[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

avu Kett. L M Kõ Lu Li J I (K P Ra Ma) havu J Ku χavu (Lu), g avuu L P Lu av̆vuu M havuu J
1. okaspuu oks | vn хвоя, ветка хвойного дерева
M teimm eneĺee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endale onnid, kuuseokstest
M avuss õli tehtü kupo okaspuu okstest oli tehtud kubu
M avu maja kuuseokstest onn
2. (okaspuu okstest) ahjuluud | vn помело (из веток хвойного дерева)
Lu avu on tehtü petäjää õhzass i seneekaa pühitää ahjoa ahjuluud on tehtud männioksast ja sellega pühitakse ahju
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M pää niku avu, ep tunnõ ilat õm̆maa päätä pea nagu luud, ei oska korrastada oma pead
L lappolaizõd meneväd avull selläzä nõiad lähevad ahjuluua seljas
3. okaspuu okas | vn хвоинка, хвоя
J kuuzõl ja petäjäl on havuᴅ kuusel ja männil on okkad
Lu katajaa avuᴅ kadaka okkad

kadikaᴢ Lu katikõᴢ Li, g kadikkaa Lu katikkaa Li kaigas, murdunud oks | vn отломанный или отломившийся сук
Lu nii on heeno alko niku kadikaᴢ on nii peenike halg nagu kaigas
Lu mettsäz õllaa mokomat kadikkaaᴅ, heenokkõizõᴅ metsas on niisugused kaikad, peenikesed
Li katikkaaᴅ, heenot kuivõd õhzõᴅ, mettsäzä perrää kazee leikotšii peened kuivad oksad, (need on) metsas pärast (seda metsa)raiet

pajuõhsa (Lu) pajuvits, -oks | vn ивовая лоза
vittsavakkoja teh́h́ää pajuõhsiissa vitskorve tehakse pajuvitstest

raaka¹ Kett. K P M Lu J (L Kr) raak J-Tsv., pl raagaᴅ K L P M raagõᴅ J raagad Kr
1. oks, raag, vits; sg, pl hagu | vn ветка, сук, прут; хворост
M kazee puu pääl on paĺĺo raakoi sellel puul on palju oksi
M mii raaka, mii õhsa, see on ühskõik, a vittsa, see on noor kazvava puu kas raag või oks, see on ükskõik, aga vits, see on noor kasvav puu
M kuhjaa põhja tehäz raakolaissa kuhja põhi tehakse okstest
J raak kupoi põlõtõta rassimoill haokubusid põletatakse (taime)lavades
K mene too raagaᴅ mine too hagu
M kuuzõõ raagaᴅ kuuseoksad
L väliisie õli pantu vitsaa raagaᴅ vahele oli pandud vitsaraod
2. (purje)raa, (masti) rõhtpuu | vn рей, райна
Lu alusõl õli kahs raakaa, üllääl i allaal purjekal oli kaks raad, ülal ja all.
Vt. ka raaku

raaku K M I, g raaguu oks, raag; sg, pl haod | vn ветка, сук; хворост
K raakua ain vizgottii tulõõsõõ oksi visati aina tulle
I mettsäzä nõizõd raakua põlõttamaa i savvuttamaa hakkad metsas hagu põletama ja tossutama
M tehtii raakulaissa kuvoᴅ hagudest tehti kood.
Vt. ka raaka¹

raŋko M Li J, g raŋgoo M J rahn (laasitud puu ladvapoolne osa v. jäme oks v. suur puupakk | vn очищенная от веток верхушка дерева или толстый сук или чурбан)
M no raŋko on see, irree ladva võib õlla raŋkonna või paksu õhsa saab juõlla raŋko. kui raŋgoo sah̆haaᴅ heenossi, siis tuõvad algoᴅ no rahn on see: palgi ladvapool (latv) võib olla rahn või jäme oks kohta võib öelda rahn. Kui rahnu saed peeneks, siis tulevad küttepuud
J veiteb raŋkoa koto-puussi veab rahne küttepuudeks

rautalehto M Kõ rautlehto J-Tsv.
1. kare leht (peamiselt arukasel); fig karedaleheline kask v. selle lehis, noor oks | vn шершавый лист
M kazgõlla õllas kalpõad rautalehoᴅ (aru)kasel on kõvad karedad lehed
M kahtšivihad rautalehossa kasevihad karedalehelise kase okstest
2. raudrohi | vn тысячелистник
3. raudplaat, metallplaat, plekitahvel | vn железный, металлический или жестяной лист (пластина)
J rautlehto tšehspaikõss om painõttu niku bĺuudõtšk plekitahvel on keskpaigast painutatud nagu alustass.
Vt. ka rautaroho

varvaᴢ²: Варвась Pal2, g varpaa (suur) oks | vn сук

virpi K-Ahl. R-Reg., g virvii virb, võsu (väike haljas oks; sihvaka mõrsja poeetiline nimi pulmas) | vn побег (поэтическое название стройной невесты на свадьбе)
R jo näütti tšäko tšätezä, virpi sormoza viretti (Reg. 16) rl juba näitas kägu (= mõrsja) oma kätt, virva sõrmus sädeles

õhsa Kett. K R-Eur. P M Kõ Lu Li J I (Len. Pi Ke) õχsa P õhs J-Tsv. õhᴢ Li Ra ohsᴀ Ku Эхса Pal2 Э́хса K-reg2 Ii-reg1, g õhzaa Kett. P Pi Ke Kõ Lu Li J õhsaa Kett. I õhza J-Tsv., pl ähesed Kr O͡Eхсадъ Tum. oks | vn сук, ветка, ветвь
M kõikilla puilla ovad õhzaᴅ kõigil puudel on oksad
K õunappuu õli akkuun-alla, ühs õli õhsa õunappuulla, ühs õli õuna õhzaza (Al. 52) rl õunapuu oli õuel, üks oli oks õunapuul, üks oli õun oksa küljes
J krappuu õhsiit müü puu ladvaa roni mööda oksi puu latva
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
Lu miä marjad õhsijõõkaa kadgon (pimeda jutust:) ma korjan marjad koos oks(akes)tega
M täm̆mää piäb õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla ta (= ema) peab olema ergas nagu lind puuoksal
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb kokku panna ja (ära) põletada
Li tehtii puu õhsõiss kupalikkoi i lämmitettii ahjoi tehti puuokstest (hao)kubusid ja köeti ahjusid
metsäss toot kahtšizõd õhzad i siod vihaᴅ metsast tood kaseoksad ja seod (= teed) vihad
M vihta on kazgõõ õhsalaissa tehtü viht on kaseokstest tehtud
P meil õli ümpäri taraa tehtü lotoža aita; lotožad õlivat kuuziziiss õhsõizz da katagoiss meil oli ümber (viljapuu)aia tehtud vitstara; taravitsad olid (tehtud) kuuseokstest ja kadakatest
P a tšako eb nuku, a kazgõõ õhzall kukuʙ rl aga kägu ei maga, vaid kukub kase oksal
Lu koivuu õhzaᴅ kaseoksad
Ra leinäkoivuu õhzad riiputaa leinakase oksad ripuvad
J parõp on pajuz magatõ, lepää õhsiilla levätä ... ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on pajus magada, lepaokstel lebada ... kui paha mehe parra all
Lu avu teh́h́ää petäjää õhsiissõ ahjuluud tehakse männiokstest
M kuuzõõ õhzad i pihguu õhzaᴅ kuuseoksad ja männioksad
katagaa õhsa kadakaoks
aappuu õhsa haava(puu)oks
M miä taraz õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin (kuivanud) õunapuuoksi kokku
Lu grõžovnikaa õhzad õllaa pisslikoᴅ [sic!] karusmarjapõõsa oksad on okkalised
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu õhsa zoba oksakühm (puul)

M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
M egle tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu, mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minust oksi), (aga) kuidagi ei leidnud, millest kinni hakata.
Vt. ka pajuõhsa, puuõhsa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur