[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

boria Li (Lu) borria Lu, pr borin Lu, imperf borizin Lu kraapida; maad tuhnida | vn скрести; рыть(ся)
Lu ja lähen õpõzõõ selles i lazõn miä peräs nooraa, kump teeb merkii borimizõllõ, tšivi nooraa õttsõs ja lähen hobuse seljas ja ma lasen järel nööri, mis teeb märgi kraapides, kivi nööri otsas
Li sika borib maata siga tuhnib maad

haria Lu Li J-Tsv. harria Li, pr harin Li J, imperf harizin Li J
1. harida (maad) | vn возделывать, возделять (землю)
J üväll talopoigõll põllod oŋ harittu tublil talupojal on põllud haritud
J harimõtt põllot tšiire rohossussa harimata põllud rohtuvad kiiresti
J hari va parõp maat, kül siis priibõĺi kazvoʙ hari aga paremini maad, küll siis tulu kasvab
Li peentäroja piäp harria peenraid peab harima
Lu haritaa nurmia haritakse nurmi
2. puhastada, kasida, harida | vn чистить, очищать
J ampaad mitäle nõisti murtuma, kuini harin hambad hakkasid millegipärast murduma, kuidas ka (neid) harin
Lu õpõzõõ harijõ, niku końušnikkõ hobuseharija, nagu tallimees
J kõik pilaub, mitä va inimin ep hari kõik rikneb, mida inimene ei hari
3. kasvatada, hooldada, hoida (last) | vn воспитывать, нянчить
Li miä harizin võõrai lahsia ma kasvatasin (koolis) võõraste lapsi
J jutõltu on: tšen ep hari lass, parõp õllõiᴢ, ku selle pantaiᴢ müllü tšivi kagla de upotõttaiz mereᴢ öeldud on: kes ei kasvata last, oleks parem, kui sellele pandaks veskikivi kaela ja uputataks merre
J ńańk harib lass lapsehoidja hoiab last

kobria Lu, pr kobrin Lu, imperf kobrizin Lu (maad) kookida, kobestada | vn разрыхлять, разрыхлить (о земле)

maittsõ P J maitsi, maad mööda, maad pidi | vn по земле, по суше
J tulittõko maittsõ vai merittse rl kas tulite maitsi või meritsi?
P miä menin maittsõ, a tämä meni vezittse mina läksin maad pidi, aga tema läks vett pidi
J ajõ maittsõ ja merittse sõitis maad ja merd mööda.
Vt. ka maizõõ

pezittää M (J-Tsv.), pr pezitän, imperf pezitin maad kobestada; mullata | vn взрыхлять, взрыхлить; окучивать, окучить
M pezitämmä luukkõita kobestame sibulapeenart.
Vt. ka pesitellä, pesütellä

rooittaa¹: rooittaaɢ ~ roojittaaɢ (I), pr rooitaʙ, imperf rooitti (maad) kaapida, kraapida; tuhnida | vn рыть; рыться, копаться
I lehmäd löütäväᴅ, nõisõvaᴅ rääkumaa, rooittamaa maata (kui) lehmad leiavad (laiba), (siis) hakkavad ammuma, maad kaapima
I χoŕka roojitaʙ maata tuhkur tuhnib maad.
Vt. ka roittaa

tšeertää Kett. M Lu J (K-Ahl. K-Al. R-Eur. Li) tšiertää P (K) tšiertεä P tšeertä J-Tsv. tšeertääɢ I keertää Ku, pr tšeerän Kett. M Lu tšeerrän K-Ahl. tšierän P tšeeren Lu J tšeerää I, imperf tšeerin Lu J tšeerii I
1. keerata, pöörata, ümber keerata v. pöörata, ümber v. ringi ajada, keerutada, kokku v. rulli keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda | vn поворачивать, повернуть, переворачивать, перевернуть, крутить, вертеть, свернуть; ворошить (сено); пахать (землю)
I se vih̆haa paaʙ nav̆vaa pääl i ainõ tšeeräʙ, tšeeräʙ. vot i sis meeʙ kase napa paikalõõ see paneb viha naba peale ja aina keerab, keerab. Vaat ja siis läheb naba paigale
M vokilla on napa, tšeertääᴢ vokil on naba (= kruvi), (sellest) keeratakse
J opõin on tšeerettü teess ääree hobune on pööratud teelt kõrvale
P vaatab niku süätünnü ärtšä, tšieräp silmεä munat tõizippäi vaatab nagu vihane härg, keerab silmamunad pahupidi
J pää tšeeren õtsass väĺĺää! keeran (sul) pea otsast ära!
P tšieräp paa kummollaa i panõb lavvalõ rubĺaa d́eŋgoi (pulmakomme:) keerab (savi)poti kummuli ja paneb lauale rubla raha
J tšeer šuub murnippäi pööra kasukas pahupidi!
M jalgaakaa tšeeräb vokkia ajab jalaga vokki (= vokiratast) ringi
M tšeerettii javotšiviä tšäell käsikivi aeti käsitsi ringi
P viihkuri tšierti einoi tuulispask keerutas heinu
M einää tšeertääᴢ heinu kaarutatakse
P tšiertivät paperoskaa sammaliissa keerasid paberossi samblast
J proovva pluugakaa peŋgeri tšeertä ümper proovi mätas (raud)adraga ümber pöörata
K väitimmä valua, tuorõõ valuo tšierämm ümpärikkua, siiz üvä on vedasime sõnnikut, värske sõnniku künname sisse (keerame ümber), siis on (see) hea
J tšeerä aizat kottoo keera aisad kodu poole! (= hakka koju sõitma!)
J see tait koir tšeerti mokoma gafka küllap see koer keeras sellise julga
M tšeertää jälleᴅ jälgi (tagasi) keerata (metsa eksinu nõiasõnadega õigele teele tagasi pöörata)
M täätäjä tšeertii pahalt jällelt lehmää külatark pööras lehma vanakurja jäljelt tagasi
2. oksele ajada, südant pahaks ajada (impers.) | vn тошнить, становиться тошно, дурно
Lu päältä üvä vaattaa, a alta õhsõnõmaa tšeeräʙ vs pealt hea vaadata, aga alt ajab oksendama

M jumala tšeertii pääzgod ineemmiizee luissa jumal tegi pääsukesed inimese luudest
M tältä tšeerettii palkka, mitä piti maksaa tal peeti kinni palk, mida pidi makstama.
Vt. ka tšeerrä, tšeertoa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur