane
J tšülää inimin järestä tunnub lidnlaizõss külainimese tunneb linlase kõrval kohe ära
J ĺidnlain daaže ep tunn aroa pittä tšäeᴢ linlane ei oska isegi reha käes hoida
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid (maa)koju käima.
Vt. ka lidnaa-meeᴢ, lidna-elokaᴢ

lontti Li J-Must. J-Tsv., g lontii Li J
1. jääpank, -tükk | vn льдина
J mõnt kõrta õõn nähnü, ku lontid liukussa laukaaᴢ olen mitu korda näinud, kuidas jääpangad ujuvad Laugal (jäämineku ajal)
J kattsoga, ku lontti erineb jääss vaadake, kuidas jää laguneb pankadeks (kuidas pank eraldub jääst)
J emm upponnu merell va semperäss, jot pääzimm lontii päälee (me) ei uppunud merel ainult seetõttu, et pääsesime jääpanga peale
Li suurõõ lontii tetši heenossi, siz jutõllaa toož jäätüküᴅ. muuta bõõ lonttiita, vaa jää on lontiᴅ (kui) purustas suure jääpanga (tegi suure jääpanga peeneks), siis öeldakse ka jäätükid. Sõnal {l.} muid tähendusi pole, ainult jää on {l.}
Li lontti on jäätükkü; on suurõᴅ lontiᴅ i on peeneᴅ lontiᴅ {l.} on jäätükk; on suured jäätükid ja väikesed jäätükid
2. J-Must. kamakas, lahmakas, suur tükk | vn глыба, громада; большой кусок.
Vt. ka jäälontti, pilveelontti

loono J-Tsv., g loonoo J = loonto
õõm mokom, miltäizee loonoo jumal on antõnnu olen selline, millise iseloomu jumal on andnud

louzata Lu Li (Ra J), pr lousaan Lu Li, imperf lousazin Lu Li
1. lahti teha; järele lasta, lõdvemaks v. lõdvale lasta; lahti v. vabaks lasta | vn расслаблять, расслабить, отпускать, отпустить
Lu piäb louzata sõlmi avõõ sõlm tuleb lahti teha
Lu letissä kootaa kaŋgassa, kui tahod louzata, siz võta keppi poiᴢ (lõime)palmikust kootakse kangast; kui tahad järele lasta, siis võta (niidiotste kinnitus)kepp ära
Lu ku õpõn lõõgaz lühheeltä, jutõltii: piäb louzata pitšepäl kui hobune (on) lühikeselt köies (köis on lühike), (siis) öeldi, (et) tuleb (köit) järele lasta (pikemale lasta)
Li lousaa seili lase puri lõdvemaks!
Li lousaa minnua poiᴢ lase mind lahti (= ära hoia mind kinni)!
Lu miε õõn louzattu vahissa ma olen valvekorrast vabaks lastud
Ra sõna sioʙ, sõna lousaaʙ vs sõna seob, sõna laseb vabaks
2. järele anda, vaibuda (valu kohta) | vn отпускать, отпустить, утихать, утихнуть (о боли)
Li päätä vaivattii, a nüt jo lousazi, enepää eʙ nii kõvassi vaivattaa pea valutas, kuid nüüd andis juba järele, enam ei valuta nii kõvasti

lukõa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (R-Lön. R-Reg. U Pi S) luk̆kõa M Kõ lukkõa S Po J-Must. luk̆kõaɢ I (vdjI Ma) lukkaa Lu Li Ra J lukka Set. J-Tsv. lukia [?] (Ku), pr lugõn Kett. K U P M Lu Li J lugen K-Ahl. R-Lön. luğgõõ vdjI I Ma, imperf lugin Lu Li J lugjin R-Lön. lud́in Kett. K Pi M lutšin K L P ludžii ~ lud̆´d́ii I luin Ku lukõzin K
1. lugeda | vn читать
Li mihee sillõõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa töö vahel õpetas teda lugema
Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa oskab vene keeles kirjutada ja raamatut lugeda
Lu miä lugin jo kazee gazetii ma lugesin juba selle ajalehe (läbi)
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
Lu lukõmissa lugin, em mälehtä mitä lugesin küll, (kuid) ei mäleta, mida
2. palvetada, palvet lugeda; jutlust pidada, jutlustada; manitseda, õpetust jagada | vn молиться, читать молитву; произносить проповедь; поучать
I lutši da nõisi põlvilõõ maalõõ palvetas ja laskus põlvili maha
J diakona lugõp tšerikkoza diakon loeb kirikus palveid
P lutši malitvaa i tulõõ emä meni ahjuosõõ tagaaᴢ luges palvet ja tulehaldjas (tuleema) läks ahju tagasi
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema aina palvetas
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester pidas kirikus jutlust
J proopoved́ia lukõma jutlustama
Po nävä lukõvad nùorikolõõ: ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõ kõõz ämmä nõsõtaʙ nad manitsevad pruuti: hommikul tõuse (ise enne) üles, ära oota, millal ämm äratab
3. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
U kalmailõõ menen i nüt kõikk mamalõõsõõ lugõn lähen kalmistule ja nüüd itken kõik oma emale
4. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda; loitsida | vn заговаривать, заговорить (от болезни); читать заклинание
Ra vanad inemized lugõttii, tšen tunsi lukkaa, ruuzulla i paisõõlla vanad inimesed posisid, kes oskas(id) nõiasõnu peale lugeda, roosile ja paisele
L mitä lieb lutši, mokomat sõnad juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
Lu piäb lukõa tšippaata peab haigele kohale nõiasõnu peale lugema
Kõ lugõttii nikastunutta loeti nikastunud kohale nõiasõnu peale
M ämmä, tämä maossa lutši ämm, tema luges nõiasõnu maohammustusele
M lugõttii lõŋgaa päälee, i sis sen̆nee lugõtuu lõŋgaakaa siottii se paikka tšiin, kuza vaivattaaʙ loeti nõiasõnu lõnga peale, ja siis seoti selle lausutud lõngaga see koht kinni, kus valutas (valutab)
P vanat staruχad lutšivat suolaa päälie vanaeided lugesid soola peale nõiasõnu
Po lukkõas sùolõita loetakse soola peale nõiasõnu
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
L lugõn miε maassa, lugõn miε viessä, lugõn miε puussa (loitsusõnad:) loitsin ma maast, loitsin ma veest, loitsin ma puust
5. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
M tultii lukõmaa nõd́d́alõõ tuldi nõia juurde (end) posida laskma
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta, tämä meni ühele staruχallõ, antõ lukõa talle lõi kaksteist paiset (ihule), ta läks ühe vanaeide juurde, laskis nõiasõnu peale lugeda
6. lastemängu alustussõnu lugeda | vn считать (произносить считалку в начале игры)
L nõisõvad lukõmaa, kummall silmät tšiin panna (pimesikumängu alustades:) hakkavad lugema, kellel (tuleb) silmad kinni panna (= kinni siduda)
L lukõa lukua lugeda mängu alustussõnu
7. loendada, (ära, kokku, üle) lugeda; arvusid v. numbreid lugeda; arvutada, arvestada | vn считать, сосчитать; вести счёт
L lugõttii pariᴅ loeti paarid (ära)
Lu võrkkokalad lugõttii, müütii saottaa võrgukalad loeti üle, müüdi sajakaupa
J lugõ paariittaa, tšiirep jovvuʙ loenda paarikaupa, jõuab kiiremini
Kõ kaŋgassa looᴅ, a sukaasilmäᴅ luk̆kõaᴢ kangast lood, aga sukasilmad loetakse
J ev vahi iḱä varõssõ epko lugõ luikkojõ rl ei vahi iga varest ega loe luikesid
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
J eestä lugõ nuumõrid: ühzi [= ühsi], siis kahzi [= kahsi], kõlmi algul loe numbr(e)id: üks, siis kaks, kolm
Lu rikaz luki: viib herral viis anõtta, saab viiššümet viis rubĺaa rikas arvutas: (kui) viib härrale viis hane, saab (nende eest) viiskümmend viis rubla
8. (millekski v. kellekski) lugeda v. pidada | vn причислять, причислить, признавать, признать
K lugõttii, što suur peŕe õĺi loeti suureks pereks (loeti, et oli suur pere)
Kõ tuhkapäivä lukõass õnnõtoo päivä esmaspäeva loetakse õnnetuks päevaks
I blagoviššaa lugõttii kallis praaznikka maarjailmutuspäeva peeti kalliks pühaks
P sitä lugõttii kõikkõa makuzapassi seda peeti kõige magusamaks
P sinua nõisass vyõraassi lukõmaa sind hakatakse võõraks pidama
■
J selv́ meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
Lu miä õõn lukõn [= lugõnnu] kõik suhhõõ tälle ma olen talle kõik otse näkku öelnud
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära).
Vt. ka lugõttaa, lugõtuttaa, lugõtõlla

lumõkaᴢ Kett. lumekaᴢ (I-Len.) lumekas K-Ahl. lumõkõᴢ Lu, g lumõkkaa
1. lumerohke | vn снежный
Lu tänävoon on lumõkõs talvi tänavu on lumerohke talv
2. lumine | vn покрытый снегом; в снегу
Lu lumikomkijõõkaa vizgotaa, miä õõn lumõkõᴢ loobitakse lumepallidega, ma olen lumine

lusti Lu Li Ra J lust́śi ~ lust́śɪ Ku, g lustii Li Ra J lust́śii Ku
1. ilus, nägus, kena | vn красивый, пригожий
J miä paan eĺmivirgaa kaglaa, meen tšülää, la minnua katsota, kui miä õõn lusti ma panen helmekee kaela, lähen külasse, las mind vaadatakse, kui ilus ma olen
Ra se on nii lusti, kõik silmät häikezi see on nii ilus, lausa silmad pimestas ära
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ. niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on. Niisama on nina all kaks auku kui teistelgi
J kase poik paĺĺoa lustip ku tõin see poiss on palju ilusam kui teine
J keskoliiŋ kikki-nenä väliss on õikõ lusti keskmine püstnina (= nöbinina) on vahel õige kena
J tšärpeizee obakk ol lusti, muut ebõõ üvä kärbseseen on ilus, aga ei ole hea (= ei ole söödav)
Lu õli lusti tüttö oli ilus tüdruk
Ra musat kulmõᴅ, kaunõt põzgõᴅ, ivusõt tšikkarõᴢ, valkaad ampaaᴅ, tämä on lusti inimin mustad kulmud, punased põsed, juuksed käharas, valged hambad, ta on ilus inimene
Ra ümmärkõizõõ liitsaakaa on lusti inimin ümara näoga (inimene) on ilus inimene
J lustii liitsakaa inimin ilusa näoga inimene
J tõi tällee kõig lustit sõvaᴅ tõi talle kõik ilusad rõivad
J lusti hoŋgõkõᴢ metts ilus palgimets
J lusti ilm ilus ilm
2. ilu | vn красота
Li mokomaa lustia miä en õõ nähnü niisugust ilu ei ole ma (varem) näinud
Ra lustii peräss ~ Li lustii kautta ilu pärast
3. lust, rõõm | vn веселье, радость
J lusti on luita liikutõlla rl lust on luid liigutada (= tööd teha)
J lustii peräss inimin sõttaa eb menneiᴢ lusti pärast inimene sõtta ei läheks
■
J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune (orig.: hyvässä kunnossa pysyvä hevonen)
J helvetti, ku siäll lustia lüüvvä pagan (võtaks), küll seal lüüakse lusti
J meet taaz ohtõgossi naapurii lustia pitämä lähed jälle õhtuks naabri juurde lõbutsema (lusti lööma)
J lustia ajama lõbusõitu tegema, lusti sõitma.
Vt. ka lustiuᴢ

lõunattaa¹ K lõunattaaɢ I, pr lõunatan K, imperf lõunatin: lõunat̆tii I
1. lõuna(s)tada, lõunat süüa | vn обедать, пообедать
K tullass kotoo, lõunattaass tullakse koju, süüakse lõunat
K lõunattivad nämät kahõõ tšezzee nad sõid lõunat kahekesi
2. hommikust süüa | vn завтракать, позавтракать
I nõiskaa üleᴢ lõunattam̆maa tõuske üles hommikust sööma
I miä jo õõ süünnüg üv̆vii, miä jo lõunat̆tii ma olen juba hästi söönud, ma juba sõin hommikust.
Vt. ka lõunattaassa

lähetella: lähetell J-Tsv., pr lähettelen: lähetteen J, imperf lähettelin J frekv lähettää
jo miä õõn tätä mõnt kõrta lähetellü, da tämä eb mee ma olen teda juba mitu korda saatnud, aga tema ei lähe

maailmassi: maailmõssi J-Tsv. ilmatu, väga | vn очень, безмерно
päiv ohtõgoo tüüt tehtü, maailmõssi näĺlessüzin terve päev (päev õhtusse) on tööd tehtud, olen ilmatu näljane

maama U L M Lu Li Ra J Ku (K P) maamõ Lu J maam Lu Ra J-Tsv. maamma S mama K U P M Kõ Po mamma Po, g maamaa U Lu J maammaa S mamaa P M ema | vn мать, мама
Li vanõpõᴅ ovaᴅ maama i taatta vanemad on ema ja isa
P enne õli enne, a nüd on mama (ema) oli (= kutsuti) ennemalt {e.}, aga nüüd on (= kutsutakse) {m.}
J maamalt õlõn õppinnu virreᴅ emalt olen laulud õppinud
Lu ihan alassi niku maama sünnütti täiesti alasti, nagu ema sünnitas
P maamanim maalõõsünnüttelijeine rl mu ema, (mu ilmale)sünnitajake
Lu minnua maama piimällä juutti, välillä anti vettä rl ema jootis mind piimaga, vahel andis vett
J meri on med́d́ee maama rl meri on meie ema
Lu maama, se on leipä leikattu poolittaa (kui poeg on juba abielus, siis öeldakse ema kohta:) ema, see on pooleks lõigatud leib
Lu miä õlin maamaa mina olin emasse (läinud)
M se on mamaa kaaliskakku (viimase lapse kohta peres öeldakse:) see on ema kaapekakk (= pesamuna).
Vt. ka maamo

maja K M Lu Li J Ku Kr, g majaa Lu Li majjaa M maja J-Tsv.
1. maja, elamu | vn дом, жильё, жилище
Lu siäll on talo, maja, kuza õlõn süntünnü seal on maja, kus olen sündinud
Lu minuu maja minu maja
J ennee tšäütüü majjaa rl enne käidud (= külastatud) majja
Ku puteliss vattsaa saab ajja majaᴅ pudelist võib kõhtu ajada majad (= majadki võib maha juua)
Ku ikin maja igivana maja
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
2. (okstest, õlgedest, presendist jms.) onn, varjualune | vn хижина, шалаш, навес (укрытие временного пользования)
M teimm enelee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endile onnid, kuuseokstest
K õlkaiss tehtii maja õjaa päälee õlgedest tehti varjualune (pesu)oja kohale
3. fig koobas | vn нора, берлога
Lu karu vei naizõõ õmmaa majjaa (muinasjutust:) karu viis naise oma koopasse
M karu pani suurõt puut kõik et̆tee, štob naizikko ep pääseizi majass vällää (muinasjutust:) karu pani kõik suured puud ette, et naine ei pääseks koopast välja
■
J võõras paikka vätšize levved üü majaa võõras kohas leiad vaevu öömaja.
Vt. ka avumaja, elomaja, öömaja, üüri-maja
Vt. ka majakko

maottua Lu J (Kett. R-Len. Kõ-Len. Li), pr maotun Lu J, imperf maottuzin Lu ussitama | vn червиветь, зачервиветь
J liha om maottunnu astiaᴢ liha on tünnis ussitanud
Li a kuza meeᴢ. meez maottu rl aga kus (on) mees? – Mees ussitas (ära)
Lu miä nii kaugaa läzin, taitaa miä kassee maotun ma olen nii kaua haige (olnud), vist ma ussitan siia

matka Kett. R-Eur. P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (K Ja-Len.) matk K J-Tsv., g madgaa P M Kõ Lu J teekond, reis; | vn путь, путешествие
J matka pittšä, tee roojakõᴢ rl teekond pikk, tee porine
J meil õli matka tultava rl meil oli tee(kond) ees
Lu teill on matka tultu teil on tee(kond) seljataga
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee(kond) edenes
Lu nõisi perrää suurõõ madgaa haukkaamaa hakkas pärast pikka (suurt) teekonda sööma
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel teekondadel
K pittšää matkaa tulimma tulime pikka teed (= olime pikal teekonnal)
J harkita pittšä matka sammutakse pikka teed
Li miä tahon sillõ üvvää matkaa, õnnõlliissõ matkaa, õnnõlliissõ teetä ma soovin sulle head reisi, õnnelikku teekonda, õnnelikku teed
Kõ aika, marja, matkaa mennä rl (on) aeg, armsam, teele asuda (minna)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed juba seadsid end teele (minema)
Lu miä meen matkaasõõ ma lähen tee(konna)le
Lu tämä on matkõᴢ ta on tee(konna)l
P miä madgass tulin ma tulin tee(konna)lt
M eellä pajatattii vana rahvaz nii: pittšää matkaa elä ruta mennä tuhkapäivää päivännä ennemalt rääkis vanarahvas nii: pikale tee(konna)le ära rutta (minna) esmaspäeva(sel) päeval
M kõikkõa võiʙ tek̆kauta pittšäz madgaᴢ pikal tee(konna)l võib kõike juhtuda
J miõn [= mie õõn] tullut pitšäss madgassa ma olen tulnud pikalt teelt
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa taas läheb sinna, kaugele teekonnale
Lu opõn ku tuõb madgõssa, on higõᴢ, sis piäp tallottaa kui hobune tuleb sõidust (teelt), on higine, siis peab (teda) kõnnitama
■
Lu kunnõ piεttä matkaa kuhu te lähete ~ kuhu te olete teel?
Lu miä ookazin, saan mennä matkaa ma puhkasin, (nüüd) võin (jälle) liikuda (käima hakata).
Vt. ka kaukamatka

meelenalanõ (Lu). g. -zõõ meelepärane, meeldiv | vn приятный, желанный
miä saan paĺĺo magata, meelenalass unta em makkaa, mill ain on tuska ma saan palju magada, meelepärast und (aga) ei maga, ma olen ikka kurb.
Vt. ka meeleemukain

muitõštši P Lu Li niigi, muidugi | vn и без того, и так
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole tarvis õpetada, ma (olen) niigi tark
Li elo on muitõštši lühüᴅ, a tämä veel lühetti õma elo elu on niigi lühike, aga tema veel lühendas oma elu
P meill on oχto muitõštši laχsai meil on niigi (juba) palju lapsi
P saimma muitõštši saime niigi, selletagi

mussa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) mussõ J muss Ra J-Tsv. musse Kr Мусса Tum. Муста Pal₂, g musaa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr
1. must, musta värvi | vn чёрный
P krapu viezä om mussa vähk on vees must
M mussa niku arappi must nagu neeger
Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine
Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks
J musassi veiteʙ muutub mustaks
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg
M mus̆saa tširjava mustakirju
J silmed musad niku musat sõssõrõᴅ silmad mustad nagu mustad sõstrad
M mussa smaroda ~ Kõ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar
Lu mussa siplikaᴢ mullamurelane, must sipelgas
Kõ muss varõᴢ künnivares, must vares
P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld
2. tume, must; mustjas | vn тёмный, темноватый, черноватый
P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺĺo süä vs tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda
Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga
Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss
3. must, määrdunud | vn грязный, испачканный, загрязнённый
P sill on tšäjed musaᴅ sul on käed mustad
J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal
■
Lu nii süäntüziᴅ, mahzaᴅ menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas
J mussa maa soomuda, mudamaa
Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea)
J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva
I musat seemetškaᴅ päevalilleseemned
I mussa iva tungaltera
P juoltii, ett musad rässäized lentäväᴅ, tulõp tševäᴅ öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad
M mussa räsäᴢ kuldnokk
J mussa gruza tõmmuriisikas
I musad bobuškad õlivaᴅ olid mustad rõuged
Ja mussa meri Must meri
P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun
M miε õlõn kazvannu mussaz riheᴢ ma olen kasvanud suitsutares
Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool
S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
Lu miä elän niku mussaz mettsäᴢ (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas
Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilveza i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel)
I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu
L musaa tširjaa lukõjad õlivaᴅ olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad
Lu mussa tširja ~ musat tširjaᴅ (tsaariaegne) keelatud kirjandus.
Vt. ka harma-mussa, perimussa
Vt. ka musõrtava, musõttava

muuntaa Kett. K-Ahl. L (M), pr muunan Kett. L M muunnan K, imperf muunin muuta; moondada | vn изменять, изменить; превращать, превратить
M puu võtab en̆neesee, a tarelka eb võta; täm on semperässä üvä, etti eb muuna mak̆kua puu võtab (= imab) endasse, aga taldrik ei võta; see on (vajutisena) sellepärast hea, et ei muuda (toidu) maitset
L miε õlõn muunõttu nõd́d́alt, tehtü põdrassi ma olen nõia poolt moondatud, tehtud (= moondatud) põdraks.
Vt. ka muttia, muuttaa, muututtaa, muututõlla

märtšä Kett. K L P M Po Lu Li J I (R Kõ Ii Ma) märtše Pi Ke Lu J märtš J-Tsv. märḱä ~ märk Ku Мерче Tum. Мэ́рджэ K-reg₂ Мэрджэ Pal₂, g märjää P Pi Ke M Kõ Lu Li J mäŕjää J märd́ää (I) märdžää (Ii Ma) märg; niiske; vihmane | vn мокрый; сырой; дождливый
P tulõn õhtagon kotuosyõ, mär-tšä, idgõn tulen õhtul koju, (olen) märg, nutan
Lu vihmaa alla bokka tšülmä da ize märtšä vihma käes (on) külg külm ja ise (oled) märg
J seltšä on märtšä higõssa selg on higist märg
Li sõpa märtšä, alki niriss riie on märg, (sellest) hakkas (vett) nirisema
Lu õli lahsi mär-tšä, siis pantii kuivaᴅ hunnuᴅ (kui) laps oli märg, siis pandi (talle) kuivad mähkmed
M märtšä niku iiri kk märg nagu hiir (= märg nagu kassipoeg)
J märtš niku poukku kk märg nagu pesu
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei tohi vett juua anda
J paaruss menti akkunõd märjessi aurust läksid aknad märjaks
J sõvad on läpi märjeᴅ rõivad on läbimärjad
Lu märtšää lunta saaʙ sajab märga lund
Lu issu märjää maa päälee, sai enellee läzüü istus märja maa peale, sai endale haiguse
M märtšä maa, soomaa märg maa, soomaa
Lu oh ku on märtšä tee oh, küll on märg (= porine, loikudes) tee
Lu ain on silmäᴅ märjäᴅ alati on silmad märjad (= pisarais)
J uhzõd on haroustu mäŕjess uksed on niiskusest (märjast) paisunud
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Li om märtšää koosia on märjavõitu
Lu on kuiva süüglä i märtšä süüglä on kuiv rakk ja märg rakk
Li eb õõ se märtšä tuuli, a mokom niku kuiva ahava tuuli see ei ole niiske tuul, aga niisugune nagu kuiv (murd. ahav) tuul
M tänänn eb õõ üvä ilma, märtšä päivä täna ei ole hea ilm, (on) vihmane päev
M leeb märtšä sütšügo tuleb märg (vihmane) sügis
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei karda märga
J siult vaa jääb märtše jälell kk sinust jääb vaid märg (plekk) järele

mööhä Kett. K-Ahl. M I müühä Lu Li müüh J-Tsv., g mööhää: müühä J
1. hiline | vn поздний
J kahõsa tunnia oomnikkoa tšüläz jo om müüh aik kell kaheksa hommikul on külas juba hiline aeg
I mööhä õhtago hiline õhtu
J tuõ tšäümä, va müühepell aika, siiz miä leeŋ kotonn tule külla (käima), ainult hilisemal ajal, siis ma olen kodus
J siä tulit kõikkaz müühep, semperäss õõt-tši müühep tõisiit sina tulid kõige hiljem, sellepärast oledki teistest hilisem
2. subst hiline aeg | vn позднее время
J kuza siä, polunošnoi, nii müühässaa häülüziᴅ kus sina, ööhulgus (kesköine), nii hilise ajani hulkusid?
I miä en ehig mennäɢ, mööhä tuõʙ ma ei jõua minna, hiline aeg tuleb kätte

niipaĺĺo K M Lu Li nii-paĺĺo P
1. nii palju | vn так много, столько
K mitä miä sillõ niipaĺĺo paskaa tein että siä minua nõõd lõikkaamaa mis ma sulle nii palju halba olen teinud (tegin), et sa hakkad mind tapma?
Li niipaĺĺo mörni, što ääli nõisi kärizemmää nii palju karjus, et hääl hakkas kähisema
2. P niipalju, niivõrd | vn настолько

nuužda: nuuždõ ~ nuužᴅ J-Tsv., g nuuždaa J puudus, kitsikus, nappus, vajadus | vn нужда
J mitä ni tagot, kõikõss on nuuždõ mida ka ei tahaks (püüaks) saada, kõigest on puudus
miätši õõn nooriis päiviis paĺĺo nuuždaa nähnü minagi olen noorpõlves palju puudust näinud

nõdra Kett. K L P M S Lu J (R-Lön.) nõdrõ L nõdraa [sic!] ~ nõdr J-Tsv. neddre Kr, g nõdraa Lu J
1. nõder, nõrk; vilets, kehv | vn слабый, хрупкий, бессильный; скудный, убогий
L õlõn nuori, aivuo nõdra olen noor, üsna nõder
J nõdraa meelekaa nõdrameelne, nõrgamõistuslik
J ai kui sill on nõdr elämin oi kui vilets elu sul on!
M nõdrat leivät (Set. 73) kehvad viljad
2. nõtke, painduv; peenike | vn гибкий; тоненький
J nõikku tehtii koivupuussa, se õli nõdra koivupuu kätkivibu tehti kasepuust, see oli nõtke kasepuu
M noorõll on nivvud nõdraᴅ noorel on niuded painduvad
J šikut nõdrall vitsall ovõiss sapsa peenikese vitsaga hobust
3. vedel(avõitu) | vn жидкий, жидковатый
M nõdra rooppa vedel puder
M tänän tuli jämmiä rooppa, a tahõn tšihuttaa nõdrõpaa täna tuli paks puder, aga tahtsin keeta vedelamat
4. M-Set. kuulekas, alandlik | vn послушный, покорный
■
J nõdraa tšäekaa helde, lahtise käega.
Vt. ka nõtka², nõtku

näĺlessüä J-Tsv., pr näĺlesün J, imperf näĺlessüzin J
1. näljaseks muutuda | vn проголодаться
päiv ohtõgoo tüüt tehtü, maailmõssi näĺlessüzin terve päev (päev õhtusse) tööd tehtud, olen väga näljane (nälginud)
2. nälgida | vn голодать.
Vt. ka nällissüä, nältšiä

ohvotta (K P Ra) oχfotta L offotta (P) oχvõtta (K) ohvatta (K Ku) ohotta Lu, g ohvotaa: ohotaa Lu jaht (küttimine) | vn охота
K tuli ühs noor kunikaz ohvotalõ õmii jiegariikaa tuli üks noor kuningas jahile oma jäägritega
L õlõn koiraakaa oχfotallõ tšäünnü olen koeraga jahil käinud

oitaa Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J (Tum.) oita Lu J oitaaɢ I õitaa K-Ahl. K-Al. hoitaa Lu J hoitaaɢ I, pr od́d́an K P M J od́d́õn J od́jan Kett. K J od́an K-Ahl. ojjan Lu ojjõn Li Ra oijan Lu Li Ra oijjan Li oijjõn ~ oijõn Lu, imperf od́d́in J ojjin Li oijjin Lu oitazin M Lu Li Ra J hod́d́ii I
1. hoida, kaitsta; varjata | vn беречь, хранить, защищать, защитить; скрывать, скрыть
Lu izze entä ku oijõᴅ, siz i jumal oijõʙ vs kui ise ennast hoiad, siis hoiab (sind) ka jumal
Ra se oijaʙ sitä niku omaa silmää see hoiab seda nagu oma silmatera (silma)
J noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hoida
J oitõga õma tervüss hoidke oma tervist
K siz juttõõb linõlõõ: od́ja siä meitä (muinasjutust:) siis ütleb (ahetud) linadele: varjake teie (varja sina) meid
2. hoida, armastada, hellitada | vn беречь, любить, баловать
P äd́iä nõõp sinua oitamaa äi hakkab sind hoidma (= hellitama)
M tämä od́d́ab žiivattaa tema armastab loomi
I inemissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, hot́ kui hod́d́aɢ, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi vs inimest kui hästi ka ei sööda, kuidas ka ei hoia, tema vaatab aina metsa poole (metsa) nagu hunt
M meillä juõllaᴢ: oitaaᴢ, oitaaᴢ, a kahta tämässä ep tuõ meil öeldakse: (last) hellitatakse, hellitatakse, aga kaht temast ei tule
3. (karja) hoida, (loomi) karjatada; hoida, valvata | vn стеречь (стадо), пасти; нянчить, приглядывать, приглядеть, охранять, охранить
Li miä tänävä ojjõn karjaa, õõn karjaa oitõja ma hoian täna karja, olen karjane
M karjušši lehmiä oiti karjane karjatas lehmi
J ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl ei pannud last vaatama, rumalakest hoidma
M od́d́ap tulta valvab tuld
J lähetti starikk oitõmaa nissua vanõpaa poigaa (muinasjutust:) saatis taat vanema poja nisu valvama
J sadovnika tütär od́d́õp tara aedniku tütar valvab aeda
M õlin petterizä lahzõõ oitaja olin Peterburis lapsehoidja
J koo oitõjõ koduhoidja
4. hoida, pidada; säilitada, (alles) hoida | vn держать; хранить, сохранять, сохранить
K ku nõõvat süömää, äd́d́ä nii od́d́aptši õmaaᴢ luzikkaata, pihoza piäʙ (Al. 20) kui hakkavad sööma, (siis) äi nii hoiabki oma lusikat, hoiab peos
J od́d́õ rahat pihoᴢ, elä ävit hoia raha(d) peos, ära kaota!
Li näväd oitavaᴅ lavvaa servii nad hoiavad lauda serviti
Lu rannas kuza oijõtaa elävää kallaa kutsutaa satkaᴅ (alt lahtisi kaste) ranna(vee)s, kus hoitakse eluskala, kutsutakse sumbad
J od́d́õttii od́d́õttii kotonnõ, piäb veejje maha pidasid, pidasid (surnut) kodus, (nüüd) tuleb maha matta
Ra miä ojjõn õmii sõpoi kirstuᴢ ma hoian oma rõivaid kirstus
M omenat pannas kooppaasõõ, nii oitaaz meill omenoita kartulid pannakse koopasse, nii hoitakse meil kartuleid
J od́d́õp škatulkõz vana raha hoiab laekas vana raha
Po naizõd ain od́d́õttii venttsasõvaᴅ naised hoidsid alati laulatusrõivaid alles
Ra elä oija tüütä oomõnõssi, a oija pala leipää vs ära hoia homseks tööd, vaid hoia tükk leiba
5. (kokku) hoida, säästa | vn беречь, сберегать, сберечь, собирать, собрать
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo, täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää tema oskab raha hoida, tema käest asjata (ükski) kopikas ei kuku
Li miä oijjan sõppaa i tšentšää ma hoian rõivaid ja jalanõusid
J elkaa oitagaa üvüttä rl ärge hoidke varandust
J od́d́õttõf vara kokkuhoitud vara
Kett. oitaja inehmiin (kokku)hoidlik inimene
6. J-Tsv. hoiatada, manitseda | vn предостерегать, предостеречь, увещевать
■
J od́jab tõisõ poolõ ja piäb alvass tõissa (Must. 156) hoiab teise (= ühe) poole ja peab teist halvaks
J ühtee oitõma ühte hoidma.
Vt. ka od́d́õlla

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all
■
Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

pelko M Lu Li J põlko K, g pelgoo ~ pelgo J
1. hirm | vn страх, боязнь
J emäll om pelko, jot lahs jäätüʙ emal on hirm, et laps külmetab enese ära
J kül sõaz näet pelkoa küll sõjas tunned (näed) hirmu
J tšem värizep tšülmess, a tšem pelgoss kes väriseb külmast, aga kes hirmust
J õõm pelgoz jot taas tuõb umalõs kotto olen hirmul, et jälle tuleb joobnult koju
2. kartlik, pelglik; hell, tundlik | vn боязливый; чувствительный
K võtti põlgoss võttis kartlikuks (= hakkas kartma)
Lu paha teep pelgossi halb teeb hellaks
Lu pelko paikka hell koht

pereliika Lu üleliigne | vn излишний
miä õlõn liika i pereliika mina olen liigne ja üleliigne

peripohjii J põhjalikult | vn основательно
laa miä tšüzün kannattõõn, peripohjii poimittõõn rl (pulmalaulust:) las ma küsin, olen kannatlik, põhjalikult pärin järele

pitää K L P M Kõ S Lu Li J I (Kett. R U Ja-Len. Ra Ku) pitεä L P pit̆tää M Kõ pittää Kõ Po Lu Li J pittä J-Tsv. pit̆tääɢ I Ma (vdjI), pr piän K P M Kõ Lu Li J piεn P M Kõ J, imperf piin K P M Kõ Ja Lu Li J Ku piizii vdjI
1. pidada, sunnitud v. kohustatud v. nõutud olla | vn быть должным, неминуемым, обязательным
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga kooli tuli minna (pidi minema)
Lu mõizas piti tšävvä tegoll mõisas tuli käia (pidi käima) teol
P tšähsiäss, sis piεp tehä (kui) kästakse, siis peab tegema
M näd́d́ee piti siälä tehä töötä koko suv̆võõ nad pidid seal kogu suve tööd tegema
Kõ minuu piti mennä pakoosõõ ma pidin pakku minema
K naiskuumall piεb õmmõlla lahzõlõõ tšiutto naisvader peab õmblema lapsele särgi
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal noorikul oli (rõiva)kirst, ja (see) pidi täis olema
Lu kõrvõllin piäb õlla tüttö pruutneitsi peab olema tüdruk
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää pidi (peab) olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Li mill piäp se kerkiissä tehä ma pean jõudma selle (ära) teha
Lu minul piäb vasata tämässä mul tuleb tema eest vastutada
M kui paĺĺo teilee piεʙ kui palju tuleb teile maksta?
Lu roopaa pääl piäb võttaa vettä, ku eb õõ piimää pudru peale tuleb võtta vett, kui piima ei ole
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ tuleb kiiremini süüa, supp jahtub (ära)
J ep pitäiz unohtaa, a miä ain unohtõn ei tohiks unustada (ei peaks unustama), aga mina aina unustan
J siä elä häppee, ep pitäis häp-peessä sa ära häbene, poleks tarvis häbeneda (ei peaks häbenema)
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. vaja(lik) olla | vn быть нужным, надобным
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sul köit vaja on?
I siltaa vassõ kane lavvaᴅ pitiväᴅ põranda jaoks oli neid laudu vaja
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu boltuška pajatab mitä ep piä lobamokk räägib, mida pole vaja
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul(le) pole prille vaja, ma näen veel hästi
M ep piä nii itkõa ei ole vaja nii nutta
3. (kedagi v. midagi, kellestki v. millestki) kinni pidada v. hoida (ka impers.); hoida v. tagasi suruda | vn держаться (за что-либо или кого-либо; также безл.), держать (не пропускать), сдерживать(ся)
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
Lu kahs ammõssa on tehtü, kummõt pitävät tšiini varroa kaks sälku on tehtud, mis hoiavad (kapa)vitsa kinni
Li nii õli raŋkka irsi, što en võinu pittää, lousauzi tšäsi oli nii raske palk, et (ma) ei jaksanud kinni hoida, käsi läks lahti
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
S tšäjess pit̆tääš tšiin käest hoitakse kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see oli (on) neljanurgeline, isegi vett pidas
Ra välissä pelazimma kõrjua, ühs oli pitämäᴢ, a tõizõd menivät kõrjuu vahel mängisime peitust, üks oli (silmi kinni) pidamas, teised läksid peitu
J nüd jo kaugaa piäb üvää ilmaa nüüd peab juba kaua ilusat ilma
J pia tšiin pea kinni (= peatu)!
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
4. pidada, hoida, säilitada (kuskil, mingis olukorras v. seisundis) | vn хранить или держать (где-либо, в каком-либо положении или состоянии)
Lu astiais peettii kapussaa astjais hoiti (peeti) (hapu)kapsast
Lu akkunaa pääl peettää [sic!] kukkoja akna(laua) peal hoitakse (peetakse) lilli
M suvõlla peettii sõparattiiza talvisõppõi suvel hoiti rõivaaidas talverõivaid
P opõzõt piettii kammitsaᴢ hobuse(i)d peeti kammitsas
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab hoida sõrme suus
I tšäellä piäp pit̆tääk keppiä keppi tuleb käes hoida (kepiga käies)
Lu müü piimme linnaa maaᴢ, kunniiᴢ päisere märtšeni me pidasime lina (seni) maas, kuni linaluu (ära) mädanes
P kuhilaas pitääss kahtšümmett viiz vihkua hakis hoitakse (= hakki pannakse) kakskümmend viis (vilja)vihku
P piti pitää tšäsii pääll pidi hoidma käte peal
Kõ tõin meeᴢ piäʙ tširvessä teine mees hoiab (peab) kirvest (käes)
Lu rootali meeᴢ piεb ruĺĺaa tüürimees hoiab rooli
Li miä piän taloo ülleel ma pean talu(majapidamist) üleval
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
Lu tämä piti maata rendill tema pidas maad rendil
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik peab aeda korras
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
M pittääs päätä maaᴢ hoitakse pead norus
M miä piän meeleᴢ ma pean meeles
5. (midagi) pidada, tähistada, pühitseda, korraldada, teha, (millegagi) tegelda | vn справлять, праздновать, устраивать, заниматься
L pulmõi piεttii koko näteli pulmi peeti kogu nädal
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ me matsime venna ja pidasime peied
K kotonn peettii risseeᴅ ristsed peeti kodus
P pappi piti moĺevenjaa preester pidas palvust
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
Lu õlut praaznikkaa piettii jürtšinn õllepüha peeti jüripäeval
I urppäivää üφs päivä piettii palmipuudepüha peeti üks päev
J ebõõ· aika pühää pittä pole aega püha pidada
M mama piti talkoi ema korraldas (pidas) talgud
J mentii tütöt i poigad jaanii tulta pitämää läksid tüdrukud ja poisid jaanituld tegema
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö tehti õitsil tuld
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit (sa) nüüd pead?
Lu tüttö piti stirkkaa tüdruk pesi pesu
K lõunatt peettii eestää lõunat söödi kõigepealt
Lu piime [= piimmä] peenee remontii tegime väikese remondi
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
P pittääš šutkaa tehakse nalja
Lu naizõt peetää juttua naised ajavad juttu
Lu tämä piäb ain läkinää ta aina lobiseb
M piettii illoa lõbutseti
Lu tämä piti petossa ta pettis
Kõ möö nüt võizimma pittää matkaa etes (Len. 213) me võisime nüüd matka jätkata
J kopeekaa peräss eb mahs spooraa pittä kopika pärast ei maksa tülitseda
J nõvvoa pitämä nõu pidama
6. (midagi seljas, peas, jalas jne.) pidada e. kanda; (midagi) kasutada; (koduloomi) pidada; (palgalist) pidada | vn носить, надевать; применять; держать (животных); держать (наёмника); Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti; M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid mehed vöid vööl; Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ, mehed evät peettü kaglatunnija kaelakell, see on naistekell, mehed ei kandnud kaelakelli; P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi; Lu sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-t (= linikutaolist peakatet) kandsid naised peas
Li rohkaapi karjušši piti jalgaᴢ paglatšentšiä enamasti kandis karjus jalas pastlaid
J piettü ~ pietüt sõvaᴅ kantud riided
Lu saunas piettii kolkkiije saunas kasutati kappasid
Ra pietää i puisii tullii kasutatakse ka puust tulle
J opõiziit, leh́mii, lampait pittä hobuseid, lehmi, lambaid pidada
Lu enne vähe kassin koiria peettii enne peeti siin vähe koeri
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
M õli rikaz meez i treŋkiä piti oli rikas mees ja pidas sulast
7. pidada (millekski v. mingisuguseks), (kellestki v. millestki v. iseendast mingisugusel) arvamusel olla | vn считать (кого-нибудь или чего-нибудь кем-нибудь или чем-нибудь)
Po pìettii äppiäss peeti häbiks
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks (suureks), ei taha tulla meie hulka
J jõka tšülä poigõt pietä ent voimõkkann iga küla poisid peavad end tugevaks
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on sitke, seda peetakse kõige kõvemaks puuks
8. (kedagi) ülal pidada, (kedagi) hooldada v. toita; (midagi) hooldada e. korras hoida | vn содержать или опекать или кормить (кого-нибудь); содержать в порядке
Li poika piäb emmää i issää poeg peab ülal ema ja isa
J tänävoonnõ om med́d́e vooro pittä tšülä ärtšä tänavu on meie kord hooldada küla härga
J karjuššia tarviz üväss pittää karjust peab hästi toitma
Lu piεmmä võill da munõill toidame või ja munadega
J siεll vana baaba piäp kottoa seal hoiab vanaeit maja(pidamist korras)
9. (peaaegu) pidada (äärepealt midagi tegemast hoiduda) | vn едва удерживаться, -аться
P tämä piti türzähtää nagramaa ta pidi (äärepealt) naerma purskama
10. (mitte) tohtida (midagi teha) | vn (не) сметь, по- (делать что-либо)
L enäpεä ep piε lyõkkua troitsass suvistepühast (peale) ei tohi enam kiikuda
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda, peab tööd tegema
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei tohiks nii uhke olla
11. (jumalat; üleloomulikke jõude) uskuda | vn веровать, уверовать (в бога; в сверхъестественные силы)
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
K nõitoi peettii usuti nõidu
■
Po tultii kottoo, pìettii lauta tuldi koju, söödi
J naapuris ku pietä üvä meelt küll naabrid rõõmustavad
J ep piä vaaria ei pea hoolt
Po piε õmmaa ùolta ole hoolas (pea oma hoolt)
J piäp tõizõ päälee vihaa peab teise peale viha
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
M kuh̆hõõ siε teetä piäᴅ kuhu sa lähed (teel oled)?
Lu drolli piti ääntä (plekist) krapp tegi häält (= kõrises lehma kaelas)
J vanass izäss müü piämm uvažeńńa vanast isast me peame lugu
K miä kurraa külḱee lopatkaa piin ma sihtisin vasemasse abaluusse
Po talopoigad pìettii ned́d́ee puolõss talupojad olid nende poolt
Kõ tšävvä eʙ või, jalgad evät piε (ta) ei saa käia, jalad ei kanna
J enne talopoik piti karjõmaat pomešikalt vanasti sai talupoeg karjamaad mõisnikult
M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal
J vassaa pitämä vastu pidama
J vagoll pitämä (kedagi) vaos hoidma, talitsema
J vahõt pitämett vahetpidamata

pitäütä M-Set., pr pitäüʙ, imperf pitäüzi meeles püsida v. olla | vn запоминать, запомнить, держать в памяти
miä tääzin, etti sluužbaza õõn, milla eb muu pitäünnü meelezä (Set. 76) ma teadsin, et olen teenistuses, mul ei olnud muud meeles

plotnikka L P Lu Li plotnikk Lu J plootnikka K-Ahl. M Lu Плотника Tum., g plotnikaa P Lu J puusepp | vn плотник
Lu eb õõ lofkoi plotnikk, uhz on kossallaa ei ole osav puusepp, uks on kiivas
Lu se on tšülmä plotnikka see on vilets puusepp
Lu laivaa plotnikka, tämä praavitaʙ laeva puusepp, tema parandab (laeva)
Lu õlõn tehnüd i plotnikaa tüütä olen teinud ka puusepatööd

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

poimitõlla (J), pr poimittõlõn: poimittõõn J, imperf poimittõlin (korduvalt) küsida e. (järele) pärida | vn выспрашивать, дознаваться
laa miä tšüzün kannattõõn, peripohjii poimittõõn rl las ma küsin, olen kannatlik, põhjalikult pärin järele

poolõõ K M Kõ Lu Li J I puolõõ K P puolyõ L P pùolõõ Po poolõ Lu J-Must. poolee K-Ahl. K-Al. Ku poole R-Eur.
1. (millegi v. kellegi v. kusagile) poole | vn в сторону (кого-то или чего-то), (по направлению) к
P tšieräp sellää saunaa puolõõ keerab selja sauna poole
M tšetä näeʙ, sen̆nee poolõõ viskaap sütšälpää keda näeb, selle poole viskab tuletuki
Lu jõka poolõõ jovvuʙ igale poole jõuab
J kumpaa poolõõ meeᴅ kuhupoole (sa) lähed?
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösi virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
I inehmine viskazi ivijä: akana meeb ühtee poolõõ ja ivä tõisõõ poolõõ inimene tuulas (viskas vilja)teri: agan läheb ühele poole ja tera teisele poole
Li akkun on kahspoolin, avvaub avõõ kahtõõ poolõõ aken on kahe poolega, avaneb kahele poole
P tšen meni sõtamehessi, tšülä õttsas kummartõli kõlmõa puolyõ kes läks soldatiks, (see) kummardas küla otsas kolmele poole
Lu servät painuvad ala poolõ servad käänduvad (seenel) allapoole
Lu kuras poolõõ vasakule
Lu õikõas poolõõ paremale
2. (millegi) poole (ajaliselt) | vn к (чему-то), в сторону (чего-то по времени)
P se õli sütšüzüü puolyõ suvõa see oli sügisepoole suve
Lu ohtogo poolõõ päivää päivüᴅ meni matalõl õhtupoole päeva päike vajus (läks) madalale
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissa süüttämää vanuigi (= kui vanemaks saan) hakkavad nad mind toitma (söötma)
3. (kusagil) pool | vn на (какой-то) стороне
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe, se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
I paja õli tõizõll poolõõ teetä (sepa)paja oli teisel pool teed
4. (kusagilt) poolt | vn со стороны, с (какой-то) стороны
L pilvõt tulõvad ühess puolyõ i tõizõss puolyõ pilved tulevad ühelt poolt ja teiselt poolt
L apiat ebõ·lõ armottomiilõ, kussait puolyõ polopoikailõ rl (itkust:) abi pole armetuile, kuskilt poolt viletsaile
■
J said blina taka poolõõ (kas) said laksu vastu tagumikku (tagapoolt)?
Lu kukkuzi toožõ onõ vad́d́aa, a mõnikas sõna on laukaa poolõõ Kukkusi on ka vadja (keele ala), aga mõni sõna on Lauga poole (= isurikeelne)
Lu lintujee poolõõ miε õlõn vohma lindude osas olen ma rumal (= lindudest ei tea ma midagi).
Vt. ka kahtõõppoolõõ, kahõppoolõõ, kotopoolõõ, kuhõõpoolõõ, kunnõpoolõõ, kurõap-poolõõ, sinneppoolõõ, sisäpoolõõ, tševätpoolõõ, tõisõõppoolõõ, tõizõs-poolõõ, tänneppoolõõ, tääl-pool, ühteeppoolõõ
Vt. ka poola¹, poolta¹, poolõa, poolõlta, poolõssa, poolõza

primetta M (P) primeta Kõ, g primetaa enne, tunnusmärk | vn предзнаменование, предвестие, примета
M se on üvä primetta marjalõõ i õunalõõ see on hea marja- ja õunasaagi enne
Kõ se õli mokom primeta vihal see oli niisugune tunnusmärk (jaani)vihaga (ennustamisel)
■
P miε õlõn pannu tähele vai primettaa ma olen tähele pannud

punapanimo (R-Lön.), hrl pl punapanimoᴅ: punapanimot R-Lön. = punapanimõ
päittänüt punapanimot (Lön. 694) rl (olen) päitanud (= tuttidega lõpetanud) punavööd

puusta M Lu Li Ra puust J-Tsv., g puustaa Lu Li Ra J
1. tühi, lage; tühine, rumal(avõitu) | vn пустой; пустяшный, пустяковый
J seldi-botšk tuli puustõssi heeringatünn sai tühjaks
M bumizõb niku puusta botška kk kõmiseb nagu tühi vaat
M kase on puustalla kotilla rad́d́ottu kk seda on tühja kotiga (pähe) löödud (= see on rumal inimene)
M nurmõd õltii puustaᴅ põllud olid lagedad
M lina tšülvettii puustaa maχ̆χaa lina külvati tühjale maale (= söödile)
M mill on puusta pää mul on tühi pea (= olen halva mäluga, rumal)
M suv̆vaap paĺĺo pajattaa puustaa juttua armastab palju tühja juttu rääkida
M mokom puusta ińehmin niisugune tühine (= rumalavõitu) inimene
2. paljas, ilma lisandita | vn голый
I i vesimur̆rua i puustaa õunaa, ep mittäit pantuɢ (paastu ajal söödi) küll veepudi (= vees leotatud pudi), küll paljast kartulit, midagi ei pandud (lisaks)
Lu puusta rokka on ilma lihhaa paljas kapsasupp on (keedetud) ilma lihata
Li puusta leipä paljas leib
Lu puusta vesi paljas vesi
3. paastuaeg, paast | vn пост
Ra liukupäivässe seitsee nät́eliε õli puustaa enipäiväässaa vastlapäevast oli seitse nädalat paastuaega lihavõtteni
J tänävä puust päiv, süü va rettšää ja kapussaa täna (on) paastupäev, söö ainult rõigast ja kapsast
J puustõss roogõss makkoa et kazvot paastutoidust (sa) kõhtu ei kasvata
4. paastutoit | vn постная пища
Li seitsee näteliä sitä puustaa ku sei, sis ku sei liharokkaa, sis tuli süätauti kui seitse nädalat sõi seda paastutoitu, siis kui (seejärel) sõi lihasuppi, siis tuli kõhulahtisus