[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kallaᴢ P Ke-Set. Lu Ra J (K-Lön. R-Lön. R-Reg.) kallõᴢ J-Tsv. kallas ~ kalles ~ kalla Kr, g kallaa K Ke Lu Ra kalla J
1. kallas, rand | vn берег
J lain viskõs tämä kallalõõ laine viskas ta kaldale
J miä menin marja muilõõ mailõõ, lintu muilõõ liivikkoilõõ, kana muilõõ kallailõõ, toomi tõisiilõõ vesiilee rl läksin ma, mari, muile maile, lind, muile liivikuile, kana, muile kallastele, toomingas, teistele vetele
P läämmä uomniiz varai kallaz vettä kantama rl lähme hommikul vara kaldavett kandma
2. mägi; mäeveerg | vn гора; склон горы
Lu kallaz on mätši {k.} on mägi
Lu kallaz on mäee veero {k.} on mäeveerg
Kr kalla orku mäejalam

mätši¹ Kett. K L P M Lu Li Ra J vdjI I (R Ke Kõ) Мэ́чи K-reg₂ Мэ́ци Ii-reg₁ Ме́чи Pal₁ K-reg₂ Мэчи ~ Мэци Pal₁, g mäjee Kett. K L P M mäj̆jee vdjI mäee Kett. K Lu J I mäe K M Kõ Lu I mädžee vdjI mähee Ke
1. mägi | vn гора
P oŋko lipõa tšihlaguo mätši kas on libe vastlamägi?
J mätši suuri nõistava rl peab suurele mäele tõusma (= ronima)
I mätšee raskaz mennäɢ, a mäessä orkoo joosõᴅ mäkke on raske tõusta (minna), aga mäest alla (orgu) jooksed
M ätšid mäeᴅ järsud mäed
J laako mätši ~ võõno mätši (Must. 173, 187) lauge mägi
M suuriza mäizä suurtes mägedes
M pikkarain mätši küngas (väike mägi)
J meemme mäee nukalt laskõma suksiikaa läheme mäe otsast suuskadega alla laskma
Lu tšülä õli mäee veerol, mäee rannal küla oli mäeveerul, mäeserval
J mäee päälüᴢ mäetipp (mäepealne)
J mäe põhjõ mäejalam
Lu kahõõ mäee välüᴢ org
Li ülez mättšiä mättiiʙ, a ĺuukuʙ takaz alaz mättšiä kerkeässi ülesmäge (mäest üles) ronib, aga tagasi allamäge (mäest alla) sõidab (kelguga) kergesti
M kase tee meeʙ al̆laa mäe see tee läheb allamäge
J vasso mätšeä (Must. 186) vastumäge
2. rand, kallas, (kuiv) maa | vn побережье, берег, суша; Ra upponut tõmmattii mäelee, liivaa päälee rantaa uppunu tõmmati kaldale, liiva peale randa; Lu kuza on vapaa ranta, sinne tõmmattii venneed mäele kus oli (on) vaba rand, sinna tõmmati paadid kaldale; Li sis senekaa nävä tultii mättšee, venneekaa siis sellega nad tulid (Lauga jõelt) kaldale, paadiga; Li pääzid mät-tšee (= ranta) takaaᴢ pääsesid (kuivale) maale tagasi.
Vt. ka alazmätši, liukumätši, orkomätši, paasimätši, tšihlago-mätši, ülezmätšiä

mätäᴢ K R P M Lu Li J I (Kett. Kõ) Мятясь ~ Метась Pal₁ Ме́дасъ Pal₁ Ii-reg₁, g mättää M Lu Li J I mättεä P
1. mätas; küngas, kõrgendik, (väike) mägi | vn кочка, неровность дерна, бугорок; холм, горка
J kehno einä lüüvve, kuza paĺĺo mättäit (seal on) halb heina niita, kus on palju mättaid
M a lagassaas sentäh̆hee, etti siiz leeb üvä vikastõõlla lüüvvä, mättäät kõik lutissõõb rovnõissi aga (põldu) rullitakse sellepärast, et siis on hea vikatiga niita, vajutab mättad kõik tasaseks
M kootšittii mättäitä lõhuti mättaid (mättakirvega)
M eb õõ sitä mätässä, kuza b emo oogannu ei ole seda mätast, kus ema(ke) poleks puhanud
J konna hüppäz mättäält mättäälee konn hüppas mättalt mättale
Lu kõrkaa mätäz on, kutsuttii aarmakallaᴢ kõrge küngas on (Jõgõperä lähedal), (seda) kutsuti {a.}
Lu rüsümä tšülä õli mättää pääl, jõki õli väliᴢ Rüsümäe küla oli kõrgendiku peal, jõgi oli vahel
Lu võhkjärvee mättää pääl menimmä musikkaa Võhkjärve künkale läksime mustikale
2. (muru)mätas, rohukamaratükk | vn дернина, дёрн
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, (muru)mätastest
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaz mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui juba aetakse (haud) kinni, ümberringi laotakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis.
Vt. ka arja-mätäᴢ, savõõmätäᴢ

paasimätši J paasi-mätši P paene mägi | vn плитняковая гора
J kabrioz õli paasimätši Koporjes oli paene mägi

rünni Lu runni J-Tsv., g runnii J
1. (jää)kuhjatis, -rüsi, -pank, -mägi | vn груда льдин; глыба льда; (плавучая) ледяная гора
Lu jää rünniᴅ jääkuhjatised
Lu suurõd rünnid niku mäeᴅ suured jääpangad nagu mäed
J jää meeb laukaaz alaz runniinnaa jää läheb Laugat mööda alla rüsina
2. (halu-, kivi- jms.) hunnik | vn куча (камней, поленьев и пр.)
J tšived vizgõttu runnii kivid on visatud hunnikusse.
Vt. ka jää-rünni, tšivirünni
Vt. ka rummu²

tšihlago-mätši (K P) vastla(liu)mägi (mägi, kus vastlapäeval liugu lasti | vn гора, с которой катались на масленице)
K P lakka tšiusaam tšihlagoa tšiusaam tšihlago-mätšeä rl las me kiusame vastlapäeva, proovime vastla(liu)mäge