[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jäizii: jäizi J-Tsv. adv mööda jääd | vn по льду
opõiziika jo ajõtti jäizi hobustega sõideti juba mööda jääd

kaartaa M Li (Kett. K-Sj.), pr kaaran Kett. M kaarõn Li, imperf kaarõn M
1. (kedagi) vältida, (kellestki) kõrvale v. eemale hoiduda, (kellestki, millestki) kaugelt, kaarega mööda minna; (kedagi millestki) ilma jätta | vn избегать, избегнуть, сторониться, посторониться, обходить, обойти стороной; лишать, лишить
M tätä piäp kaartaa, täm on kehno inehmin teda tuleb vältida, ta on halb inimene
Kett. pahaa inehmiss kaaran halvast inimesest lähen kaugelt mööda
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) rl (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda
Li tõisiil annõʙ, a millõ eb annõ, minnua kaarõʙ teistele annab, aga mulle ei anna, mind jätab ilma
2. tiirelda, tiirutada | vn кружить
M sakkali alkõ kaartaa kanakull hakkas tiirlema
3. M-Set. takistada | vn препятствовать, вос-.
Vt. ka kaarata, kaartiissa, kalttiissa

kautta K-Ahl. P Lu Li kautt M J-Tsv. kauta Kr
1. kaudu, mööda, -pidi; | vn через, по
Lu a sis soome kautta minua saatettii kottoo (Len. 277) aga siis saadeti mind Soome kaudu koju
P narvaa kautta Narva kaudu
J meree kautt merd mööda, meritsi
J maa kautt maad mööda, maitsi
J med́d́e kautt meie kaudu
P mies kutsub minua nimie kautta mees kutsub mind nimepidi
M i ne kaχs sõzart tulivat pulmõjõõ, kummad eväd õõ rodnyiᴅ sõsarõᴅ, emä kautt eväd õõ ja need kaks õde tulid pulma, kes pole lihased õed, ema kaudu ei ole
Kr waśsa kauta vastu
2. pärast, tõttu | vn из-за
Lu miä senee tein nagroo kautta (~ perässä) ma tegin seda naljapärast (naeru pärast)
Li veelko p tavannu vai lustii kautta panti, sitä miä en tää kas enam ei jätkunud (riiet) või pandi ilu pärast (kaenlasiilud särkidele), seda mina ei tea
3. (millegi) poolest | vn по части, в отношении (чего-либо)
Lu jõgõperäll on kehno vee kautta Jõgõperäl on vee poolest vilets (olukord)
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas.
Vt. ka ümpärkautta

maittsõ P J maitsi, maad mööda, maad pidi | vn по земле, по суше
J tulittõko maittsõ vai merittse rl kas tulite maitsi või meritsi?
P miä menin maittsõ, a tämä meni vezittse mina läksin maad pidi, aga tema läks vett pidi
J ajõ maittsõ ja merittse sõitis maad ja merd mööda.
Vt. ka maizõõ

meritsee Kett. merittse J meritsi, merd mööda | vn морем, по морю
J tulittõko maittsõ vai merittse rl kas tulite maisi või meritsi?
Vt. ka merizee

möi P mööda, piki | vn по, вдоль
brod́ib mettsii möi hulgub metsi mööda.
Vt. ka möö², möötää, müütele, müüteli, müütällä

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

möötää M möötä K M Kõ Lu-Len. J-Must. mööte ~ mööt J-Must. müötää K L P Kõ-Len. müötεä P müötä L müütää Lu Li Ra J-Tsv. I Ku müütä Lu Li Ra J I müüte Lu-Len. müüᴅ Li Ra
1. mööda | vn мимо
M elä puutu kehnoosõõ ińehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
J jõvvut kõns müütää menemä, tuõ han tšäümä (kui) juhtud kunagi mööda minema, tule ometi külla (käima)
M miä menin peenee tšasovnaa möötää ma läksin väikesest kabelist mööda
P uomniiz varai piti mennä müötää kalmoiss hommikul vara tuli surnuaiast mööda minna
I müütä petäjää kõittši tšülä tšäüsi kogu küla käis (sellest) männist mööda
J kase voosi on saatõttu müütää see aasta on mööda saadetud
J seiskaa kunis tormi läheb müütä seiske, kuni torm möödub (läheb mööda)
2. mööda, piki | vn по, вдоль
Lu jänez johsi jäätä müütä, kiperteli teetä müütä rl jänes jooksis jääd mööda, tilberdas teed mööda
Li tõkkõi müütä mennää üli purret mööda minnakse (ojast) üle
Lu škoĺnikat tšäütii taloja müütää kooliõpilased käisid talusid mööda
Li mantsikkaad suvataa kazvoa mäe veeroiᴢ, mäe veeroi müütä maasikad armastavad kasvada mäeveerudel
3. vastu, mööda | vn по
Li tšimautti päätä müüᴅ virutas vastu pead
4. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis külvaja külvas taga taas sinna poisi jälgede järgi
Ra tämää müütää bõllu süümin toit polnud tema meele järele (talle meelt mööda)
Ra saap pelata vaikko mõnt entšeä räätää müüᴅ saavad (saab) mängida kas või mitu inimest kordamööda
Lu menimmä üvvää ilma ja müüte tuulta läksime ilusa ilmaga ja pärituult.
Vt. ka möi, möö², müütele, müüteli, müütällä

müütele ~ müütel Lu mööda, piki | vn по
domovikk on lehmää sellez i ajõlõb lehmääkaa õvvõa müütele majahaldjas on lehma seljas ja sõidab lehmaga mööda (sise)õue.
Vt. ka möi, möö², möötää, müütällä

ruttoza K-Ahl. ruttosa (R-Lön.), g ruttozaa
1. K-Ahl. kiiresti (mööduv, mööda minev, kaduv); vilgas, reibas | vn быстротечный; поспешный, проворный
2. kiire, pakiline | vn спешный, срочный
ruttoza rütšee niitto (Ahl. 103) rl (tuleb) kiire rukkilõikus.
Vt. ka rutto¹, ruttoin, ruttõ

saattaa K L P M Kõ Lu Ra J (Ja-Len. Ku) saatta- J-Must. saatta J-Tsv. saattaaɢ I, pr saatan M Lu J saatõn J, imperf saatin M Lu J saattazin Lu J saatoin Ku
1. saata, läkitada, (edasi) toimetada | vn отправлять, отправить, направлять, направить, посылать, послать, доставлять, доставить
Lu saata poika alkoi toomaa saada poiss puid (= halge) tooma
J vargõz jo on arestoitõttu de türmää saatõttu varas on juba arreteeritud ja vangi saadetud
I ženiχa i noorikkõ saatõttii tar̆rõõ mak̆kaamaa peigmees ja pruut saadeti sauna magama
J ted́d́e saatõttu žurnali miä sain teie saadetud ajakirja ma sain (kätte)
M saatin lehmät karjaa (ma) saatsin lehmad karja
J saat võõrad riisõd väĺĺä saada võõrad asjad ära
J tšättee saattõma kätte toimetama
L tõizõlõ saattamaa teisale (= asumisele) saatma
P tšäsii müö saatõttii deŋgoi raha saadeti käest kätte
M tšen meill menep süüvvä saattamaa rl kes meil läheb toitu järele viima
2. kedagi saata, kellegagi kaasas olla, kaasa tulla | vn сопровождать, сопроводить, провожать, проводить
M täm minnua saattõ teen aarojõssaa ta saatis mind teeristini
Kõ pojot saattõvat kot̆too tüttäreᴅ poisid saatsid tüdrukud koju
Ja tätä saati [= saatti] koira (Len. 241) teda saatis koer
Lu katti tuli saattamaa kass tuli kaasa
Lu noorikkaa saatõttii oma suguukaa pruuti saadeti oma sugulaste poolt
3. mööda saata, veeta, ära saata | vn проводить, провести (время)
M juvvaz viinaa i õlutta, kannii saattaas se rissimäpäivä juuakse viina ja õlut, nii saadetakse mööda see ristimispäev
Lu miä saatin aikaa üvässi i vesolossi ma veetsin aega hästi ja lõbusalt
P iiliä päiväl .. saatõttii suvõa eliapäeval .. saadeti suve (ära)

ümpäri K P M Lu Li Ra J (Ja) ümpär K-Ahl. L P M Kõ Ja Po Lu Ra J I Kr ümpärä Lu ümperi M Kõ Lu Li Ra I ümper M Kõ Lu J I Ku ümpäriɢ I ümperiɢ I ümpe Kr
1. prep ümber, paiku | vn вокруг, около
K karjušši meni ümpär karjaa kõm kõrtaa karjus käis ümber karja kolm korda
Lu ümpäri lootoa on apaja (mere)madaliku ümber on kalapüügikoht
P tämä on ümpär viittä tšümmenεä tal on aastaid viiekümne ümber
M rajurak̆kõõd on ümpär pokrovaa rajurahesajud on Maarja kaitsmise päeva paiku
Kõ ümpär joulua i veerisseetä jõulu ja kolmekuninga paiku
Ra ümperi tševäd-miikkulaa algõttii tšüntää kevadise nigulapäeva paiku hakati kündma
2. postp üle, ümber | vn вокруг
Lu pääsürjää ümper kaŋgaz meeʙ üle rindpuu läheb kangas (kangapakule)
Lu nävät sluužittii tämää ümper nad ümmardasid (teenisid) teda
3. adv üle, ümber; ümberringi, mööda, ringi | vn вокруг, по кругу, кругом
M ain nagraaz ümper noorta poj̆joa aina naerdakse noore poisi üle
Lu venneed mentii ümperi paadid läksid ümber
Kõ sigla, sigla, tšäänü ümpär (muinasjutust:) sõel, sõel, pöördu ümber
J pöörähtääz ümper pöördus ümber
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia
J sooz on nii paĺĺo vett, jot müü üli em pääzne, piti menne ümper soos on nii palju vett, et me ei pääsenud üle, tuli minna (ümber)ringi
J pappi kad́iloitab ümpär laadanaa savvuukaa papp suitsutab ümberringi viirukisuitsuga
I mettsä ümperiɢ mets (on) ümberringi
L ümpär rihtä tuba mööda
Lu miä ku duumaan, duumaan, nii daažõ pää meeʙ ümpär kui ma mõtlen, mõtlen, siis isegi pea hakkab ringi käima
J kattsahta, tšäüp-ko müllü ümper vaata, kas veski käib (= veski tiivad käivad) ringi.
Vt. ka ümperitsee, ümpärikko, ümpärikkoa, ümpärkautta, ümpärillä