[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõhkõõssa P Lu Li lõχkõõssa (Lu Li) lõhkõssa Li lõhkõss Li J-Tsv., pr lõhkõõʙ P Lu Li J lõhkõʙ Lu, imperf lõhkõõzi Li lõhkõõᴢ Lu J lõhkõzi Lu Li lõhkõᴢ P Lu lõhki minna, lõhkeda; praguneda, lõheneda | vn раскалываться, расколоться, лопаться, лопнуть; трескаться, потрескаться, растрескиваться, растрескаться
J puu on nii kuivannu, jot lõhkõõᴢ puu on nii kuivanud, et läks lõhki
Li pata lõhkõõzi, tuli rako, no eb rikkaunnu, tämä on veel kogoza (savi)pott pragunes, pragu tuli (sisse), kuid ei läinud (päris) katki, see on (= seisab) veel koos
Li se lõhkõzi kahtõõ pallaa see läks lõhki kaheks tükiks
Lu minuu kõlmõõ paikaakaa štanat saaᴅ i lõχkõõnnuu furaškaa saad (endale) minu kolme paigaga püksid ja lõhkise (nokaga) mütsi
P kõvat suurõt põvvaᴅ, maa kuivi, kõik lõhkõõʙ kõvad suured põuad, maa kuivas, lausa lõheneb
J leivää koori lõhkõõᴢ variss leiva koorik lõhenes kuumusest
Lu tšäeᴅ lõhkõõvõᴅ, piäb võitaa võitõõl käed lõhenevad, tuleb võida võidega
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõd lõhkõõvõᴅ kevadel kuivast tuulest huuled lõhenevad
■
Lu pää lõhkõõʙ pea lõhub valutada.
Vt. ka lõhgõta, lõhkaussa, lõhkõuta