[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mahaa Kett. K L J mah̆haa M I Ma mahhaa Lu Li I maha J Kr maahaa ~ maaha Ku maha; alla | vn наземь; вниз
L kulta mahaa vieri rl kuld veeres maha
J rüis karizõb mahaa rukis variseb maha
Ku puu ladvass miä hüppäzin maaha ma hüppasin puu ladvast maha (alla)
J kõrt tulid obakkaa, siis katso mahaa, obakõt puiz evät kazvo kui (kord juba) tulid seenele, siis vaata maha: seened puus ei kasva
M siä kazõlta opõzõlta elä las päätä mahaasõõ, piä pissüä (Set. 11) ära lase sellel hobusel pead alla (lasta), hoia püsti
Ku zemskoo laskɪ vorotnikaa maahaa Zemsko keeras kaeluse alla (maha)
■
J silmii(t) mahaa lüümä silmi maha lööma
J jalkoilt maha lüümä jalust maha lööma
J mahaa tulõma kukkuma
Ku perennain ampu hänee maahaa perenaine laskis ta maha (= laskis surnuks)
J mahaa laskõma maha (= surnuks) laskma
Kr tapin maha tapsin maha
I šveeda hukkazi mah̆haa karettii rootslane jättis tõlla maha
I koolivaᴅ, i mah̆haa i jäiväd d́eŋgaᴅ (nad) surid, ja raha jäigi maha (järele)
J rutaa tšiirep, jäät tõisiiss mahaa mine (= rutta) kiiremini, jääd teistest maha
J piti tüüd jättä mahaa, jooss appii tuli töö(d) pooleli jätta, joosta appi.
Vt. ka maalõõ, maalõõsõõ, maasõõ