[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

mattsa Lu, g matsaa Lu (mere)muda, -kõnts | vn (морская) тина, ил, грязь
meree mattsa meremuda, -kõnts

mettso K P M Kõ Lu Li Ra J (Ku) metso K-Ahl., g metsoo Li J metsuo P metsis, mõtus | vn глухарь
J mettso, ku mäŋgollõ lauloʙ, sis tämä ep kuul mittäiᴅ kui metsis mängul laulab, siis ta ei kuule midagi.
Vt. ka kana-mettso, kukkõ-mettso

mettsä Kett. K R L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku (vdjI) metsä K-Ahl. ḿettsä (Ke) mettsᴀ̈ Ku mettse Pi Ke J mettsõ J-Tsv. metts Lu J metz ~ miezze Kr Ме́цца Pal1 K-reg2 Ii-reg1 Ме́ця Pal1 Мецца ~ Меца Tum., g metsää L P M Kõ S Lu Li J Ku metsεä L metsä Lu J
1. mets | vn лес
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb
Ku žiivatta ko on kavva mettsäᴢ, siz mettsᴀ̈ otab omassɪ vs kui loom on kaua metsas, siis mets võtab omaks
Lu koto tehtü kauhtana päällä, tšäütii mettsäz i merel kodutehtud kaftan seljas, käidi metsas ja merel
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa
Lu sutta ku peltšäät siz mett-sää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
P brod́ib mettsii möi hulgub metsi mööda
M mettsä elizeb eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
J metts vassaaʙ mets kajab (vastu)
Lu oi ku mettsä vuhhaaʙ, ku vihmatuuttsa tuõʙ oi kuidas mets kohiseb, kui vihmapilv tuleb
Lu mettsä šumizõʙ ~ mett-sä vuhizõʙ mets kohiseb
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köühää vootta kui kägu kukub raagus (tühjas) metsas, siis (see) ennustab kehva aastat
Li arva mettsä hõre mets
Li sekalikko mettsä segamets
Lu koivu mettsä kasemets
Li petäjä mettsä männimets
M noor vitsikko mettsä noor võsamets
Lu üvä irsi mettsä hea palgimets
Lu sünnid on kõiɢ meiᴢ, eb õõ metsää puiᴢ vs patud on kõik meis (endis), ei ole metsapuudes
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
Lu metsää nurkka ~ J metsä nukk metsanukk
Li metsää ranta metsaserv
Li metsää laksi metsalagendik
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
M metsää utkõ metspart
Lu metsää õpõzõᴅ metshobused
L metsää altiaaᴅ metshaldjad
Li metsää peremeeᴢ metshaldjas
P metsää haamo ~ metsää paha ~ metsää piru metsatont
Lu metsä ukko, metsä akka, metsä kultaine kunikõs .. (Must. 159) (pikemast mõistatusetekstist:) metsataat, metsaeit, metsa kuldne kuningas ..
Lu mettsä eläjäᴅ ~ mettsä zveeriᴅ metsloomad
P kõikkiilõõ metts elokkailõõ kõigile metsloomadele
P mettsä otuᴢ metsloom
Lu on koto-anõd ja metts anõᴅ on koduhaned ja metshaned
J metts sors metspart
Ra mettsä golupka mets-, kaelustuvi, meigas
S Lu mettsä sika metssiga
P mettsä puukkõ metspuuk
Lu mettsä aho metsalagendik
P einämaalõ meneb mettsä troppa heinamaale läheb metsarada
Lu mettsä kolkka ~ P mettsä kolkku metsakolgas, -nurk
Lu mett-sä vahti metsavaht
J metts herrõ metsaülem
2. mets(araie), (raie)palgid | vn срубленный лес, брёвна
Lu splavšikad lassaa mettsää vettä möö parvetajad parvetavad palke mööda vett
I mettsää viiäᴢ ii sis lavvaᴅ tehtii viiakse palke ja siis tehti (neist) lauad
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja ehitamiseks

Lu jo miä menin mettsää juba ma läksin metsa (= läksin oma jutuga sassi)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, sul on mõtted üha laiali
M välissä meep sõna meelessä mettsää vahel läheb sõna meelest metsa (= ära, minema)
Lu ku bõõ tarviᴢ, viskaa mettsää kui pole tarvis, viska metsa (= ära, minema)
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured heida peast (viska metsa)
S Lu mettsä katti ilves
J metts sika mäger
J metts opõin eesel
Kr metsa uopan kaamel.
Vt. ka aapamettsä, alkomettsä, braakkumettsä, hoŋkamettsä, hoŋkomettsä, hoŋkozikko-mettsä, irsimettsä, kahtšimettsä, kaiskaramettsä, kalmomettsä, kazvomettsä, kuusimettsä, lehtomettsä, lepikkomettsä, leppämettsä, mäntümettsä, niini-mettsä, petäjämettsä, pihkumettsä, pähtšinä-mettsä, rassimomettsä, soomettsä, tammimettsä, võsa-mettsa, õkaz-mettsa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur