[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kooaluᴢ M majapidamine | vn хозяйство
kase on kõik täm̆mää kooaluᴢ see on kõik tema majapidamine

koti [< sm] K-Ahl. (Ke Po Lu Ku), g koii
1. kodu | vn родной дом
Ku opeta omassa koissa, nellinurkaizes tuvas (Len. 292) õpeta omas kodus, nelinurkses tares
2. K-Ahl. maja; majapidamine | vn дом; хозяйство.
Vt. ka koto, kõta

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal₂ Tum. Ко́то Ii-reg₁, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
Kõ miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt
■
Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

talo Kett. K R L P M S Lu Li Ra J I Ku (Kõ Ja-Len. V-Len. Ma), g taloo K P Lu Li Ra J taluo P
1. talu; talumajapidamine; talupere | vn усадьба; крестьянское хозяйство; крестьянская семья
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺäätšümmeniessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend (neljakümneni) talu(sid)
J talo on oonõõd i vara, kõig üheᴢ talu on hooned ja vara, kõik koos
Lu talo peremmees tšäütäp talloa talu peremees juhib talu
Lu talo on vaaris piettü talu on korras hoitud
Li meill bõõ taloll nimmiε meil pole talul nime
M riiga võd bõllu ühelee talolõõ, kõm, nellä tallua kõik tapõttii üheᴢ rehi ei olnud ju ühe talu jaoks, kolm, neli talu, kõik peksid (reht) koos
M rikkauz izze tal̆loosõõ ep tuõ, piäp tehä paĺĺo töötä rikkus ise tallu ei tule, tuleb teha palju tööd
Lu suuris taloloiz õli kõlmõd lehmää i nellä suurtes taludes oli kolm lehma (või) ka neli
P miε õlin ühes talos treŋkin ma olin ühes talus sulaseks
Lu eezepii jõka taloll õli kanevoo vanasti oli igal talul kanepit
J keräjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
Kõ õmpõliaᴅ tšäütii taloja möö, õtsittii töötä rätsepad käisid talusid mööda, otsisid tööd
J suurõ vaivaka piäp taloa ülell suure vaevaga peab talu üleval
Lu talo on annõttu rendil talu on rendile antud
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
J taloo meeᴢ talumees, talupoeg
J taloo vätši talu pererahvas
2. majapidamine | vn хозяйство
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks kariloom majapidamises
Lu meijjee tšüläz oŋ kahõs talos vaa mesisampaaᴅ meie külas on vaid kahes majapidamises mesipuud
3. maja | vn дом
Li kumpa talo on kõlmõttõmas paikkaa, sitä nõsõtaa siᴢ, siz eb nõizõ nurizõmmaa ennää (palk)maja, mis on kolmandas kohas (üles laotud), seda siis tõstetakse (nurgast), siis ei hakka käsi enam kidisema (= siis ei teki nari)
Lu tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja, maad ei olnud, see oli pops
J jürü ampu taloo välk lõi majja
Ku äärimäin talo pahepaa kättä äärmine maja vasakut kätt
Lu tämää talo on märännü tema maja on vilets
■
K siell õlivad issu taloᴅ seal olid istjatsed.
Vt. ka issutalo, isuta-talo, pulmatalo

talotuᴢ Lu, g talotuhsõõ: talotusõõ Lu (talu)majapidamine | vn (крестьянское) хозяйство
bobulil eb õllu talotussa, talo õli, a talotussa eb õlluᴅ popsil ei olnud talumajapidamist, maja oli, aga talumajapidamist polnud
Lu miä võtan kõik talotusõõ ommaa tšättee ma võtan kogu talumajapidamise oma kätte