[VOT] Vadja keele sõnaraamat

itšiliin ~ itšilin J-Tsv.:
tańa om minuka ühs itšilin Tanja on minuga üheealine.
Vt. ka iällin

itšä Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I ikä Ku, g iää M S Lu iä P M J I ijää K-Ahl. ijä J-Len. itšää (Kett. Kõ) itšεä (L)
1. (elu)iga, eluaeg, elu; inimpõlv | vn век (продолжительность жизни человека); поколение
J opõizõ itšä on lühep inimize ittšä hobuse eluiga on lühem inimese elueast
L siunatkuo jumala ted́d́e elämεä, pittšεä itšεä elεä õnnistagu jumal teie elu, pikka iga elada
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene elab ja õpib (kogu) oma eluaja, aga ikkagi sureb lollina
Lu iäd on täll aikaa, tämä piäb ain läkinää kk (lobiseja kohta öeldakse:) tal on (terve) igavik aega, ta peab aina mokalaata
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iää õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu lõppu ei näe
Kõ täm̆mää iäss tap̆paaʙ tema eluajaks piisab (sellest varandusest)
J köüh õma ittšä näeb gooŕa vs vaene näeb (kogu) oma elu(aja) viletsust
Ku ikä ellää boo nalja vs elu elada pole nali (= naljaasi)
K inehmiizee itšä on tširjova vs inimese elu on kirju
M täll ebõõ õllu õmaza iäzä miltissäid gooŕaa tal ei ole olnud oma elu jooksul mingisugust muret
L koko itšεäss lahkuan õmass periess kogu eluks (= igaveseks) lahkun oma perest
J jäi rammittsõmaa iässi jäi (kogu) eluks lonkama
Lu nüt senee tütöö noor itšä meni (kui tüdruk saab lapse, siis öeldakse:) nüüd selle tüdruku noor elu (= noorpõlv) on läinud
M itšä on sata vootta, mõn̆nia ittšiä on mennü (inim)iga on sada aastat; mitmeid inimpõlvi on (mööda) läinud
2. vanus, iga | vn возраст
Lu mill õli kastõiššõmõd vootta ittšää ma olin kaheteistkümneaastane
Li paĺĺo teill on ittšää kui vana te olete?
Lu tämä õli minuukaa üht ittšää ta oli minuga ühevanune
J lahzõll jo on ittšä lapsel on juba vanust (= laps pole enam väike)
Lu miä nõizin karjušissi vanall ittšää ma hakkasin vanuigi (vanas eas) karjuseks
Lu noorõl iäl noorusajal, noorpõlves
■
M kase on om̆maa iä rajatšiven kk see (asi) on (siin) eluaeg olnud (on oma ea olnud piirikiviks)
M sitä i para·ikoo kuttsuaᴢ nastoo rootšito, õm̆maa iä tuli se juttu, õmassi iässi tuli mälestüssõna seda (kohta) kutsutakse praegugi Nasto ale-põlluks, omal ajal tekkis see nimi (jutt), alatiseks jäi (see) nimi (tema mälestuseks)
Lu sis kus itšä saavva minu rumis [= ruumis] tšättee (Len. 277) siis kusagil saadakse minu surnukeha kätte.
Vt. ka täüzitšä

kaasa¹ Kett. K L P M Kõ S Lu Ra I (R-Reg.) kaasõ K-Al. Lu kaaᴢ M Lu Li Ra J kaas Li J kaasaa P Lu kaaza K-Al. Lu-Must. kas Kr kaasa; kaasas; ühes | vn с собой; вместе с
M pantii kaasa leipää, piimää, võita pandi kaasa leiba, piima, võid
Lu miä tuõn sinuukaa kaasa ma tulen sinuga kaasa
Li võta evässä kaaᴢ võta teemoona kaasa
Lu mill on aika võtõttu kaasa mul on aega küll (mul on aega kaasa võetud)
K söötii, tšell mitä õli kaasa söödi, mida kellelgi kaasas oli
L mitä vart trubaa kannat kaasa mille jaoks sa pasunat kaasas kannad?
K annab niglaᴅ, niitiᴅ, a napŕeskad piäb õlla õmad kaasa (Al. 17) (perenaine) annab nõelad, niidid, aga sõrmkübarad peavad omad kaasas olema
Lu tämä õli minuukaa kaasa ta oli minuga kaasas
■
K juttõõ millõõtši, mikä teil mokoma aźźa on däädäs kaasõ (Al. 10) ütle mullegi, mis asi teil niisugune on oma onuga
Lu i se vana naizikkõ .. nevvo(i), kui õlla tämä veĺĺe kaaza .. (Must. 158) ja see vana naisterahvas .. andis nõu, kuidas olla (= käituda) tema vennaga ..

kailaa Li = kainaloo
too minukaa makkamaa, miä võtan sinnua kailaa (~ kainaloo) (lapsele öeldakse:) tule minuga magama, ma võtan su kaenlasse (= kaissu)

kotoo K R U P M-Set. Ja-Len. Lu kotuo K U L P V Po kot̆too M Kõ S V I kot̆tuo M-Kett. kottoo vdjL Kõ-Len. S Po Lu Li Ra J I Ku kotto J I koju; kodus | vn домой; до́ма
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M kotid veetii kot̆too, rattiisõõ pantii kotid viidi koju, pandi aita
I koiraa kutsummak kot̆too kutsume koera koju
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid koju käima
K lähs kotoo tulõmaa asus koduteele
U nõizimma tulõmaa kotoo hakkasime koju tulema
I siiᴢ moissiossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü, laulaass i tanttsiass kot̆toossaa siis tuleme mõisast koju mööda suurt teed, laulame ja tantsime (lauldakse ja tantsitakse) koduni (välja)
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo? – säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Lu jutõltii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo räägiti, et surnu vaim käis (öösiti) kodus (koju)
Lu ne evät kottoo koolt nad ei surnud kodus
L kotuo nõisass sõittyõmaa kodus hakatakse (minuga) riidlema
Lu eb õllu ainovaa inemissä kotoo ainustki inimest ei olnud kodus
I sis meilä õli õma kot̆too kazvatattug opõnõ siis oli meil oma kodukasvatatud hobune.
Vt. ka koissa, kotii, kotona, kotoossaa, kotoosõõ, kottuśi, kuoɢ

kuiniiᴅ U M Lu I kuin̆niiᴅ I kuiniᴅ M J
1. (ei) kuidagi | vn никак
Lu em pääze kuiniid menemää (ma) ei pääse kuidagi minema
M eglee tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu, mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minult oksi), kuidagi ei leidnud (saanud), millest kinni hakata
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagi majapidamisega toime
2. kuidagi, kuidagiviisi | vn как-нибудь
I piäʙ mennäɢ kuiniiᴅ kotto tuleb kuidagi koju minna
I kuiniiᴅ tii i läh̆hee poiᴢ kuidagiviisi teen (töö lõpuni) ja (siis) lähen ära.
Vt. ka kuikaa, kuileeʙ, kuinibuit, kuinii, kuitši

lätä vdjL R-Eur. L M (K R-Reg. U L P Pi Kõ Lu-Len.), pr lään K Pi lεän (P) lähen M-Set., imperf lähzin M läin (Lu)
1. (midagi) tegema, (kellegagi) minna v. tulla | vn идти, пойти, делать что-то
K siä menet kotuo i miä lään kotuo sina lähed koju ja mina lähen koju
P läämmä, läämmä naizõd i tüttäreᴅ, mettsää kahtši mahlaa juomaa rl lähme, lähme, naised ja neiud, metsa kasemahla jooma
Kõ läämmä jarvõõ läki (lähme) järvele
K langokkooni, kullakkooni, langot õigead [= õikõad] õmani, lätkaa meilee veeraassi (Salm₁ 773) rl langukesed, kullakesed, langud, mu omad õiged, tulge meile külla (külaliseks)
L lεämmä minuu naizõlyõ vyõrazii lähme minu naisele külla
M se hukko juttõõʙ: läämm nüd minuukaa see taat ütleb: lähme nüüd minuga (koos)
2. ära minna v. tulla | vn уходить, уйти
P lättezä läpi lävie, läpi piinaa pihlappuize (Bor. 744) rl minnes üle (läbi) läve, läbi piida pihlapuise
M lättii lavvaa tak̆kaa vällää tõusti lauast (mindi laua tagant ära)
3. minema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata | vn собираться, собраться уходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать
M läämmä, juttõõʙ, elä idgõ hakkame minema, ütleb, ära nuta
K no nüd läämmä väĺĺää no nüüd hakkame minema
Lu müü läimmä seitsekartuu pitämää päi, mänimmä litši seitsekartua me hakkasime (purjelaevaga) Seitskaare poole hoidma (minema), läksime Seitskaare lähedale
M lättii matkaasõõ asuti teele
M seemened lättii kazvomaa seemned läksid idanema (kasvama)
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
M piäb lätä tällee mehelee tuleb minna talle mehele
5. ära v. lahti tulla | vn отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
M lehmä jo puhassu, roojad lätti (~ lähsiväᴅ) lehmal tulid päramised juba ära
M rüüzviĺĺaa rad́d́oaᴢ, etti läättäiz rütšeed vällä rukist rabatakse, et rukki(tera)d tuleksid (rukkipeadest) välja.
Vt. ka lähteä

mikäleeʙ M mikä-leeʙ Lu (P) mikälieʙ P mikäleʙ P M Kõ mikälee Lu Li I Ku (K Ra J) mikäle·e Lu mikäle Lu Ra J (K) mikä-le J-Tsv. mikäleeɢ ~ mikälleeɢ ~ mikä-le·eɢ I, g minelee Lu, part mitäleeʙ M mitä-leeʙ ~ mitäleʙ P M mitälee K Lu J mitäle K
1. miski; keegi | vn что-то, нечто, что-то, некто
Lu mikäle·e dumizõʙ miski tümiseb
I mikäleeɢ tapahtujõ minukaa minuga juhtus midagi
Lu välissä kazvab mitälee tšättee vahel kasvab midagi (= mingi kasvaja) kätte
P tämä mitälep pajatti ta rääkis midagi
Lu minelee peräss tämä nõisi läsimä millegipärast jäi ta haigeks
J mikä-le häülüp tšiutonn all, taita tširppu miski liigub särgi all, vist kirp
Ku kuulen, ettᴀ̈ mikälee šappaap tuaʙ kuulen, et keegi paterdab tulla
2. mingi, mingisugune | vn какой-то, некий
J nii tuli mikäle voimõtuᴢ jot em või mittäit tehä nii tuli mingi jõuetus (peale), et (ma) ei saa (= ei suuda) midagi teha
J migädle hrupkoid niglõᴅ: kui tšättee, nii kattši mingi(suguse)d haprad nõelad: kui kätte (võtad), nii (on) katki
Kõ õli võtõttu, što siäl om mikäleb eläjä, riiga pappi arvati, et seal on mingi elusolend, rehetont
M mikäleeʙ on tšerik̆koo meno (see) on mingi kirikuasjandus
P mitä-leeʙ tulõʙ ilmaa muutoᴢ, siᴢ toož aikutaʙ (kui) tuleb mingi ilmamuutus, siis ajab ka haigutama
Lu minesslee juurõss on tehtü sigla mingist juurest on tehtud sõel
3. millegipärast, miskipärast | vn почему-то, отчего-то
M ep tõmpaa pliitta, mikäleep savvutaʙ pliit ei tõmba, millegipärast ajab suitsu (sisse)
M mikäleeb ikotutaʙ millegipärast ajab luksuma
Lu mikälee tämä nõisi läsimää millegipärast jäi ta haigeks.
Vt. ka mikä, misselee, mitäleeʙ

miä Kett. Len. K R U L P M Kõ S Ve Po Lu Li J I Ii Ma Ku (Ke Ja) miε L P Kõ Po Lu I mie R J Kr mia I mi P Mḯa K-reg₂ Mià Ii-reg₁ Mïa Pal₂, g minuu K U L P M Kõ Po Lu Li J I Ku min̆nuu I minu M J I miuu Li miu Lu Kr minun R Lu mina | vn я
Lu menin läpi tšülää, naapurisõt tapõltii, miä puuttuzin nätšijäizessi läksin läbi küla, naabrid taplesid, mina sattusin tunnistajaks (nägijaks)
J mietši õlin pulmaᴢ minagi olin pulmas
U jätit siä minuu sa jätsid mu (maha)
R i millõõ tuĺi parapi, praaviuzin ja mul hakkas parem, paranesin
Lu millõ tüü jäi tšezzee mul jäi töö pooleli
U mill ep piä õlutta mulle pole õlut tarvis
Lu mil piäb mennä ma pean minema
Lu millõ õli viis-kuus vootta, ku karassi tšüllää tootii ma olin viie-kuueaastane, kui petrooleum külasse toodi
Li mill vaivatap päätä mul valutab pea
U mill bõõ aikaa mul ei ole aega
L minuu bõlõ, kuhyõ mennä mul pole, kuhu minna
P minua algab janottaa jo mul hakkab juba janu
P muutko vaa näüp kauniš tšiutto milta muudkui vaid punane särk paistab minust
M meez õli vanap minua kuutta vootta mees oli minust vanem kuus aastat
Li jätti tüü minuu kaglaa jättis töö minu kaela
P mene minuu silmiiss vällää kao (mine) minu silmist ära!
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva mul rippus elu nagu juuksekarv(a otsas)
P siε ed õlõ millyõ tšähsijä sa pole minu käskija
M elä millõõ ampaita praavita kk ära mul hambaid paranda ~ ära puhu mulle hambasse (= ära valeta!)
M egle tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minust oksi), (aga) kuidagi ei leidnud, millest kinni hakata
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu siäl õli minuu mukkaa paĺĺo vättšiä seal oli minu arvates palju rahvast
Ra tämä pajatab minnua müütä ta räägib minu meele järele
Lu minun aikaa minu (elu)ajal
■ (liitunult järgneva verbi v. possessiivpronoomeniga в составе композиты:) J mõnikõs kast sõna ḿattõn [= miä juttõõn] õikõ sakkassi lissääp pajattõjõᴢ mõni lisab rääkides õige sageli (vahele) seda sõna {ḿ.} [= ma ütlen]
M pajata pajata, da anna minunõma väĺĺää (Set. 20) räägi (aga) räägi, kuid anna minu oma kätte!

näpisellä (J) näpisell J-Tsv., pr näpisselen: näpisseen J, imperf näpisselin J frekv näpistada | vn щипать
tahod minukaa pelat, ni pela, muut elä näpissee (kui) tahad minuga mängida, siis mängi, aga ära näpista

päälee K R P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku pääĺee K U M päälõõ J-Al. päälie K P pεälee ~ pεälie L P pääle K R-Eur. L P M Kõ-Len. Po Lu Ra J I peäle K-Ahl. pääl Lu Li päällee Po Lu Li J pεällie L päälle Lu Li J päällä Lu-Len. pääll Lu Li päällᴀ̈ Ku Пе́ле Pal₂ K-reg₂
1. adv peale, pealepoole; ülapoole, ülespoole | vn (наречие в значении ‘на’); сверху, вверх, кверху
Li leikkaaᴢ suurõõ pütšüü leipää ja pani võita pääl lõikas suure viilu leiba ja määris (pani) võid peale
Po avvalõõ pantii puin rissi päälee hauale pandi puust rist (peale)
Lu korppus kõik rooppa ahjoᴢ, unohtin kattoa panna pääl puder võttis ahjus (kõik) kooriku peale, unustasin kaane peale panna
J siis paammõ pruntit päälee siis paneme korgid peale
P se paikka lyõkuʙ ko menet päälie see paik õõtsub, kui astud (lähed) peale
J pani χatuu lavvalõõ, ize päälee itkõmaa rl pani kübara lauale, ise peale nutma
J ize alla, adraa pääle rl ise alla, ader peale
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks ümber, kiil tuli pealepoole
M paŋkõ on pantu alassui, põhja päälee pang on pandud kummuli, põhi ülespoole
2. postp peale, otsa, külge, ümber, kohale, selga e. turjale, pinnale | vn на
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külma vette (külmas vees) ja pandi tuliste (kerise)kivide peale (hauduma)
Li lait́joo päälee tehtii kori reele (ree peale) tehti kori
Li silmää pääl kazvop kaõ silma peale kasvab kae
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
L pani sõvat kazgyõ pεälee pani rõivad kase otsa
I paŋgõt kõrõntaa päälee pantii panged pandi kaelkookude otsa
J rauᴅ naglaa päälle tallaaᴅ, jalgaa pisäᴅ astud raudnaela otsa, torkad jala katki
Lu laiva meni tšiviloo päällee laev jooksis (läks) karile (kivikari peale)
L laiva nõisi aŋkkurii päällee laev jäi ankrusse
Ra pulikaa päälee tšäärittii šiška pulga ümber kääriti lapp
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure nagu tume pilv pea kohale
M laska ööll meneb lehmää päälee nirk läheb öösel lehmale selga
M omenad nõisaz maa päälee kartuli(pealse)d tõusevad maapinnale (maa peale)
Ko jarvi-emä nõisi vee päälee järvehaldjas tõusis veepinnale (vee peale)
3. prep peale, pealepoole, ülespoole, pinnale | vn на
I paavat sarafanaa päälee tšiuttoa panevad sarafani särgi peale
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
J jo on päivä päälee pud́d́ee rl juba on päike puude kohal
Lu pullot tullaa päälle vee mullid tulevad veepinnale (vee peale)
Lu varz nõizõp tšiiree pääl maa vars tõuseb kiiresti maapinnale (maa peale)
4. adv (riietumisel) selga (panna) | vn (наречие, связянное по значению с глаголом ‘надевать, -ть’)
Po venttsasõvat pantii päällee laulatusrõivad pandi selga
Lu paan penžikaa päällee i meen tšüllää panen pintsaku selga ja lähen küla peale
Po sarafana pantii pääle sarafan pandi selga
J ahass (ahtaat) tšiuttoa et pisä pääle kitsast särki (sa) ei pista selga
J paa päälee puhassa rl pane selga puhast (rõivast)
5. adv peale, kallale | vn (нападать) на
Lu pagana koira tuõb inemizele päälle kuri koer tuleb inimesele kallale
Lu ku pagana ärtšä tuõp päälle, sis piäb joossa pakkoo kui tige härg tuleb kallale, siis tuleb joosta pakku
L domovikka daavisaʙ, üöllä tulõp pεälie majahaldjas painab, öösel tuleb peale
J uni tuõp päälee uni tuleb peale
6. postp peale, kallale | vn (нападать) на
L tulõb med́d́ee riikii pεälie sõta meie riigi peale tuleb sõda
7. peale(kauba), üle, enam, rohkem | vn больше, лишним
Li miä paan vähäzee päälle ma lisan (panen) veidi peale
Li siältä tuli kahs kaartoa ja viiz niittiä pääll sealt tuli kaks pasmast ja viis niiti (jäi) üle
Li õli sata õvõssa, õli päälletši oli sada hobust, oli enamgi
8. prep peale, üle, (millestki) enam e. rohkem | vn сверх, больше чем
J pääle sene peale selle
L babuška, täm pεälie saa vuvvyõ õli vanaema, ta oli üle saja aasta (vana)
L kaukaa tultii, pεälie puolyõ saa virstaa kaugelt tuldi, üle poolesaja versta
Lu päälee saa sülee meni alussõõsõõ alkoi üle saja sülla läks purjelaeva halgusid
9. adv pärast | vn потом
Ra a pääle äessetä kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda
10. prep peale, pärast | vn после
P päälee süömizee nõistii makaamaa pärast sööki heideti magama
P näteli aikaa päälie põlua nädal aega pärast tulekahju
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= hakkab lüpsma), kui poegib, pärast poegimist (= pärast kandmist)
11. postp peale, pärast | vn после
Ra pühää päälee pärast paastu
12. postp., temp. vastu | vn на, накануне
P valvotulõd õltii kupoĺoo üö päälee jaanituled olid vastu jaaniööd
I jovanaa päälee vastu jaanipäeva
■
Li rissi päälle (millegi lõpetuseks öeldi:) rist peale!
J issuzimma õpõzõlõ pääle istusime hobuse(le) peale (= istusime rekke)
I siä õõt ku tšebjä jalgaa päälee, joossõd rõhgaa sa oled kerge jalaga, jooksed palju
L kuoli enne, jätti minuu tšülmεä kujaa pεälie jεättümεä rl (itkust:) suri ema, jättis mu külmale (küla)tänavale (-tänava peale) külmetama
L mentii laulamaa kujaa pεälie mindi (küla)tänavale laulma
I tagosap tee pääle piisab tee peale (= teemoonaks)
I pikkõnõ lahsi süntüje maa päälee väike laps sündis maa peale (= tuli ilmale)
M kõikõllaissa rooppaa tšihutattii piimää päälee piimaga keedeti igasugust putru
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
P mänd́ittii munõi päälie i mänd́ittii deŋgoi päälie (kaarte) mängiti munade peale ja mängiti raha peale
Lu vokid müütii kalaa päälee i rahaakaa vokke (vokid) müüdi kala eest ja raha eest
J siz issuuz nain ja katsoʙ mehee päälee siis istus naine (maha) ja vaatab mehe peale
P miε menen kaipaan sinuu päälie ma lähen kaeban sinu peale
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
P suuttuzin i sültšezin tämää päälie vihastasin ja sülgasin tema peale
M mitä siä minuu päälee turhaa pajatiᴅ mida sa minu peale tühja (juttu) rääkisid?
M ammassa ihob minuu päälee ihub hammast minu peale
M täm minuu päälee õõhkaaʙ ta kannab minu peale viha
J kõiki hüpätti minu päälee kõik hüppasid minu peale (= pragasid minuga)
Lu izzee teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga ajab (süü) teise peale
L miε võtan pεälliez leütεä sinuu tüttäreᴅ ma võtan enda peale su tütred (üles) leida
M parap ku vaattaiz enem päälee parem, kui vaataks (ise)enese peale
M ize on varma vaattaa päälee ise on pealtnäha tugev
I tšetä tagossaʙ tšiin, štraaffit paap pääle kelle kätte saab, (sellele) paneb trahvi(d) peale
K vooroo päälee makaaᴅ kordamööda magad
J poolõõ päälee poole peale
Lu nõissa tuulõõ pääle (purjedele) tuult peale võtta.
Vt. ka ahjopäälee, riheppäälee, ähjüpäälee, ähöpäälee, ähüpäälee

rovńaittaa L, pr rovńaitan, imperf rovńaitin võrdne olla, võrdseks pidada | vn равняться, сравниваться, считать равным
a vilikana juttyõʙ, kuza sinuu om mokomaa pikkaraizyõ inehmizee minuukaa rovńaittaa aga hiiglane ütleb: kuidas sina, selline väike inimene, võid minuga võrdne olla?

sallia Li J, pr sallin Li J, imperf sallizin J
1. sallida | vn выносить, вынести, терпеть, стерпеть
J se inemin tšettä ep salli see inimene ei salli kedagi
J isä emä evät sallittu vanõpaa issää, pantii eri süümää isa (ja) ema ei sallinud vanaisa, (ta) pandi eraldi sööma
2. soovida | vn желать, пожелать; хотеть, захотеть
J sallitko siä minukaa kokkoo saavvõ kas sa soovid minuga kokku saada?
J miä sallin, jot tämä õllõis siin ma soovin, et ta oleks siin
Li miä sill sallin kõikkaa üvvää ma soovin sulle kõike head
Li miä sallin sillõ üvvää tervüttä ma soovin sulle head tervist
3. Tum. armastada | vn любить

seizogoittaa M, pr seizogoitan, imperf seizogoitin seisma jääda, seisatada, peatuda | vn останавливаться, остановиться
tällä bõllu aikaa minukaa seizogoittaa temal polnud aega minuga seisma jääda

suvvita (K-Ahl.), pr suvviin, imperf suvvizin = suuittaa
lähe nüd minuu kaa suutoose, seäl [sic!] suvvitas (Ahl. 109) tule nüüd minuga kohtusse, seal mõistetakse kohut

sõittaa¹ L P M Kõ Lu J (K R P S Ra) sõitta J-Tsv. sõittaaɢ I (vdjI) Сэйтта Pal₂ Се́йтта Ii-reg₁, pr sõitan K M Kõ Lu sõitõn Lu J sõitaa I, imperf sõitin Lu J sõit̆tii I ~ -ii I tõrelda, riielda, sõidelda, pragada, (läbi) sõimata | vn бранить, ругать, браниться, ругаться
J miä n õõ nii paĺĺo väär, kui paĺĺo siä minnua sõitõᴅ ma ei ole niipalju süüdi, kuipalju sa minuga tõreled
J en tõhi viinaa juvvõ, isä nõizõp sõittõma ma ei tohi viina juua, isa hakkab tõrelema
Lu alusõš tšen tširrooᴢ, peremmees sitä sõitti kes (purje)laevas vandus, seda (laeva)omanik sõitles
P nõõp kõvõilla sõnoilla sõittamaa hakkab karmide sõnadega sõitlema
Lu mitä siä rahvaa aikõn sõitõᴅ miks sa rahva kuuldes sõitled?
Vt. ka sõitõlla

sõitõlla Kett. L P M Kõ Po Li J (K Ke) sõitella (K-Ahl.) sõitõll J sõitõllaɢ I Сэ́йтта́ла K-reg₂ Сейтолта Tum., pr sõittõõn Kett. M Po Li J sõittõlõn M sõittyõn P sõittelen K-Ahl., imperf sõittõlin L P M Kõ Lu Li J sõittõlii I frekv sõittaa¹
M meeᴢ naizõõkaa eläb niku koira da katti, ain sõitõllaᴢ mees elab naisega nagu koer ja kass, aina tülitsetakse
M mitä töö muikottõõtta, vai õõtta sõitõllu miks te teete tusast nägu, või olete riielnud?
I sõittõõvat tšehsinääɢ riidlevad omavahel
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullud mitäit parapaa ma tõrelesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Kõ isä nagrõ, a emä sõittõli isa naeris, aga ema riidles
M siä õõd veel noori minuukaa sõittõõmaa sa oled veel noor minuga sõitlema
L üφs sõzar sõittõli: saissõizit siε paturilyõ mehelie üks õde sõimas teist: saaksid sa pottsepale mehele!
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Kõ kana sõittõõʙ kana sõitleb (= kaagutab, pahandab)

tapahtua P M Lu (R L Li Ra J) tapaχtua (R P), pr tapahtuʙ P, imperf tapahtu P Lu Li Ra J tapaχtu P tapaχtuᴢ R
1. juhtuda, toimuda (eeskätt õnnetuse kohta) | vn случаться, случиться (обычно о несчастье)
P pajatan, mitä millyõ tapaχtu nuorõn pojon räägin, mis minuga juhtus noore poisina
M kõikkõa võip tapahtua pittšäz madgaᴢ kõike võib juhtuda pikal teel
J kuippäi se tapahtu kuidas see juhtus?
Lu mikä on aikaa tapahtunuᴅ, sitä mälehtän mis on ammu juhtunud, seda mäletan
Li kase tapahtu jo kõvassi aikaa see juhtus juba väga ammu
2. külge hakata, nakata | vn заражать, заразить; приставать, пристать (о болезни)
R millõõ tapaχtuz ḿelkyi syp niku ḿelkyi ospa mulle hakkas külge väike lööve, nagu väikesed rõugevillid
M kui tšel vaivatap silmiä vai mikä on tapahtunu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või on mingi (muu tõbi) külge hakanud, siis minnakse sinna ohverdama
M vaatattii karttilailla, etti tälle on tapahtunnu vaadati kaartidelt, et talle on (nõidus) külge hakanud.
Vt. ka tapahtuussa, tapastua, tekauta

tapahtuussa (Lu J-Tsv.) tapahtuussaɢ I, pr tapahtuuʙ Lu J I, imperf tapahtujõ ~ tapahtujõõ ~ tapahtuji I juhtuda, toimuda (eeskätt õnnetuse kohta) | vn случаться, случиться, происходить, произойти
I jõkka paikkaza jaksaʙ tapahtuussaɢ igal pool võib midagi juhtuda
J varjõlko jumal, ku süä üüll tapahtuub vahiŋgo hoidku jumal, kui südaööl juhtub õnnetus
I mikaleeɢ tapahtujõ minukaa midagi juhtus minuga.
Vt. ka tapahtua, tapastua

tartuta: tartutaɢ I, pr tarttuu, imperf tarttuzii (kellessegi) kinni hakata | vn схватиться (за кого-нибудь)
mihes siä tarttujõõᴅ min̆nuusõõ miks sa minusse kinni hakkad?
eläɢ tarttuum min̆nuusõõɢ sõittõlõm̆maa ära tüki minuga riidlema

tšou Li:
tšou tänne tule siia!
tšou minuukaa tule minuga!
tšou parvõᴢ lähme koos!
Vt. ka tšau, tšoboiᴢ

veelä Kett. K R-Lön. M Lu veele Lu vielä K R-Reg. vielle R-Reg. veel K-Ahl. R-Eur. M Kõ Po Lu Li Ra J Ku viel K L P M V Po vìel Po viilä vdjI I viil I
1. veel; alles | vn ещё
M egle õltii veel uhavat täünä vettä, a tänän tšülmä kõig porotti eile olid loigud veel vett täis, aga täna kaanetas külm kõik (kinni)
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ, ja entää veel laulataʙ (ta) teeb tööd ööd ja päevad ja sunnib end veel laulma
Kõ kuultaa üvä inehmiin, miä sillõõ veel jutuu pajatan kuula, hea inimene, ma räägin sulle veel (ühe) jutu
Lu paraikaa veel on näitä äänee itkõjita praegu(gi) on veel neid itkejaid
Lu päivä pilvee väliz veel näüʙ päike on pilve(de) vahel veel näha
M kultabroška, õltii veel kultaizõt pelduškaᴅ (oli) kuldpross, olid (ka) veel kuldsed kõrvarõngad
Li tälle veel ebõ·lõ sattaa vootta ta pole veel saja-aastane
L uottõlõ viel oota veel!
Li kase on üvä, no tõin on veel parõpi see on hea, aga teine on veel parem
M siä õõd veel noori minuukaa sõittõõmaa sa oled veel noor minuga sõitlema
L viel pien tuskaa ep tεä (kes on) veel väike, (see) ei tea muret
2. juba | vn уже, ещё
Ra senee virree lahsuvõz veel kuulin seda laulu (selle laulu) kuulsin juba lapsepõlves
Lu veelä miä tapazin peenen nätšemää merihaltiaa kartiŋkaa ma juhtusin juba väiksena nägema merehaldja pilti

õhsa Kett. K R-Eur. P M Kõ Lu Li J I (Len. Pi Ke) õχsa P õhs J-Tsv. õhᴢ Li Ra ohsᴀ Ku Эхса Pal₂ Э́хса K-reg₂ Ii-reg₁, g õhzaa Kett. P Pi Ke Kõ Lu Li J õhsaa Kett. I õhza J-Tsv., pl ähesed Kr O͡Eхсадъ Tum. oks | vn сук, ветка, ветвь
M kõikilla puilla ovad õhzaᴅ kõigil puudel on oksad
K õunappuu õli akkuun-alla, ühs õli õhsa õunappuulla, ühs õli õuna õhzaza (Al. 52) rl õunapuu oli õuel, üks oli oks õunapuul, üks oli õun oksa küljes
J krappuu õhsiit müü puu ladvaa roni mööda oksi puu latva
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
Lu miä marjad õhsijõõkaa kadgon (pimeda jutust:) ma korjan marjad koos oks(akes)tega
M täm̆mää piäb õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla ta (= ema) peab olema ergas nagu lind puuoksal
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb kokku panna ja (ära) põletada
Li tehtii puu õhsõiss kupalikkoi i lämmitettii ahjoi tehti puuokstest (hao)kubusid ja köeti ahjusid
Kõ metsäss toot kahtšizõd õhzad i siod vihaᴅ metsast tood kaseoksad ja seod (= teed) vihad
M vihta on kazgõõ õhsalaissa tehtü viht on kaseokstest tehtud
P meil õli ümpäri taraa tehtü lotoža aita; lotožad õlivat kuuziziiss õhsõizz da katagoiss meil oli ümber (viljapuu)aia tehtud vitstara; taravitsad olid (tehtud) kuuseokstest ja kadakatest
P a tšako eb nuku, a kazgõõ õhzall kukuʙ rl aga kägu ei maga, vaid kukub kase oksal
Lu koivuu õhzaᴅ kaseoksad
Ra leinäkoivuu õhzad riiputaa leinakase oksad ripuvad
J parõp on pajuz magatõ, lepää õhsiilla levätä ... ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on pajus magada, lepaokstel lebada ... kui paha mehe parra all
Lu avu teh́h́ää petäjää õhsiissõ ahjuluud tehakse männiokstest
M kuuzõõ õhzad i pihguu õhzaᴅ kuuseoksad ja männioksad
Kõ katagaa õhsa kadakaoks
Kõ aappuu õhsa haava(puu)oks
M miä taraz õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin (kuivanud) õunapuuoksi kokku
Lu grõžovnikaa õhzad õllaa pisslikoᴅ [sic!] karusmarjapõõsa oksad on okkalised
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu õhsa zoba oksakühm (puul)
■
M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
M egle tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu, mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minust oksi), (aga) kuidagi ei leidnud, millest kinni hakata.
Vt. ka pajuõhsa, puuõhsa