[VOT] Vadja keele sõnaraamat

möö¹ Kett. K M Kõ S Lu J (Al. Len. Set. R) müö K R U L P V Po mǜö Po müü Lu Li J I Kl Ku mõõ J-Must. mäd ~ möd ~ müet ~ me Kr Мю́э Pal₂ K-reg₂ Me Pal₂ Ми Pal₂ Ii-reg₁, g med́d́ee Al. Len. K R U P M Po Lu Ra J I med́d́ie V med́d́e K L M S Po J I med́ee K-Ahl. med́jee Kett. K P I med́je J-Must. meijjee Lu Li meijee Lu Li J meije P Lu Ku meie Lu-Must. mejjee Set. Lu Ku meǵǵi ~ meggi Kr meie, me | vn мы
M möö õlõmma kõik vad́d́akoᴅ meie oleme kõik vadjalased
Lu sünnid on kõiɢ meiᴢ, eb õõ metsää puiᴢ vs patud on kõik meis (endis), ei ole metsapuudes
Lu kõikii meijjee piäʙ tehä tüütä kõik me peame tegema tööd
J med́d́ee bõõ suutia näd́d́ee eloa me ei pea nende elu üle kohut mõistma
K paab med́jed makaamaasõõ paneb meid magama
M meil täm̆määkaa on üvä sopu meil temaga on hea läbisaamine
J med́d́e kõhass võitt õll rauhõᴢ, müü ted́d́e pääle emme mee kaipama meie poolest võite olla rahus, meie teie peale kaebama ei lähe
J med́d́ee tšehzell jutõll meie vahel (= omavahel) öeldes
J med́d́e kautt (~ meitsii) meie kaudu, meilt ~ meie juurest läbi
J saunas põlõtõttii pärettä enne meit i rihes tooᴢ̌ saunas põletati peergu enne meid (= vanasti), ja toas samuti
J med́d́e põlvõ aik meie kaasaeg (meie põlvkonna aeg)
M sikojõõ karjuššia meil bõllu seakarjust meil (= meie kandis, meie külas) polnud
M tšämmelsoo on meiltä litši, ühs virsta väl̆liä Tšämmelsoo on meie (= meie küla) lähedal, üks verst (on) vahet
Lu meijjee paikkõᴢ kõnsaa eväd õõ varid ilmõᴅ meie kandis ei ole kunagi sooje ilmu
J med́d́ee pooliin siinne, meie kandist pärit
I med́d́e maaŕa ussimaarjapäev (meie maarjapäev, meie küla püha)
■ (liitunult järgneva eitusverbi või possessiivpronoomeni v. noomeniga в составе композиты:) P dabušnikka pajatti meilie kaaskoi, etti müömmä nukkuiss makaamaa hobusekarjus rääkis meile muinasjutte, et me ei uinuks magama
I kase bõõg med́d́emä, kase bõõm med́d́e see (pruut) pole meie oma, see pole meie (oma)
Lu meitšülää meeᴢ meie küla mees.
Vt. ka mööse