[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõõkuttaa M Ja-Len. J (Ra) lyõkuttaa L P lõekuttaa (K-Ahl.) lõõkutta J-Tsv. leekuttaa Lu Li lõõkuttaaɢ I, pr lõõkutan M Ra lyõkutan L P lõekutan K-Ahl. lõõkutõn J leekutan Lu leekutõn Lu Li, imperf lõõkutin J leekutin Lu Li lõõkutii I
1. kiigutada | vn качать, покачать
Lu poigõd leekutõttii tüttöjä poisid kiigutasid tüdrukuid
J issuukaa nüd üvässi, poigad nõissaa lõõkuttamaa istuge nüüd hästi (kiigel paigal), poisid hakkavad kiigutama
I pikkaraissa lassa piäʙ lõõkuttaat tšättšüüzä väikest last tuleb kätkis kiigutada
Lu leekutõ lassa tšättšüzä, lahz idgõʙ kiiguta last kätkis, laps nutab
M emä lõõkutap tšätšüttä ema kiigutab kätkit
L tšättšüü tšebjässi lyõkutaʙ rl (hällilaulust:) kätki kergeks kiigutab
2. kõigutada, õõtsutada | vn раскачивать, раскачать
Lu katso, kui tuuli leekutap puita vaata, kuidas tuul kõigutab puid
Lu tuuli nõis rihmaa leekuttamaa tuul hakkas köit kõigutama
Lu venettä leekutõttii tšüllelt tšüllel paati õõtsutati küljelt küljele
I läziʙ lammaᴢ jo rõhgaa, päätä lõõkutaʙ lammas on juba väga haige, õõtsutab pead
■
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
P pirua lyõkutaᴅ kiigutad kuradit (= kõigutad jalga)
P jõka lõugaa lyõkutõttavassi (itkust:) iga lõua lõksutatavaks (= kõikide poolt tagaräägitavaks).
Vt. ka lõõkutõlla, lõõtsuttaa, lõõtsutõlla