[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahattaa M (P) hahattaa Lu Li, pr ahatan P M hahatõn Lu Li, imperf ahatin M hahatin Lu
1. karjuda, möirata | vn кричать, реветь
M miä tätä sõrmõõkaa eŋ kerttännü, a tämä minuu päälee ahataʙ mina ei puudutanud teda sõrmega(gi), aga tema karjub minu peale
M karu ahatap kõv̆vii karu möirgab kõvasti
2. kõvasti naerda, (naeru) lagistada, rõkatada; huigata | vn хохотать; аукать
P mitä siä ahatad nagraa mis sa lagistad naerda?
M täm ain ahataʙ suu sellällää ta aina rõkatab naerda, suu pärani
M tämä nii ahatti, että mettsä elizeb vassaa ta huikas nii kõvasti, et mets kajab vastu
P üüppiä ahataʙ öökull huikab

ailahtaa (R-Lön.) hailahtaa Ra (J-Tsv.), pr ailahtaan: hailahtan Ra, imperf ailahtiin: hailahtazin J
1. (naeru) lagistada, lõkerdada | vn хохотать
R kui se nainen nagrajaisi, avarinta ailahtaisi (Lön. 687) rl kui see naine naeraks, avarind lagistaks (naeru)
Ra mitä nüt hailahtab nagraa ni kõvassi mis ta nüüd nii kõvasti naerda lagistab?
2. naerma pursata | vn расхохотаться, разразиться смехом
J irvissi ampaᴅ, hailahtaᴢ nagrõma ajas hambad irvi, purskas naerma

ailahtõlla K ailahtella (K-Ahl.) hailahtõlla M Lu Li J, pr ailahtõlõn K ailahtelen K-Ahl. hailahtõõn M Lu Li J, imperf ailahtõlin K hailahtõlin M Lu Li J frekv
1. hirnuda | vn ржать
K opõn ailahtõlõʙ hobune hirnub
2. (naeru) lagistada, lõkerdada | vn хохотать
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
J mitä nii hailahtõõᴅ mis sa nii lõkerdad?
3. valjusti häälitseda (karjuda, hüüda, laulda jne.) | vn громко голосить (кричать, аукать, петь и т. д.)
Li ku tšäütii mõizaa riigõllõ tappõmõz viĺĺojõ, nii hailahtõli siäl mettseᴢ, hahatti, znatšit, tšuuditti kui käidi mõisas rehel, vilja peksmas, siis karjus (keegi) seal metsas, naeris, tähendab, (seal) kummitas
4. alpida, ebakorrektselt käituda | vn вести себя развязно
Li ain hailahtõõʙ, noo mokomi sõnõi vizgop kõikkõlla·ajõziid ja siäl joonittõõʙ, nagrõʙ, kõiɢ mokomain aina albib, noh, pillub igasuguseid niisuguseid sõnu ja jookseb siia-sinna, naerab, üldse niisugune (alp)
5. tegevusetult ringi luusida | vn бродить без дела
M hailahtõõtta tšül̆lää möö luusite mööda küla

jalkarätte L M Kõ Lu (I) jalka-rätte J (P M) jalkõrätte (J) jalkrätte Lu jalk-rätte J-Tsv. jalarätt, -narts | vn портянка, онуча
J noskad ja jalka-räteᴅ sokid ja jalarätid
J med́d́e poolla va karjušit häülütä jalk-rätteiz da pagl-tšentšiiᴢ meie pool käivad ainult karjused jalanartsudes ja pasteldes
M pehmiä kaŋgaᴢ, niku jalkarätteläissi mehilee pehme lõuend, nagu meestele jalarättideks
Kõ jalkaräteᴅ tehtii tšen kui pitšäᴅ tahtõ, a neᴅ õtsaᴅ ep pääränettü [= päärättü], a eiteltii semperäss etti eʙ õõrtaiᴢ jalkaa jalarätid tehti, kes kui pikki tahtis, aga neid otsi ei palistatud, vaid õmmeldi üleääre(pistega), sellepärast et jalga ei hõõruks

karttamin: karttõmin J-Tsv., g karttamizõõ kartus, hirm | vn боязнь, страх
sill ebõõ ühtäit karttõmiss: ni jurmõssi meed üli jõgõ hoikka jäät müü sul ei ole mingit hirmu: lähed nii julgesti õhukest jääd mööda üle jõe.
Vt. ka kartuᴢ

kartuᴢ [< e?] J-Tsv., g kartuhsõõ: karttusõõ J kartus | vn боязнь
ep sell õõ jumala pelkoa ep ko kartuss ei sel ole jumalapelgust ega -kartust.
Vt. ka karttamin

nagrasuilla Ra naerusui, naerul sui, naerul suuga | vn со смешинкой
nagraja inemin, ain nagrasuilla, tämä on üvä inemin heatujuline inimene, aina naerusui, see on hea inimene.
Vt. ka nagrusuillaa, nagrusuukaa, nagrusuulla

nagriᴢ Kett. K M Kõ-Len. Lu Li Ra J Ko (R-Eur. P-Al. Ke I) nagrõᴢ Lu Нагрисъ Tum., g nagrii M Lu J I nagree R Ke Ko nagrie K R P nagrõõ J
1. naeris | vn репа
J õli neil nagriz mettsää tšülvettü oli neil naeris metsa külvatud
J nagriss avvottii naerist hautati
J lõikkas pää naizõlta, niku naatid nagrõõlta rl lõikas pea naiselt, nagu pealsed naerilt
J lähsi nagriz maalõõ valoa veemä läks naerimaale sõnnikut viima
J suvat-ko nagris piirgaa kas sa armastad naeripirukat?
J nagris kaask naerimuinasjutt, muinasjutt naerist
2. fig naeris (poja hellitusnimi rahvalauludes) | vn репа (ласковое обращение к сыну в народных песнях)
P nüt siä nad́d́õᴅ, nagrieni rl nüüd sa naid (= võtad naise), mu naeris
R naimaruunaa nagreelleni (Eur. 36) kosjaruuna mu naerile
3. voki kabi, voki süda | vn сердцевина прялки (на которой закреплено веретено)
Lu nagriz on paksu puu vokii haakii alla voki kabi on paks puu voki lühi all
Li vokii nagriᴢ voki kabi, voki süda
4. voki kruvi, voki saba (voki reguleerimiseks) | vn завёртка, винт прялки (которым регулируется веретено)
Ra mikä nõsõb nappaa ja lazzõʙ, se on nagriᴢ mis tõstab voki südant (kapja) ja laseb (allapoole), see on voki kruvi.
Vt. ka napa, napa-vattsa

nagrullaa J-Tsv. nagrull Li naerul | vn со смешком, со смешинкой
Li õnnõlliizõõ inemizee liittsa ain on nagrull õnneliku inimese nägu on aina naerul
J ittšää täll on suu nagrullaa alati on tal suu naerul

nagrusuillaa J nagru-suill J-Tsv. nagrusuillõ Lu nagrusuil Lu J-Must.
1. naerusui, naerul suuga, naerul; | vn со смешком, смешливо
Lu kooli nagrusuillõ suri naerusui
J tämä liittsõ õmaa ittšää õli nagrusuillaa tema nägu oli alati naerul
2. narrimisi | vn в насмешку
J uhkaat tüttöä nagru-suill kutsuta mamzelissi uhket tüdrukut kutsutakse narrimisi mamsliks.
Vt. ka nagrasuilla

nagruttaa¹ M Lu (P S) nagrutta J-Tsv. nagruttaaɢ (I), pr nagrutan P M nagrutõn J, imperf nagrutin P J pers, impers naerutada, naerma ajada, naeru peale ajada | vn смешить, рассмешить
P miä tälle pajatin paĺĺo, nagrutin tätä ma rääkisin talle palju, ajasin ta naerma
M min̆nua nagrutaʙ mul tuleb naer peale
I näilee nagrutaʙ, a meile eb nagrutaɢ neid ajab naerma, aga meid ei aja naerma (= meil pole naerutuju)
J nii nagrutõb jot em või enepä terppiä ajab nii naerma, et ma ei suuda enam vastu panna
Lu nagruttaja inemin naljahammas.
Vt. ka nagrattaa

nättü K M Lu J-Must. vdjI I Ko, g nätüü: nät̆tüü M vdjI I (riide)lapp, kalts, narts | vn тряп(оч)ка, лоскут
I kapus̆saa päälee paat puhtaa nät̆tüü, päälitse nättüä paaᴅ lavvad mokomaᴅ (kapsa hapendamisel:) kapsa peale paned puhta lapi, lapi peale paned niisugused lauad
I puhtaalla nätüllä pühtšizii tšäeᴅ puhta nartsuga pühkisin käed (puhtaks)
M kase vana sõpa piäb vizgata nättüläisee see vana rõivas tuleb visata kaltsude hulka
■
Lu iiree nättü kazvoʙ niittüil i viĺĺäᴢ hiirehernes kasvab niitudel ja viljas
Lu iiree nätül on sininõ kukka; iiree nättüᴢ kazvob iiree erne hiirehernel on sinine õis; hiireherne(taime) küljes kasvab hiirehernes.
Vt. ka iireenättü

ohla K-Ahl., g ohlaa kalts, narts, räbal | vn тряпка, лоскут

osuda M Kõ, g osudaa sõnumine; kaetamine, kaetus; kaetis | vn заговаривание; порча; осуд
M osudaa pellättii sõnumist kardeti
M lahs tuli läsimää osudassa laps jäi sõnumisest haigeks
M nõita lugõp soolaasõõ osudaa nõid loeb soola peale kaetise vastu
Kõ lugõttii soolõi, kui õli osuda; soolad jõi, kump õli läsivä loeti soola peale (nõiasõnu), kui oli kaetis; soola (= soolvett) jõi (see), kes oli haige (= kaetatud)

räpälä: räpäl J-Tsv., g räpälää J
1. räbal, kalts, narts | vn лоскут, тряпка
häülüb niku keräi räpälöiᴢ käib räbalais nagu kerjus
jalk-luu on rikottu räpälessi puĺaka jalaluu on kuuliga räbalaks (= kildudeks) purustatud
2. fig (viletsa olendi kohta:) räbal, näru | vn оборванец
vot hullu, ize vana räpäl, a veel koźźolaisiit oottõõʙ vaat (kus) hull: ise vana räbal, aga ootab veel kosilasi

silmäüᴢ P, g silmäühsee kaetus, kaetamine, (ära)silmamine | vn сглаз, порча
lahs tuli läsivässi silmäüφsess laps jäi kaetamisest haigeks
pεäzet silmäüχsess vällεä saad kaetusest lahti

šiška¹ L P M S Lu Li Ra šišk J-Tsv., g šižgaa L M S Lu J šižga J šišaa Lu Li J kalts, lapp, narts | vn тряпка, лоскут
L pani sõrmyõ tšiin ruo-jakkaa šižgaakaa pani (= sidus) sõrme kinni määrdunud lapiga
Lu puhtaa šiškaakaa pestii lahzõõ suuta puhta lapiga pesti lapse suud
M šiškolaiss tehtii kukloi nartsudest tehti nukke
J pühi šižgakaa laut pühi lapiga laud (puhtaks)
J arinnall pietä alkoi(t), pata šiškoi, a ku arinnaluᴢ on suurõp, siis pietä i kanoi(t) ahjualuses hoitakse halge, pajalappe, aga kui ahjualune on suurem, siis peetakse ka kanu.
Vt. ka kurnašiška, kusi-šiška, siltašiška, tšäsišiška

tšäsišiška M Li tšäsi-šišk J-Tsv.
1. M narts, kalts (käte pühkimiseks) | vn тряпка (для вытирания рук)
2. Li J-Tsv. käterätt, -rätik | vn ручник, полотенце.
Vt. ka tšäsirätte