[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mähä Kett. K-Ahl. M Lu Ra J-Must. J-Tsv., g mähää Lu Ra J mäh̆hää M
1. mähk (koorealune pehme kude puudel) | vn мезга, заболонь, оболонь (мякоть под древесной корой)
Lu tševväässä ku mahla lopuʙ, siis koorõõ ja puu vällii tuõb mähä kevadel (kevadest), kui mahl lõpeb (= lakkab jooksmast), siis tuleb (= tekib) koore ja puu vahele mähk
J nooriis petäiiz om makuz mähä noortes mändides on maitsev mähk
M kõõz on tšev̆vääl pihgulla mäh̆hää aika, sis võttaaz mäh̆hää i süvväᴢ kui kevadel on männil mähiaeg, siis võetakse mähki ja süüakse
Kett. M pihguu mähä männimähk
2. valmimata (pähkli)tuum | vn мякоть неспелого ореха
J päh-tšenää mähä valmimata pähklituum
3. (puu)mahl | vn (древесный) сок
Kett. kazgõõ mähä kasemahl.
Vt. ka petäjämähä, pihguumähä
Vt. ka mahla