[VOT] Vatjan kielen sanakirja

marraᴢ R-Lön. Lu J marrõᴢ Lu J-Tsv., g martaa Lu
1. õrn, habras, kergesti purunev; marrask- (naha kohta) | vn нежный, хрупкий, ломкий; надкожный (слой, покров)
Lu se on marrõᴢ riissa, se meeʙ rikki see on õrn asi, see läheb (kergesti) katki
J raana praavihuʙ, marras kettu nõisi pääle haav paraneb, marrasknahk tuli peale
J pimmiäz iskezin lobakaa uhsõõ, kõig marrõs kettu tuli väĺĺä pimedas lõin lauba vastu ust, nahk läks üleni marraskile (kõik marrasknahk tuli maha)
2. eluvõimetu, nõrk, surmale määratud (lapse kohta) | vn обречённый, слабый, нежизнеспособный (о ребёнке)
Lu se on marrõz lahᴢ, jutõllaa, tämä koolõʙ. marrõz lahs kaugaa eb elä see on {m.} laps, öeldakse, (et) ta sureb. {m.} laps kaua ei ela
J marraz lahs, raŋkka lahs on marraᴢ, koolõp peenennä {m.} laps, raske laps on {m.}, sureb väiksena
Lu varma ja pulskia lahsi on marraᴢ, tämä tšiiree koolõʙ paks ja turd laps on {m.}, ta sureb ruttu