[VOT] Vadja keele sõnaraamat

moru K-Ahl. Lu J-Tsv. Моору Tum., g moruu: moru J
1. katk, taud; loomataud, episootia | vn мор, чума, поветрие; эпизоотия
J astrahańiᴢ, jutõlla, taaz om moru Astrahanis, räägitakse, on jälle katk
2. mürk | vn яд, отрава
Lu morškuiz on moru, näit piäp paĺĺo tšihuttaa ja vesi vallaa poiᴢ mürkleis on mürk(i), neid tuleb palju keeta ja vesi ära valada.
Vt. ka klopii-moru
Vt. ka moro, mürkkü