[VOT] Vadja keele sõnaraamat

maimia R-Lön. L P M Kõ Li (Al. K) mainia M S Lu Li Ra J (R-Eur. P Kõ) maimiaɢ I, pr maimin Al. L P M Kõ Li mainin Kõ Lu Li Ra J, imperf maimizin P Lu mainizin Lu Li Ra J
1. mainida, nimetada, lausuda; (kellestki) rääkida, (kedagi) meenutada; meelda tuletada | vn вспоминать, вспомнить; упоминать, упомянуть
M miä en taho tämmää nim̆meä i mainia ma ei taha tema nime nimetadagi
I vaissi maimi sitä, tšetä pominaitti vadja keeli meenutas seda, keda mälestas
M tämä ain maimib jumalaa ta nimetab aina jumala nime (jumalat)
M elä maimi pahapoolta ära nimeta vanakurja
M ain piti tehä rissiä et̆tee i mainia jumalaa sõn̆noi alati tuli risti ette lüüa ja lausuda palvesõnu
S risittii jumalalõõ i mainittii kunikassa (eestpalves) paluti jumalat ja nimetati keisrit
Lu minnua ikosõʙ, minnua mainitaa, üväl vai pahal mind ajab luksuma: minust räägitakse, (kas) hästi või halvasti
J ikossazin, tšenle mainiʙ luksusin, keegi räägib minust
Lu miä ku unohtan, siä millõ maini kui ma unustan, sa tuleta mulle meelde
2. öelda; teatada | vn говорить, сказать; сообщать, сообщить
P a kunikaz maimiʙ naizõlõõsõõ aga kuningas ütleb naisele
J kane piigõd ilmaa evät tõhi lass üüssi, kuniz eväd maini frovvõlõõ need teenijatüdrukud ei tohi (kedagi) ilma prouale mainimata öömajale (ööseks) lasta.
Vt. ka mainittsaa