[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lutissaa Kett. P M S Ja-Len. Lu Li Ra (K L J) lutissa J-Tsv. lutissaaɢ I, pr lutisan K P M Lu Li Ra lutisõn J, imperf lutisin P M Lu Li Ra J pigistada, suruda, vajutada, muljuda, mudida | vn сжимать, нажимать, нажать, надавливать, надавить, сдавливать, сдавить, придавливать, придавить, стискивать, стиснуть, растирать, растереть
L siz vilikana võtti maalt tšivie, lutissi tämää kulakkaa nii kõvii että tšivess nõisi vesi tilkkamaa siis võttis hiiglane maast kivi, pigistas selle rusikasse nii kõvasti, et kivist hakkas vesi tilkuma
P lutisap sõrminaa [sic!] pigistab sõrmedega
M tämä lutissi kõv̆vii min̆nuu tšättä ta surus kõvasti mu kätt
P miä lutisan tšäee kulakkaasõõ ma pigistan sõrmed (käe) rusikasse
J lutis silmet tšiin pigista silmad kinni!
J lutissõma vass rintaa vastu rinda suruma
M lutisad jõvikkaad luzikaakaa surud jõhvikad lusikaga (katki)
M sügelmä õli; piäb võttaa palokkõin tuimaa lih̆haa, sis kazeekaa lutissaa soolatüügas oli; tuleb võtta tükike soolata liha, siis sellega vajutada
S kuza vaivattii, siäl lutisattii šižgalla, a šiška vizgattii sinne tšivirõukkoo, štop praaviuᴢ kus(t) valutas, seal (= seda kohta) vajutati räbalaga, aga räbal visati sinna kivihunnikusse, et (haige) paraneks
J uhs avollaa, lutis tšiin uks (on) lahti, pane (vajuta) kinni
I riigaa pekko ain lutissi lassa rehehaldjas aina painas last
J saappõgõd lutissõvaᴅ saapad pigistavad
■
J lutis siis kag-lõs kallista siis!
Vt. ka lutisõlla, lutšissaa, lutšisõlla