[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lipittsa M Lu Li J (U) lipitsa Ränk lipitts ~ ĺipitts J-Tsv., g lipitsaa U M Lu Li J ĺipitsaa J
1. (vilja)tuulamiskühvel, viskelabidas, viskel | vn веяло, деревянная лопата для подкидывания зерна (при веянии вручную)
M võtti peremmees pak̆koo, issus pak̆koo päälee, võtti tšät̆tee lipitsaa, vaattõ, kui alas tuulta, i alkõ viskua lipitsaakaa võttis peremees paku, istus paku peale, võttis kätte tuulamiskühvli, vaatas, et on (= oleks) allatuult, ja hakkas tuulamiskühvliga tuulama
J lissä vähäize lipitsaa nenäll teriit lisa kühvliotsaga vähe(ke) teri
J vizgõttii lipitsaakaa i löüχgettii visati viskelabidaga (vilja) ja tuulati
2. hauskar, viskar, kopp (vee väljatõstmiseks paadist) | vn черпак, черпалка (для вычерпывания воды из лодки)
Li lipittsa aavass iĺi lepäss kaivattii hauskar uuristati haavast või lepast
M mee vizgo vesi vällää ven̆neessä lipitsaakaa mine viska vesi paadist viskariga välja
3. libekeel (libekeelne inimene), lipitseja; öördaja, pealekaebaja | vn льстец; доносчик, доносчица
J see jo tšäi õmaz lippa tšeeleka petteemeᴢ, lipitts, ep tämä õõ parõp see käis juba oma libeda keelega meelitamas, lipitseja, ei ole ta parem
J see ĺipitts jo tšäi tšeeleka, tšäi kaipamõᴢ see öördaja käis juba kaebamas.
Vt. ka tšäsilipittsa
Vt. ka lipakaᴢ, lipaška, lipi