[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kriisimarja M J-Must. griisimarja ~ griižimarja M griizimarja Lu krõõžmarja I
1. M Lu kukemari | vn вороника (чёрная ягода)
2. näsiniine mari | vn волчья ягода
I krõõžmarja, tožo niku kaunissiɢ [= kauniᴢ], mettsäzä, kõrkaat pehgoᴅ näsiniinemari, samuti nagu punane, (kasvab) metsas, kõrged põõsad

luumarja M luuviljaline mari (näit. kirss, lillakas jt.) | vn косточковая ягода (напр. вишня, костяника и др.)

mammu J-Tsv., g mammuu J mamm (lastek. mari) | vn ягодка (в детском языке)
lahzõlõ va jutõlla: tahot ko mammua ainult lapsele öeldakse: kas tahad mammu?

marja¹ K R L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (Kett. Ja-Len. vdjI) marjõ Lu J-Tsv. Марья Tum. Ii-reg₁, g marjaa P M Lu Li J
1. mari, marjad | vn ягода, ягоды
J meill on saatu akkunallõ, siäll on marjat kõikõllaizõᴅ rl meil on aed õues, seal on marjad igasugused
J tšen kõig nõmmõd nõdguʙ, see kõig marjõd maissõõʙ vs kes kõik nõmmed (läbi) tallab, see kõik marjad maitseb
Lu nii on naasti niku marjõ kk on nii ilus nagu mari
Lu kuza õli lõikkivo, siäl märkeni õhsa, sis siäl nõisi marja kazvõmaa kus oli raiesmik, seal mädanesid oksad, siis seal hakkasid marjad kasvama
M kassen mettsäs kazvap kõikõllaajun marja siin metsas kasvavad igasugused marjad
I miä suv̆vaa korjataɢ marjoo ma armastan marju korjata
M meemmä korjaamaa marjoo, a taramarjoo akõmaa läheme (metsa)marju korjama, aga aiamarju noppima
P kopitti marjoi ruupuu-raapuu korjas marju räpakalt (= korjas marju koos lehtede ja risuga)
Li marjalla on ripsiᴅ marjadel on kobarad
Lu võtin ühee kobraa marjaa võtsin ühe peotäie marju
P lillikaz on kõvassi apuo marja lillakas on väga hapu mari
M vohomarjaᴅ, makuzad marjaᴅ põldmarjad, maitsvad marjad
Lu se on müühäine marja, müühää valmisuʙ see on hiline mari, hilja valmib
M valmiᴢ marja valminud (valmis) mari
K katagaa marjoiss õlutta tšihutõttii kadakamarjadest pruuliti õlut
P rütšie-javoissa tehtii mämmiä, pantii kalinaa marjoi süämmie i süötii rukkijahust tehti marjaputru, pandi lodjapuumarju sisse ja söödi
J mustõlain võtti marjaa uzlaa mustlane võttis marjakobara
Lu mussa marja mustsõstar
P punan marja (Len. 272) punane sõstar
M kauniid marjaᴅ punased sõstrad
J varõz marjõᴅ kukemarjad
P vohuo marja sinikas
K vohoo marja ~ J karu marjõ põldmari, põldmurakas
J kurõõ marjõᴅ kuremarjad, jõhvikad
Lu nüd miä marjaa tuskaa koolõn nüüd ma suren marjamuresse (murest, et ei saa pimedana enam marjul käia)
Lu marja aika õli, miä jõka päivä tšäin mettsäᴢ oli marjaaeg, ma käisin iga päev metsas
M ku eezä uutta joulua ovat puuᴅ härmääᴢ, siis see leeb marja voosi kui enne uusaastat on puud härmas, siis (see) tuleb marja-aasta
Lu marjõ pehgoᴅ marjapõõsad
2. hapuoblika (marjataoline) õis | vn цветок щавеля (похожий на ягоду)
Lu marjapää on valkaa, kuniz bõõ valmiᴢ. ku valmiz leeʙ, siz marja meep kauniissi hapuoblika õisik on valge (= rohekas), kuni pole valminud (valmis). Kui valmib (saab valmis), siis lähevad õied punaseks
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
P ublikkaa pudgyõ marjaᴅ oblika õied (= õisik)
3. fig mari; kullake, lapsuke; kallis, kallike, armsam (hellitusnimi rahvalauludes) | vn ягодка, золотко, миленький (ласковое обращение в народных песнях)
J miä menin marja muilõõ mailõõ rl läksin ma, mari, muile maile
J mahto marjaa sünnütellä rl oskas marja (= lapsukese) sünnitada
Kõ aika, marja, matkaa mennä rl (on) aeg, armsam, teele asuda (minna)
Kõ sinnua oottõõp sinuu marja rl sind ootab sinu armsam
4. (kala)mari | vn икра (рыбья)
M ko on emäkala, täll on süämmez marja kui on emakala, (siis) tal on sees mari
M emäkalal on marja, isäkalal on mahso emakalal on mari, isakalal on niisk
Li kalal om marja, a konnal on kuru kalal on mari, aga konnal on kudu
M aud́iᴅ vatsakkaaᴅ, marjaa vattsa täünä kõhukad havid, kõht marja täis
P Li marjaakaa kala marjaga kala
J marjõ kala marjakala
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja ~ Lu J kala marja kalamari
5. sääremari | vn икра (голенная)
M siiz on jalgaᴅ: sääreᴅ, marjaᴅ, põlvi siis on jalad: sääred, sääremarjad, põlv
J dublit sääree marjõᴅ jämedad sääremarjad
Lu sääri marjaᴅ sääremarjad
■
Lu kumpa on paganaa vai kehnoo tavaakaa, sitä jutõllaa täüᴢ marjõ, täüz marjakko kes on kurja või halva iseloomuga, selle kohta (seda) öeldakse: täis mari, täis marjake (= on alles mari, on alles marjake)!
J pää paĺĺõz niku perz marjõ pea paljas nagu tagumik.
Vt. ka bragattsimarja, kalamarja, kalinamarja, karuu-marja, katagamarja, kaunizmarja, klubnikkamarja, koiramarja, kriisimarja, kukkomarja, kukoomarja, lilli-marja, linnuu-marja, luumarja, mesimarja, mettsämarja, mettsäsika-marja, muragamarja, mussamarja, mähtšämarja, ori-marja, orjamarja, pehkomarja, perz-marja, pihlagamarja, pihlajamarja, poollazmarja, põlto-marja, sigaamarja, sikamarja, susimarja, suõõmarja, sõssõrõmarja, säärimarja, taitšinamarja, taramarja, tedree-marja, toomimarja, toomõmarja, tähtimarja, varõzmarja, viin-marja, viiženmarja, vohomarja
Vt. ka maukko, maukku, mukkura, mähnä

maukko P Li, g maukoo = maukku
1. P Li niisk | vn молоки
2. Li (kala)mari | vn икра (рыбья)

maukku Li (J), g maukuu Li
1. niisk | vn молоки
Li emäkalal on marja i isäkalal on maukku emakalal on mari ja isakalal on niisk
Li maukuukaa kala niisaga kala (= isakala)
2. Li J (kala)mari | vn икра (рыбья).
Vt. ka marja¹, mukkura, mähnä

mukkura Lu Li, pl mukkuraᴅ Lu (kala)mari | vn икра (рыбья)
Lu emäkalal on mukkura emakalal on mari
Lu kutukala lazõb mukkuraa i niiskaa kudekala heidab (laseb) marja ja niiska
Lu kala mukkura ~ kalaa mukkuraᴅ kalamari.
Vt. ka kalamukkura
Vt. ka marja¹, maukko, maukku, mähnä

mähtšämarja I mähtšä-marja Lu
1. I mage sõstar | vn лесная смородина, дикая смородина
2. Lu paakspuu mari [?] | vn крушина [?]

ripsõkaᴢ: ripsõkõᴢ J-Tsv., g ripsõkkaa J kahara pöörisega (kaer), (suure)pööriseline (õisik), (suure) kobarana kasvav (mari) | vn изобилующий метёлками (об овсе, о метельчатом соцветии) или большими гроздьями (о ягодах).
Vt. ka ripsikaᴢ, ripsukaᴢ

susimarja M Lu näsiniin; näsiniine mari | vn волчья ягода.
Vt. ka suõõmarja

suõõmarja I (K M-Set.) suõõ-marjõ J-Tsv.
1. näsiniin; näsiniine mari | vn волчья ягода
2. paakspuu; paakspuu mari murd. hundimarjapuu | vn крушина
I suõõmarja, mokoma mussa, karkõa. tätä ep süüvväɢ. mettsäzä kazvaʙ paakspuu mari, niisugune must, kibe. Seda ei sööda. Metsas kasvab.
Vt. ka susimarja