Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
oikkia J-Tsv., pr oikin J, imperf oikkizin J oiata | vn стонать
ku boojuz raanita sõtameess, tämä algõb oikkia kui lahingus haavatakse sõdurit (sõjameest), (siis) ta hakkab oigama.
Vt. ka ohgiskõlla, ohkaa, ohkia, oigata¹