[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lintu Kett. K R L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (Ke vdjI) linto [?] (Ko) lint Lu Kr Ли́нту K-reg₂ Ли́нду Ii-reg₂ Линду Pal₂, g linnuu K P M Kõ Lu Li Ra J I Ku linnu J lind; ka fig (hellitussõnana rahvalauludes) | vn птица (также в функции ласкательного названия в народных песнях)
K pääsko õli üvä lintu pääsuke oli hea lind
Li linnut tšikertäväᴅ linnud siristavad
Li lintu laulõʙ, lehto liikuʙ rl lind laulab, leht liigub
Lu kõikill lintuill on nokaᴅ kõigil lindudel on nokad
Lu lintu tuli akkunaa, kokutti, kokutti, taitaa tooʙ, tääʙ kehnoa veestiä lind tuli aknale, koputas, koputas, vist ennustab halba teadet
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
M täm̆mää piäʙ õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla tema peab olema ergas nagu lind puuoksal
M tunnõd linnuu laulua möö vs lindu tunned laulust
M ühez lintaa ajõlittõ ühes ajasite linde (taga) (= kasvasite koos)
J miä menin marja muilõõ mailõõ, lintu muilõõ liivikkoilõõ rl ma läksin, mari, muile maile, lind, muile liivikuile
P laulavad ni lidnaa linnuᴅ rl laulavad nii linnalinnud
Lu kotko on lintujõõ kunigaᴢ kotkas on lindude kuningas
J partti lintui(t) linnuparv
J linnuu pere linnu pesakond
K levvin linnuu pezää leidsin linnupesa
J piukib niku linnuu poik pezäᴢ piuksub nagu linnupoeg pesas
P Ra linnuu poigaᴅ linnupojad
J ku tuõb lintui lento-aikõ, linnuu lihad on kõikõllaizõᴅ rl kui tuleb lindude lennuaeg, linnulihad on kõiksugused
J pulmiiz va linnuu piimä ep tavannu pulma(de)s ei juhtunud olema vaid linnupiima
J linnu sitt linnu-sõnnik
P et siä õllu nukkunnu linnuu unta makamaa (pulmaitkust:) ei olnud sa uinunud linnuund magama
J kajaga on meri lintu kajakas on merelind
Kõ pääskü lintu, päivä lintu (Len. 230) rl pääsulind, päevalind
Lu sakkali lintu võtap kanoja kanakull röövib (võtab) kanu
P kiiveli lintu kiivitaja
Lu tikka lintu rähn
Lu värpo lintu varblane
Li mussa lintu kuldnokk
J pihlõimarjaa lintu leevike
J pää lintu (parve) juhtlind (pealind)
P emä lintu emalind
■
K või lintu (Set. 91) kollane liblikas
Kõ leppä lintu ~ M jumalaa lintu lepatriinu
J lintuie tee (Must. 174) Linnutee.
Vt. ka fut́ku-lintu, ilma-lintu, jumalalintu, jõvilintu, kanevolintu, kiivelilintu, kiurulintu, kotkolintu, kotolintu, kulikkalintu, lehtilintu, lehtolintu, leppälintu, lumi-lintu, merilintu, mettsälintu, mussalintu, paltalintu, pihlagalintu, pihlajalintu, päivälintu, pääskolintu, roholintu, rokkalintu, räsäzlintu, säälintu, tedri-lintu, teelintu, tikkalintu, tulilintu, tõrvalintu, unilintu, vesilintu, vihmalintu, virilintu, võilintu, värpolintu, vääskolintu, öölintu

pihlagalintu Kett. siidisaba (lind) | vn свиристель.
Vt. ka pihlajalintu

sirkku K-Ahl. J (K-Al.), g sirkuu J
1. lind, linnuke, murd. sirk | vn птица, птичка
J ku mill õltais sirkuu siiveᴅ rl kui mul oleksid sirgu tiivad
2. K-Ahl. pajulind, siisike | vn чиж, чижик
3. fig sirk, linnuke (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn птичка, пташка, пташечка (ласковое обращение к невесте в народных песнях)
K mitä on pääzgol päävüd maaza, sirkulla silmäd vesised (Al. 50) rl miks on pääsul peake norus (maas), sirgul silmad vesised?
J õsa sihaa sirkullõõ, paras paikka partillõõ rl osta koht sirgule, parim paik pardile (= mõrsjale)

taivazvoho Kett. M Kõ S Lu Li Ra taivõzvoho Li tikutaja, (rahvapärane nimetus) taevasokk (lind) | vn бекас
Lu taivazvoho mäkätäʙ niku kittsi taevasokk mökitab nagu kits

tšakkõvõ Li (mingi lind | vn некая птица)

virilintu M (mingi lind | vn какая-та птица)
ku virilintu lentääb alta lehmää, siz lehmä nõõb lüφsämää vertä kui {v.} lendab lehma alt läbi, siis lehm hakkab lüpsma verd