[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alaznenä Ra
1. kongus nina | vn нос с горбинкой, крючковатый нос, нос крючком
2. kongus ninaga inimene | vn человек с крючковатым носом

esinurkka M Li esimene ots, esimene nukk, esimene nurk; (paadi) nina | vn передний конец, передний угол; носок топора; нос (лодки)
M tširvee esinurkka kirve(tera) eespoolne nurk
Li aluzvene rohkõap tehtii, esinurkka õli terävä, a takunurkka eb õllu terävä purjelaeval olev paat tehti enamasti (nii): nina oli terav, aga pära ei olnud terav

fiikkiillä ~ fiikkillää Lu adv, fig
1. kirtsus (nina kohta) | vn сморщенный (о носе)
ain tšäüb nenä fiikkillää aina käib, nina kirtsus (= on aina rahulolematu)
2. püsti (nina kohta) | vn задранный (о носе)
nät ku on uhkaa inemin, nenä fiikkiillää tšäüʙ vaat, küll on uhke inimene, käib, nina püsti

furskaa J, pr furzgan ~ furzgõn J, imperf furzgin
1. (nina) luristada | vn сопеть, шмыгать носом
2. korsata | vn фыркать, фыркнуть (о лошади)
õpõin furzgõʙ hobune korskab.
Vt. ka forkkaa

gorbain Lu Li gorbõin Ra J-Tsv., g gorbaizõõ Lu Li gorbõizõõ J
1. adj küürakas; küüruga; kühmus, vimmas; kongus (nina kohta) | vn горбатый; сутулый; с горбинкой (о носе)
Lu gorbain inemin, jumal antannu õmassi iässi rissiä kantaa küürakas inimene, jumal on andnud kogu elueaks risti kanda
J kõig gorbõizõt tütöd on jäätü vanassi kõik küürakad tüdrukud on jäänud vanaks (= vanatüdrukuks)
J verbĺud oŋ gorbõin kaamel on küüruga
J lapa-luut tehhä tätä gorbõizõssi abaluude tõttu on ta selg kühmus
Ra gorbõin nenä, süämikko inimin kk kongus nina, kuri inimene
2. subst küürakas | vn горбун, горбунья
Li se on gorbain see on küürakas
J gorbõizõõ aut praavitõʙ kk küüraka parandab (vaid) haud

jõvikkanenä Lu punane nina; punase ninaga inimene, punanina | vn красный нос; человек с красным носом

keula Lu, g keuaa Lu käil, (laeva v. paadi) nina | vn нос (судна или лодки)
paatii keula, paatii nenä paadi käil, paadi nina

kibrinenä Kett. J-Must.
1. J-Must. kipras nina, krimpsnina | vn сморщенный нос
2. Kett. ninakirtsutaja, pirtsutaja | vn капризник

kulaknenä Lu suur, jäme nina | vn крупный, мясистый нос

nasõvõi (I), g nasõvõi nina- | vn носовой
herra antõ d́eŋgaᴅ, i sai poj̆juu tšääri nasõvõisõõ rättee i pani kormunaa (muinasjutust:) härra andis raha ja sai poisi, keeras ninarätikusse ja pani tasku

nenä Kett. K L P Ke M Kõ Lu Li Ra J I (vdjI Ku) nena ~ nenna ~ niäna ~ näna Kr Нѣ́ на K-reg₂ Нѣнá Pal₁ Ii-reg₁ Нэ́на Ii-reg₁ Нѣна ~ Нэна ~ Няня Pal₁ Нена Tum., g nenää K Lu J nenεä L nen̆nää M Kõ I nenä J
1. (inimese v. looma) nina; koon, kärss | vn нос; морда (у животных), рыло
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Kõ nen̆nää pühtšiä ep tunnõ, a naisii laatiuʙ alles nina-alune märg (nina pühkida ei oska), aga valmistub naist võtma
J kahs ratiss razvaa täün. se on nenä mõist kaks aita rasva täis? – See on nina
Ku niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ kk (sul) on niisama nina all kaks auku kui teistelgi
Lu ku siä jäit pahaizõssi, sill jäi nenä terävässi kui sa jäid kõhnaks, sul jäi nina teravaks
P üvä nenä võtab üvässi aizuu hea nina tunneb hästi lõhna
Lu nenä on rägäkaᴢ nina on tatine
Lu ku lahzõl on nenä rägäᴢ, siz juttõõᴅ: nuuskaa nenä kui lapsel on nina tatine (tatis), siis ütled: nuuska nina (puhtaks)
M nenäd nattaᴢ ninad tatised
Lu nenä on tšiin nina on kinni (nohust)
J nenä vooʙ, nenää voomin nina tilgub, nohu (nina tilkumine)
M sulku on nenäᴢ, kõik aivassõõn nina on kinni, aina aevastan
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine (varsa jalg ninas)
Lu tämä pajatab nennää ~ Ra nenässä pajataʙ ta räägib läbi nina
M elä pela, laŋkõõd nenälle ära hulla, kukud ninali
M suv̆vaab kõv̆vii luk̆kõa tširjoita, nenä ain on i tširjaza armastab väga raamatuid lugeda, nina aina ongi raamatus
Lu siä ku et kuuntõõ, silla piäb antaa nennää müü kui sa ei kuula, (siis) tuleb sulle anda mööda nina
Lu nenää müütä on peerul troppa vs nina mööda on peerul rada (= halb lõhn käib inimesega kaasas)
K meneväd ženiχallõ nenää alla (Al. 13) (neiud) lähevad peigmehele nina alla (~ ette)
M võtti leivää pal̆laa nen̆nää ettee võttis leivatüki enese ette (nina ette)
Lu jänez meni nenää alõttsi poiᴢ jänes läks nina alt minema
M õm̆maa nen̆nää eessä eb näe irttä, a tõizõõ nen̆nää eess i niglaa näeʙ vs oma nina ees ei näe palki, aga teise nina ees näeb nõelagi
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iä õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu(ea) otsa ei näe
M nenää aukoᴅ ~ Lu Ra nenää hookumõᴅ ninasõõrmed
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed lausa valutavad, kui on nohu
J nenää roo ~ nenää rooto ~ nenää luu ninaluu
M võtti nenä rätii võttis taskuräti (ninaräti)
M nen̆nää tubakka ninatubakas
Ra gorbõi nenä, süämikko inimin kongus nina, kuri inimene
Lu se on räkä nenä see on tattnina
J nappu nenä nöbinina
Lu ärjäl õli pantu rõŋgõz nennää pullile oli pandud rõngas ninna
M sis pannaz lehmää nen̆nää et̆tee siis pannakse (vasikas) lehma nina ette
I pantii nenän allaa einä pandi (lehmale) nina alla heina
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu õpõzõl on pilkko nenä hobusel on lauguga nina
M sika tõŋgab nen̆nääkaa siga tõngub kärsaga
K sigaa nenä sea kärss
2. (paadi jne.) nina; ots (esemete otsmine, teravam osa), teravik; (varba)ots; (vankri)telje otsapulk | vn нос (лодки и т. д.); острый (передний) конец (чего-либо), остриё; кончик (пальца); осевая чека
M venee nenä ~ Lu paatii nenä paadi nina
P saap-pugaa nenä saapa nina
M suk̆kaa nenä iĺi terä suka nina või pöia (ots)
M pluugaa nenä adra nina, adra künniraud
M niglaa nenä nõela teravik või ots
Lu tširvee nenä kirve nina (tera esiots)
Lu vikahtõõ nenä vikati nina
Lu sakurii nenä tuura teravik
J lissä vähäize lipitsaa nenäll teriit lisa kühvliotsaga natuke teri
J kultaizõõ kukaa nenässä rl kuldse lille tipust
J nätšemet sulgaa neniize rl silmad suleotstes
Lu seizob varpaa nenil seisab varbaotstel
P tellie nenä õli puutellie õttsaᴢ, etti ep tulõiss rataz vällεä telless (vankri)telje otsapulk oli puutelje otsas, et ratas ei tuleks telje küljest ära
3. (linnu) nokk | vn клюв
M tikka kol̆laab nen̆nääkaa rähn toksib nokaga
4. tila, (valamis)toru (kannul, lüpsikul) | vn носик (у чайника, подойника)
M tšainikaᴅ, nen̆nääkaa pitšääkaa teekannud, pika tilaga
5. idu | vn росток
M iväd eväd lazzõ nen̆niä, nee leeväd itämättömaᴅ seemeneᴅ terad ei aja idusid välja, need on idanemata seemned
M uguritsad alkõvad jo nen̆niä laskõa kurgid hakkavad juba üles tõusma (idusid ajama)
K maamunad omad nenällä kartulid on läinud idanema
6. maanina, neem | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nenä Soikkola neem
Lu pärspää nenä Pärspää neem
J kurkolaa nenä Kurgola neem
J pääzemm kolkapää nenältä pääseme (ära) Kolkapää neemelt
Lu maa nenä maanina
■
J pääsi rikkassi de nenä nõssi sai rikkaks ja ajas nina püsti
Ra nii on uhkaa, što häülüb nenä pissüᴢ on nii uhke, et käib, nina püsti
Lu hulkub ain nenä tšimaraᴢ käib aina ringi, nina kirtsus
J nenä maaᴢ nina (on) norus
J tšippaa nenäkaa meeᴢ kergesti solvuv mees
J elä han naĺjaa juttua võta nenäsee ära ometi naljajuttu ninasse võta
Kõ üppääb millõ nen̆nää päälε hüppab mulle nina peale
Lu ep piä pissä nennää võõraa vällii ei ole tarvis (oma) nina võõra (asja) vahele pista
Lu tämä ain teeb omaa nenää mukkaa ta teeb alati oma tahtmist mööda
Lu kül sel mehellä on üvä haiso nenäᴢ, kõik tämä saap täätä, mitä kuza küll sel mehel on hea nina, kõik ta saab teada, mis kusagil on
Lu tämä kaugõpal ommaa nennää eb näe ta oma ninast kaugemale ei näe
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Lu poika näütti nennää poiss näitas (pikka) nina
Lu tämä minnua väitti nenässä ta vedas mind ninapidi (= tüssas, pettis mind)
M täätävä, etti meep sinne, siεl on nen̆nää alus paraʙ teada(gi), et (ta) läheb sinna: seal on ninaesine parem.
Vt. ka alaznenä, gorbanenä, jõvikkanenä, kibrinenä, kikkinenä, kokkanenä, krippurnenä, kulaknenä, lattsunenä, maa-nenä, mutanenä, nattanenä, niisnenä, pilkkonenä, pittšänenä, püssünenä, räkänenä, sookkunenä, terävnenä, tšippa-nenä, tšäpünenä, tupparnenä, üleznenä

nenähissä [sic!] Lu läbi nina | vn гнусаво, в нос
se pajatab nenähissä see räägib läbi nina

niizgata (Ra) niizgõt J-Tsv., pr niiskaan J, imperf niiskazin Ra niiskõzin J
1. niisutada, niiskeks teha | vn смачивать, смочить, увлажнять, увлажнить
J võta vähäize niiskaa šišk de pühi glaziᴅ võta tee kalts natuke niiskeks ja pühi (akna)klaasid (puhtaks)
2. (nina) nuusata | vn сморкаться, сморкнуться, высморкаться, высморкнуться
Ra eglee koko päivää ain nenää niiskazin, taitaa on päätauti eile kogu päeva aina nuuskasin nina, vist on nohu.
Vt. ka niisüttää, nuuskia, nuuzgata

nokka K L P M S Lu Li Ra J (Kett.) nokkõ Ku nokk J-Tsv., g nokaa Lu Ra J Ku
1. nokk | vn клюв
Lu kõikill lintuill on nokaᴅ kõigil lindudel on nokad
P vihmakulli piikaʙ, ep saa lehoo päält nokkaa kassaa vihmakass vingub, ei saa lehe pealt nokka kasta
Ku jäi nokkõ kiinni, nois nokkaa reppäämä, sai nokaa vällää nokk jäi kinni, hakkas nokka (lahti) tõmbama, sai noka lahti
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
M nii puhtaass lõppu või, etti iirele nokkaa eb jäännü või sai nii viimseni (puhtanisti) otsa, et hiirele(gi) ei jäänud noka otsa (nokka)
Lu linnuu nokka linnu nokk
Lu kukoo nokka kuke nokk
2. nokk, nina, ots, teravik, konks (esemetel jne.) | vn клюв, нос, кончик, остриё, крючок (у предметов и т. д.)
L vizgattii jalkoiss uuĺegaᴅ lumyõ; kumpaa puolyõ õli nokka, sinneppolõ mehelie meni visati poolsaapad jalast lumme; kummale poole oli (saapa) nina, sinnapoole läks (viskaja) mehele
Li kurasõõkaa piirettii aukko koivuusõõ, vähäzee tohta nõsõttii, ülepäz vähäizee törkittii aukoᴅ, siäld aukoissa tuli mahla; se tohoo nokka õli kõlminurkikko, terävä õttsa pantii putelii noaga lõigati (piirati) auk kasesse, pisut tohtu kergitati (üles), veidi ülespoole torgiti augud, sealt aukudest tuli mahl; see tohu(st) nokk oli kolmenurgeline, terav ots pandi pudelisse.
Vt. ka kultanokka

norskia J-Tsv., pr norzgin J, imperf norskizin J (nina) luristada; nohiseda | vn сопеть
nuuska han siä nenä, elä norzgi sa nuuska ometi nina (puhtaks), ära lurista!

nosavõ M, g nosavõõ M adj nina- | vn носовой
võtti nosavõõ rätii võttis ninaräti

nukka Lu Li Ra J Ku nukkõ J nukk Ra J, g nukaa Lu J
1. nina, ots, nukk | vn нос, конец, выступ
J issuzim venee nukkõᴢ istusime paadi ninas
J vened on siottu nukkiiss pehkoisõ tšiin paadid on seotud ninadest põõsastesse kinni
J jõgõperäll õli kahs valtaa, kahs nukkaa; se nukk õli herravalt Jõgõperäl oli kaks valda, kaks otsa; see ots oli mõisavald
J metsä nukk metsanukk
J jõgõ nukall seissa veneᴅ jõekäänus (jõenukas) seisavad paadid
Ra esi nukka (paadi) nina
Ra taka nukka (paadi) ahter
2. neem, maanina, murd. nukk | vn мыс, коса
Lu soikkolaa nukka, se on kõikkaa kaugõpassi ajab enee meree, sitä kutsutaa nukka. a vassaa täll onõ pärspää nukka Soikkola maanina, see läheb (ajab enese) kõige kaugemale merre, seda kutsutakse neem. Aga tema vastas on Pärspää neem
Lu kolgaapää nukka Kolkapää neem
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
3. mäenukk, küngas; nõlv | vn выступ горы, холм; склон (горы)
Li makauttši on muusaa nukkaᴢ {m.} (= karja puhke- ja mäletsemiskoht karjamaal) on Muussa künkal
J meemme mäee nukalt laskõma suksiikaa läheme mäe nõlvalt suuskadega alla laskma.
Vt. ka esinukka, takanukka

nurkka Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J I (R-Reg.) nurkk J-Tsv., g nurkaa K L P Kõ Lu J
1. nurk | vn угол
Lu rätil on nellä nurkkaa rätil on neli nurka
L täm jäi sõisomaa ahjuo tüvie nurkkaa ta jäi ahju juurde nurka seisma
M kõikk kõrjuzivad nurkkõõ möö kõik peitsid end nurki mööda (= nurkadesse)
Kõ pöllüzell värtsill nurkaa takaa löötü kk (teda on) tolmuse kotiga nurga tagant (pähe) löödud (= ta on loll)
P salvõttii rihi ümmärkõizyõkaa nurkaakaa i salvõttii koiraa kaglaa i puhaz nurkka ehitati (raiuti) maja (üles) ümmarguse nurgaga ja ehitati koerakaela (= koerakaelanurgaga, õnarusega palgi ülapoolel) ja puhasnurk (= puhas- e. tappnurgaga)
M täm rissiz jumalaa nurkkaza ta palvetas (toa) ikooninurgas
I božnitsaa nurkka ikooninurk
Lu paganikko seiso uhzõõ nurkkaᴢ solgipang seisis uksenurgas (= toanurgas ukse kõrval)
Lu ahjoo nurkka (toa) ahjupoolne nurk
Lu säńńüü nurkka ~ säntšü nurkka sänginurk (= toanurk, kus on säng)
Lu kolo nurkkas piettii obrazoja ikooninurgas hoiti (peeti) pühapilte
Lu boomi nurkka, gaaffalii nurkka, kanta nurkka (kahvelpurjel on) soodinurk, piiginurk, halsinurk
I rätte nurkka rätinurk
2. (maa)tükk, -nurk; (metsa)tukk | vn уголок (земли, леса)
J anna, vello, millõõ maata, anna nurkka nurmi-maata rl anna, veli, mulle maad, anna nurk nurmemaad
K meill on meelnitsa tšüläzä omaa nurmõõ nurkaa päällä meil on veski külas, oma nurmetüki peal
Lu metsää nurkass meed müütä, siz meet šosseinõill teell metsatukast lähed mööda, siis lähed maanteele
3. (maa)nina, neem, poolsaare tipp | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nurkka Soikkola (poolsaare) nina
Lu pärspää nurkk onõ, kuza maa lopuʙ, jo meri tulõʙ Pärspää nina on (seal), kus maa lõpeb (ja) juba tuleb meri
4. (maa)nurk, -koht, kant | vn местность, сторона, край
J koko nurkkaa kutsutaa soikkolaa pooli kogu (seda maa)nurka kutsutakse Soikkola kant
Lu soikkola onõ suur nurkka Soikkola on suur maanurk.
Vt. ka ahjonurkka, alanurkka, boomi-nurkka, einänurkka, esinurkka, gaaffali-nurkka, jumalnurkka, kaapiinurkka, kaappi-nurkka, kanta-nurkka, kolonurkka, kõhti-nurkka, kõlminurkka, lautoonurkka, lootanurkka, makauznurkka, merinurkka, obraaznurkka, suunurkka, suudnikaa-nurkka, säntšünurkka, takanurkka, takunurkka, teräv-nurkka, uhvatkanurkka, vass-nurkka, ülänurkka

nuuskia M J (Kett.), pr nuuzgin J, imperf nuuskizin J
1. (ringi v. üles) nuuskida | vn шарить, обшарить, пронюхивать, пронюхать; выслеживать, выследить
J nuuzgib niku katti jõka nurkkõᴢ nuusib nagu kass igas nurgas
M karu nuuski jälleᴅ karu nuuskis jäljed (üles)
2. nuusutada, nuhutada | vn нюхать, понюхать, обнюхивать, обнюхать
J katti nuuzgib lihaa kass nuusutab liha
3. (nina) nuusata | vn сморкать(ся), вы-, сморкнуть(ся)
J nuuzgi nenä nuuska nina (puhtaks).
Vt. ka niizgata, nuurata, nuuria, nuuzgata

nuuzgata M Lu Li (K) nuuskata M-Set. nuuzgõtõ Lu nuuzgõt Ra J-Tsv. nuuzgataɢ I, pr nuuskaan K M Lu Li J nuuskan Ra J nuuskaa I, imperf nuuskazin K M Lu nuuskõzin Lu J
1. (nina) nuusata | vn сморкать(ся), вы-, сморкнуть(ся)
Lu miä egle nii kõvassi nuuskazin, nõiᴢ tulõmaa nenässä veri ma nuuskasin eile nii kõvasti, (et) ninast hakkas verd tulema
Lu ku lahzõl on nenä rägäᴢ, siz juttõõᴅ: nuuskaa nenä kui lapsel on nina tatine, siis ütled: nuuska nina (puhtaks)
J veel ep tunn nenä nuuzgõt, a jo paperosk ampaiᴢ ei oska veel nina nuusata, aga juba on pabeross hambus
2. (nuusktubakat) nuusata | vn нюхать, понюхать (табак)
M tubašnikka-marfa, tämä ain nuuskaᴢ tubaka-Marfa, tema üha nuuskas (tubakat)
Lu vanad mehed nuuzgattii tubakkaa vanad mehed nuuskasid tubakat
Lu nenätubakkaa nuuzgõ-taa ninatubakat nuusatakse
3. (peeru otsast sütt) nuusata e. niistata | vn снимать, снять нагар
Lu piäb nuuzgõtõ pärreelt süsi tuleb nuusata peerult süsi (ära)
4. nuusutada, nuhutada | vn нюхать, понюхать; обнюхивать, обнюхать
M nuuskaa, vaat ku svedgaᴅ ais̆saaz üv̆vii nuusuta, vaat kuidas lilled lõhnavad hästi
J nuuska, mikä haisu riheᴢ nuusuta, mis hais toas on
Lu tämä nuuskaaʙ, vassumõissii inemisii nuuskaaʙ tema (= koer) nuhutab, võõraid inimesi nuhutab.
Vt. ka niizgata, ńuuhata, ńuuhia, nuuskia

pruuzgata Lu Ra (Li) pruuzgõt J-Tsv., pr pruuskaan Lu Li J, imperf pruuskazin: pruuskõzin J pritsida, piserdada; (suuga) pritsida, puristada; nina nuusata | vn брызгать, брызнуть; опрыскивать, опрыскать; прыскать, прыснуть; фыркать, фыркнуть; сморкать(ся), -нуть(ся)
J tämä kuile laihuʙ – pruuska vett silmiise ta vist minestab, pritsi (talle) vett näkku
Li võtan suhhõõ, pruuskaan sinuu päällee vettä võtan (vett) suhu, pritsin sinu peale vett
Lu pruuskaa nenä nuuska nina!
Vt. ka praizguttaa

püssünenä Lu Li püstnina, ülespidi nina | vn вздёрнутый нос; курносый

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü

tšimaroittaa M, pr tšimaroitan, imperf tšimaroitin
1. kortsutada, krimpsutada (nina, laupa, nägu) | vn морщить, наморщить, с-
tämä tšimaroitab nen̆nää ta krimpsutab nina
2. kurrutada, krookida (voltida) | vn гофрировать
ven̆nää tšiutot piti tšimaroittaa üv̆vii vene särgid tuli hästi kurrutada

tšäpünenä Lu võrgukäbi nina, esiots | vn носок иглицы

vunisa: vunissa Lu funisa Ra, pr vunizõʙ Ra, imperf vunizi
1. sumiseda | vn жужжать
Lu tšimolain i höröläin vunizõvaᴅ mesilane ja herilane sumisevad
Lu tšärpän alki vunissa kärbes hakkas sumisema
2. iniseda, läbi nina rääkida | vn гнусавить, гнусить, говорить в нос
Ra se pajatõb nenäse niku funizõʙ ta räägib läbi nina, nagu iniseb.
Vt. ka vuhisa¹

vurzgata: vurzgõt J-Tsv., pr vurskaan J, imperf vurskõzin J nuusata (nina) | vn сморкаться
vurska nenä nuuska nina!

vääri² Kõ Ra J-Tsv.
1. adj kõõr(d)silmne; viltune (hammas, nina) | vn косой, косящий (глаз); кривой (зуб, нос)
Ra poigall on vääri silmä poisil on kõõrdsilm
2. adv süüdi | vn виновен, виноват
Kõ varõz nätši, etti mato on vääri (muinasjutust:) vares nägi, et madu on süüdi.
Vt. ka väärä¹