[VOT] Vadja keele sõnaraamat

liivikko Lu Ra J (Kõ-Len.), g liivikoo Lu J
1. liivik, liivaala | vn песчаная местность, пустошь
J liivikkos petäi üvässi juurituʙ liivikus juurdub mänd hästi
J miä menin marja muilõõ mailõõ, lintu muilõõ liivikkoilõõ rl ma läksin, mari, muile maile, lind, muile liivikuile
Lu liivikolta veitettii liivaa liivikult (= liivaseljandikult) veeti liiva
J tšülää kalmod on tehtü liivikkoo küla kalmistu on tehtud liivikusse
Ra kalmoo liivikko, kalmoje tüvenn kalmistuliivik, kalmistu juures
Lu onõ valkaa liivikko, valkaaz liivikkoz mikkä ep kazvo on valge liivik (= mereäärne liivaala), valges liivikus ei kasva midagi
2. Kõ-Len. metsasalu [?] (orig.: | vn роща)
Kõ lintu lauloi liivikoᴢ (Len. 231) lind laulis metsasalus [?].
Vt. ka liivakko, liivamaa, liivazikko