[VOT] Vatjan kielen sanakirja

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Haku: hakutapa

1 sana-artikkeli

mato Kett. K L P Pi Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (vdjI) Ма́то Pal2 K-reg2, g maβoo Kett. K Lu J Ku maβoo J maβuo L P mahoo (Pi Ke)
1. madu, uss | vn змея
I a müü üh̆hee kõrraa õlimam mettsäz ni matoloja õli meet tääk kui paĺĺo aga ükskord me olime metsas, siis oli madusid mine tea kui palju
Lu jutõltii, što matoill on kunikaᴢ räägiti (öeldi), et madudel on kuningas
M tšivee alt tšiiltaaja. mato (Set. 17) mõist kivi alt kiilaja? – Madu
L maod menevät perεä viiženiε mahaa maod lähevad pärast ristiülendamispäeva maa sisse
Lu mato šihizeʙ madu sisiseb
L mato purõʙ madu hammustab
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa kui madu salvas, siis on tarvis soost võtta muda (maohammustuse raviks)
Lu mato niglazi meess madu salvas meest
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
J murud on mussiissõ matoissõ rl pudi on mustadest madudest
P lentävä mato sei koko tšülεä väjie (muinasjutust:) lohe (lendav madu) sõi (ära) kogu küla rahva
M niglaaja mato nõeluss
L vahtšin mato on sõkõa i kurrõ vaskuss on pime ja kurt
J meill uzgota, jot ku va vaski mato niglaaʙ, siiz on surm tšäeᴢ meil usutakse, et kui vaid vaskuss nõelab, siis on surm käes
J maβoo mürkkü meneb eteeᴢ maomürk läheb (= kandub verega) edasi
P täll õli üvä opõn, maβuo karvaa tal oli hea hobune, maokarva
J mattoi suku maod, ussisugu
2. uss, röövik, tõuk, vagel | vn червь, червяк, гусеница, личинка
I puuõunaza on mato, maokaᴢ puuõuna õunas on uss, ussitanud õun
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad röövikud
P maoᴅ sis süövät kapusaa taimõd iĺi kapusaa lehoᴅ röövikud söövad siis kapsataimed või kapsalehed (ära)
M sööd mat̆taa sööd vaklu
Lu kapusaa mato kapsauss
I jovanaa mato; näväᴅ per̆rää vihmaa paissavaᴅ, niku tuli jaaniuss; need hiilgavad pärast vihma nagu tuli (= tulesäde)
3. vihmauss, limukas | vn дождевой червь
I peentaroo kõõᴢ nõsaᴅ, kan̆neita matoja paĺĺo, pikkarais̆sia kui kaevad peenraid, (siis on) neid vihmausse palju, väikesi
Li õŋkikokka, mato pannaa õttsaa õngekonks, vihmauss pannakse otsa
J vihm mato vihmauss

Ra mato süüb ammassa hambas on auk (uss sööb hammast)
M emä juttõõʙ, etti tütär on nii paskatavolliin, etti sööp süätä pahapõss ku mato ema ütleb, et tütar on nii õel, et sööb südant hullemini (halvemini) kui uss
Lu värttän maod on ümmärkõizõᴅ, õtsat teräväᴅ solkmed on ümmargused (= ruljad), otsad on teravad
Lu J õŋki mato vihmauss
Lu jevi-mato ~ J raut-mato (vere)kaan
J opõizõõ mato hobukaan.
Vt. ka jevimato, kapuss-mato, karvamato, maamato, merimato, mussa-mato, nigla-mato, šnääkki-mato, šnääkkämato, tulimato, tõukkomato, vahtšimato, vahtšiazmato, vatts-mato, vesi-mato, vihmamato, värttänmato, õŋgõõmato, õntšimato, üü-mato
Vt. ka maattah


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur