[VOT] Vadja keele sõnaraamat

luvva vdjL K U Kõ Lu Li Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. P Ja) luuvva M Ja-Len. Lu Li loovva Lu Li Ra J loovvõ J loovv Ra J-Tsv. louvva Lu J looaɢ vdjI I, pr loon Kett. P M Kõ Lu Li Ra J I (R-Eur.) luon (R-Reg.) loo I, imperf lõin K U M Kõ Ja Lu Li Ra J loin Kõ Lu (R-Reg.)
1. luua, rajada (ka impers.) | vn творить, сотворить; создавать, создать (также безл.)
M jumala lõi maa i taivaa jumal lõi maa ja taeva
K jumalass on kõikki lootu kõik on jumalast loodud
K lõi looja lohi-kaloja (Ahl. 94) rl lõi looja lõhekalu
J ko tahod niittüä puhassaa, etteb võzot kazvois sis tarvis kuu põhjall, koos taivaas kuu louvvaa kui tahad niitu puhastada, et võsa (võsud) ei kasvaks, siis (on) tarvis (seda) kuu põhjal (teha), kui taevas kuu luuakse
J loovvaa kuu luuakse kuu
2. (kangast, sukka jm.) luua, (kudumist) alustada | vn основывать, основать (тканье на ткацком станке), начинать, начать (вязку чулка и пр.)
J loomipud́d́õõkaa loovvaa, siiz nõissaa kutomaa kaŋgõssõ käärpuudel (käärpuudega) luuakse (kangalõim), siis hakatakse kangast kuduma
U mõnt paazmaa piäb luvva mitu pasmast tuleb luua?
I loopuulla lootii niittilöjä käärpuu(de)l loodi (kanga)lõime
Lu neĺĺält tortilt lootii toimikas kaŋgaᴢ, a prosto kaŋgas kahõlt lootii neljalt (käärimis)kehalt loodi toimne kangas, aga labane (lihtne) kangas loodi kahelt (kehalt)
M sukkaa luuvvaᴢ luuakse sukka (= alustatakse sukakudumist)
3. raadata, uudismaad teha | vn корчевать, выкорчевать, поднимать, поднять новь
Li päivää piti uutta maata luvva (terve) päeva tuli uudismaad teha
4. (kuhja) luua v. teha, (heinu kuhja) panna v. hanguda | vn метать, сметать (стог)
M tämä loob aŋgookaa kuhjaa ta hangub heinu kuhja
J ivana nõmad om povvõll kahs kuhja lootu Ivani omad (= Ivani pere) on kuiva ilmaga kaks kuhja teinud
5. (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta | vn накидывать, накинуть (навоз на воз)
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
J valoo koorõma looma sõnnikut koormasse tõstma
6. (võrke v. noota vette) lasta | vn закидывать, закинуть (сеть)
Ja noottaa luvvassa noota lastakse (vette)
Li taas sihee sammaa loovvaa se nootta ja taas tõmmõtaa taas sinnasamasse (kohta) lastakse see noot (vette) ja taas tõmmatakse (kaldale)
J lõimm nootaa vettee lasksime nooda vette
Li miä eglee lõin võrkoᴅ ma lasksin eile võrgud vette
Li tšäimmä võrkkoi loomaᴢ käisime võrke (vette) laskmas
Li apara-võrkko ko loovvaa, siz apara-savvõõkaa räimitää vettee, höütütetää kaloja kui abarvõrk lastakse (vette), siis mütaga (abarakepiga) pekstakse vastu vett, hirmutatakse kalu
Li lootii raitti, ved́ raititta·a lootii ni .. lasti võrgurida (vette), reaviisi (ridamisi) ju lasti nii (võrgud vette) ..
7. (praamiga, parvega jne.) üle (vee) vedada v. viia | vn перевозить, перевезти (на пароме и т. д.)
J ei, looka üli hei, viige üle (jõe)!
Ku tulkaa loomaa, lookaa üli laukkaa tulge üle viima, viige üle Lauga
■
Lu kõik päiväd on lootu kõik päevad on ette määratud
M tänänn õlin surmalla suuza, a veel bõllu lootu surmalõ täna olin surmasuus, aga veel polnud surmale määratud (loodud)
R loo silmät loojaa pääle (Eur. 34) tõsta pilk (pööra silmad) looja poole (peale)
Lu ennaikaa ku lehmä tooʙ vazikaa, siiᴢ jutõllaa: lehmä loi kui lehm toob enneaegse(lt) vasika, siis öeldakse: lehm {l.}.
Vt. ka loottaa