[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

musikka² M Ra musikkõ Kett. P muśka J musikk J-Tsv., g musikaa Ra J must lehm, mustik | vn чёрная корова, чернушка
Ra mussa lehmä õli musikka must lehm oli mustik.
Vt. ka musikki, musikko, mussi

mussa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) mussõ J muss Ra J-Tsv. musse Kr Мусса Tum. Муста Pal2, g musaa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr
1. must, musta värvi | vn чёрный
P krapu viezä om mussa vähk on vees must
M mussa niku arappi must nagu neeger
Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine
Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks
J musassi veiteʙ muutub mustaks
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg
M mus̆saa tširjava mustakirju
J silmed musad niku musat sõssõrõᴅ silmad mustad nagu mustad sõstrad
M mussa smaroda ~ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar
Lu mussa siplikaᴢ mullamurelane, must sipelgas
muss varõᴢ künnivares, must vares
P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld
2. tume, must; mustjas | vn тёмный, темноватый, черноватый
P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺĺo süä vs tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda
Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga
Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss
3. must, määrdunud | vn грязный, испачканный, загрязнённый
P sill on tšäjed musaᴅ sul on käed mustad
J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal

Lu nii süäntüziᴅ, mahzaᴅ menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas
J mussa maa soomuda, mudamaa
Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea)
J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva
I musat seemetškaᴅ päevalilleseemned
I mussa iva tungaltera
P juoltii, ett musad rässäized lentäväᴅ, tulõp tševäᴅ öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad
M mussa räsäᴢ kuldnokk
J mussa gruza tõmmuriisikas
I musad bobuškad õlivaᴅ olid mustad rõuged
Ja mussa meri Must meri
P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun
M miε õlõn kazvannu mussaz riheᴢ ma olen kasvanud suitsutares
Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool
S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
Lu miä elän niku mussaz mettsäᴢ (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas
Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilveza i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel)
I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu
L musaa tširjaa lukõjad õlivaᴅ olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad
Lu mussa tširja ~ musat tširjaᴅ (tsaariaegne) keelatud kirjandus.
Vt. ka harma-mussa, perimussa
Vt. ka musõrtava, musõttava

mussaleipä Ra rukkileib, must leib | vn ржаной хлеб, чёрный хлеб

mussamarja K Lu muss-marjõ J-Tsv. must sõstar | vn чёрная смородина.
Vt. ka muss-sõssõr

musse Kr, g muhsa Kr must | vn чёрный

musõttaa Kett. M Lu musettaa (K-Ahl.) musõtta J-Tsv. musõttaaɢ I, pr musõtan M musetan K-Ahl. musõtõn Lu J musõttaa I, imperf musõtin M Lu J
1. mustaks värvida | vn чернить, вычернить, красить или покрасить чёрным
I sõp̆põa musõttamaa nõizõᴅ, musalla kraazgalla hakkad riideid mustaks värvima, musta värviga
Lu miä sõvaa musõtin, kraaskõzin musassi ma värvisin rõiva mustaks
2. mustendada, mustata, must olla | vn чернеть(ся), темнеть (в глазах)
M kõik musõtap silmiiᴢ kõik mustendab silme ees.
Vt. ka musõttia, musõttua

musõttia M Lu, pr musõtiʙ M, imperf musõtti
1. mustendada, mustata, must olla | vn чернеть, почернеть; чернеть(ся), темнеть
M ai ko mettsä musõtip kõikk oi, kuidas mets lausa mustab
Lu siäl taivõz musõtiʙ, taitaa leeb vihmaa seal taevas mustendab, vist tuleb vihma
Lu tänävä koko päivä milla silmiiz musõtiʙ täna kogu päev on mul silme ees must (mustendab silme ees)
2. mustaks minna v. muutuda | vn чернеть, почернеть
Lu einä ku kaugaa on maaᴢ, tappaab vihmaa, einä meeb musassi, einä musõtiʙ kui hein on kaua maas, (ja kui) juhtub vihma tulema, (siis) hein läheb mustaks.
Vt. ka mussõnõssa, musõta, musõttaa

musõttua J-Tsv., pr musõtuʙ J, imperf musõttu J mustendada, mustata, must olla | vn чернеть(ся), темнеть
metts jo musõtub vassaa mets juba mustab vastu.
Vt. ka musõttaa, musõttia

pimiä Kett. K L P M S Ja-Len. Lu Li I (U Pi) pimiε P M pim̆miä M Kõ vdjI Ma (Kl) pim̆miε M pim̆mee Ko pimmiä M Kõ-Len. Po Lu Li J I Ku pimmiε Lu Li Ra pimmää Li pimeä M-Set. (J-Must.) pimea K-Ahl. pimmü ~ pimmäh Kr, g pimiä Kett. pimmiä J
1. adj., subst pime (valguse poolest), pimedus | vn тёмный (без света), темно, темнота
M per̆rää iiĺää õlivat pim̆miät ööt, siz opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva olid pimedad ööd, siis hobuseid (enam) õitsi ei lastud
sütšüzü öö mokom pimmiä, silmä puhka, eb näü mittäit (Len. 212) sügisöö (on) nii(sugune) pime, (et) torka (või) silm peast, midagi pole näha
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii (väga) pime, (et ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
J sütüttega tuli, rihes pimmiä süüdake tuli, toas (on) pime
Lu ai-voi ku on pilkkoinõ pimmiä oi-oi, küll on pilkane pime(dus)!
L näd jo tulõp pimiä näe, juba läheb pimedaks (tuleb pimedus)
K leeb aivoo pimiä läheb päris pimedaks
J pimmiässi menemä pimenema (pimedaks minema)
Li mihee sillõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
I tar̆rõõ eb mentü pimiällä sauna ei mindud pimedas
M tämä nõisi pim̆miätä ta tõusis pimedas (magamast üles)
M möö jäimmä pimiääsee me jäime pimeda kätte (pimedasse)
2. tume, must | vn тёмный, чёрный
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure, nagu tume pilv pea kohale
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi küll ma kohkusin, nii (et) maailm läks (silme ees) mustaks
J pimmiä sauna õli must saun (= tahmunud seintega suitsusaun) oli
3. pime (nägemise poolest) | vn слепой
Lu pimmiä teeʙ tšäzzimeelii pime teeb (kõike) käsikaudu

J pimmiä inimin (Tsv.) piiratud mõistusega, harimatu inimene
J bõõ kuullu, ett noorill ińemisiill on pime soolikoᴅ pole kuulnud, et noortel inimestel on pimesooled.
Vt. ka pilkko-pimiä, pilkkoizõõpimeä

rooja Kett. K-Ahl. M Kõ Lu Li Ra J I Ku (P) ruoja P roojõ J-Tsv. Руоя Pal1 Ру́оя K-reg2 Руоя Ii-reg1, g roojaa Lu Ra J I rooja J-Tsv.
1. pori, muda | vn грязь, слякоть
J sütšüzüll on rooja jõka poolla sügisel on pori igal pool
P eb lee maalta nõssajaata, roojassa ülettäjäätä, ep sõizo velvüd lõõkaa [= lõõkuu] alla rl (kiigelaulust:) ei ole maast (üles) tõstjat, porist (üles) kergitajat, ei seisa vennake kiige all
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel silmad poriga
M kulta näüb i roojassa vs kuld paistab poristki (välja)
J roojaa tükkü (kuivanud) poritükk
Lu roojaa plakki porilomp
2. mustus | vn грязь, нечистота
M sio jalka tšiin, ett rooja eb men̆neiss seo jalg kinni, et mustus ei läheks (haava) sisse
I a too ainõ niin i ležiɢ siällä roojaza i kõittši aga muidu (= kui keegi ei aitaks) aina nii lesigi seal, mustuses ja puha
Lu meez izze on higõz ja roojaᴢ mees ise on higine ja must
J silmäd roojõᴢ, marjaakaa võd́d́õttu silmad mustad (= nägu räämas), marja(de)ga määritud
J roojõz ja tšippaiz niku kärn-konno must(uses) ja kärnas nagu kärnkonn
3. porine; räpane, must | vn грязный, неопрятный
Ra rooja tee porine tee
Lu sitä kutsutti paganikko, kuhõõ pantii rooja vesi seda kutsuti solgipang(eks), kuhu valati (pandi) solgivesi (must vesi)
Li rooja inimin räpane inimene

M täm on niku rooja makko, ühed va silmät tšiiltaavaᴅ ta on nagu räämatont, ainult silmad säravad (peas)

roojakaᴢ Kett. K-Ahl. M Lu Li J I ruojakaᴢ L P roojakõᴢ Lu Ra J I roojikas ~ roojõkaᴢ M Lu I (Li) roojõkõᴢ Lu Li J-Tsv. rooikaᴢ (Lu), g roojakkaa M Lu Li Ra J I ruojakkaa L roojõkkaa M Lu J rooikkaa Lu
1. porine | vn грязный
J jõgõperää tšülä on roojakõᴢ, senperässä jõgõperää nõmia narritaa bombo Jõgõperä küla on porine, sellepärast narritakse Jõgõperä omi porikärbesteks
J matka pittšä, tee roojakõᴢ rl teekond pikk, tee porine
2. must, määrdunud, räpane, pesemata | vn грязный, нечистоплотный, запачканный
M sõittõluz on sõn̆noita, a roojakkaaz rätteez roojaa vs tülis on (halbu) sõnu nagu määrdunud rätikus mustust
M kase pojokkõin ep peznü kaglaa kaugaa, roojakaz niku saappõgaa varsi see poisike ei ole kaua kaela pesnud, (kael on) must nagu saapasäär
Lu mikä eb õõ puhaᴢ, se jutõllaa on kõik roojõkõᴢ mis ei ole puhas, see, öeldakse, on kõik must (räpane)
Lu ai ku se on roojõkõᴢ nain oi, kui must (räpane) naine see on!
I azõtta roojakassa paĺĺo õli musti (= pesemata) toidunõusid oli palju
I ku roojakkaad riheᴅ, niin rihilöizä klopid ovad i tširpud ovaᴅ kui on mustad toad, siis on tubades lutikad ja kirbud
Ra roojakkaaᴅ silmäᴅ must (= pesemata) nägu (silmad)
I kõittši sõvaᴅ roojakkaaᴅ tuõvaᴅ kõik rõivad saavad mustaks
L pani sõrmyõ tšiin ruojakkaa šižgaakaa sidus (pani) sõrme kinni määrdunud lapiga

M roojakas süä must süda(metunnistus).
Vt. ka roojõin

siivõtoi Li J-Tsv., g siivõtoi J
1. must, räpane, kasimatu, korratu | vn нечистоплотный, неопрятный
Li siivõtoi nainõ räpane naine
2. J siivutu, sündsusetu, ebaviisakas | vn неприличный.
Vt. ka siivotoi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur