[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alalehto M alumine leht | vn нижний лист (растения)
panidoraa alalehtoita ail lõikkaamma vällää tomati alumisi lehti lõikame aina ära

konnalehto M pehme leht (kasel) | vn мягкий (берёзовый) лист
kazgõlla õllaz lip̆põat konnalehoᴅ (mõnel) kasel on libedad pehmed lehed (= selle kase oksad ei kõlba saunavihaks)

kõrvalehto M Lu kõrv-lehto J-Tsv. kõrvalest, -leht | vn ушная раковина
M kõrvalehod mentii tulizõss kõrvalestad läksid kuumaks.
Vt. ka kõrvaa-lehto

lehto Kett. K P M Kõ Lu Li Ra J I (Ja-Len. vdjI) ĺehto (J) leχto M Легто Pal₂ Tum. Ле́гто K-reg₂ Ii-reg₁, pl. lähud Kr, g lehoo K P Lu Ra J lehuo P leh̆hoo M vdjI leho J
1. (puu-, taime-)leht | vn лист (дерева, растения)
J tüüni ilma, i lehto eb liiku vaikne ilm, lehtki ei liigu (puul)
Lu lehto puussa laŋkõõb jo, tuõp tuska sütšüzü leht langeb juba puust, tuleb kurb sügis
J sütšüzüll lehod mätäneväᴅ, jäävvä va ühed rooᴅ sügisel mädanevad lehed (maas), jäävad vaid ainult rood
M võta musass smarodass lehta võta mustast sõstrast (= mustsõstrapõõsast) lehti
Lu hapo-roho on kõlmõõ lehookaa; ku neĺĺä lehtoa, siz on se õnniroho, neĺĺäz lehto on õnni-lehto jänesekapsas on kolme lehega; kui (on) neli lehte, siis on see õnnetaim, neljas leht on õnneleht
P katii-käpäläll on paksud lehoᴅ, kazvab rihez akkunaa pääl {k}-l (= kaktus või aaloe) on paksud lehed, kasvab toas aknalaual
J puu lehto puuleht
Lu aavaa lehoz on varsi pittšä ja hoikka haavalehel on vars pikk ja peenike
M kazgõõ leholl kraazgattii, tuli kõltõn kaselehtedega värviti, tuli kollane
J valka paju lehod om pitšelikoᴅ hõbepaju lehed on piklikud
Kõ tammi lehto tammeleht
Kõ kahtši lehto kaseleht
Kõ võta vih̆haa lehtoi võta vihalehti
Lu matokkõizõᴅ süüvät kapusaa lehtoja röövikud söövad kapsalehti
M fjokla lehoᴅ peedilehed
Ra tee lehto teeleht
I maatšiχa lehto paiseleht
Lu gramma lavro·ovoi lehtua gramm loorberilehti
J lehoo roo ~ lehoo rooto leherood
M leh̆hoo soonõᴅ leherood (pl.)
I i lehtoloiss tällä sõvat tehtüüᴅ kõittši lehto sõvaᴅ ja lehtedest olid tal (= metshaldjal) rõivad tehtud, kõik lehtedest rõivad
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke
2. (paberi)leht; (raamatu)leht | vn лист (бумаги); лист, страница (книги)
J vańkkõ murti tširjutõtuu lehoo neĺĺee õssaa i pani kanvertii süämee Vanka murdis täiskirjutatud lehe nelja ossa ja pani ümbriku sisse
J lagotti enez ettee määlitüü paperii ĺehoo i nõisi tširjuttõmaa laotas enese ette kortsutatud paberilehe ja hakkas kirjutama
P pokoinikalyõ pantii surmaa lehto tšätiesie surnule pandi leht eestpalvega kätte
J I tširjaa lehto raamatuleht
3. ajaleht | vn газета
J lehoz on tširjutõttu ajalehes on kirjutatud
4. kõrvalest, -leht | vn (ушная) раковина
M Lu Li kõrvaa lehto ~ Lu kõrva lehto ~ J kõrv lehto kõrvalest
5. (adra)hõlm, (sahk)raud; (sae)leht; (metall)plaat, -leht | vn отвал (сохи), железный наконечник плужного ножа; полоса пилы; деталь из листового металла
Lu okutšnikka on niku pluuga, täll õllaa kahõs poolõõ lehoᴅ, tämä ajab maa kahtõõ poolõõ muldamisader on nagu raudader, tal on kahel pool hõlmad, ta ajab mulla kahele poole
Li pluugaa lehto (raud)adrahõlm
M saha leχto, õttsaz rutškaᴅ saeleht, otsas on käepidemed
Lu rauta lehot piäp klepata, kĺopkijeekaa pannaa ühtee tšiin raudplaadid tuleb neetida, neetidega pannakse kokku
6. M Lu küpsetusplaat | vn противень
7. viil, liistak | vn тонкий ломтик
M teeb retšäss mokomad lehoᴅ teeb (= lõikab) rõikast niisugused viilud
Lu mähä on makkia, kurahsõl võtaᴅ, saad niku lehoo, lintii, i süüᴅ mähk on magus, noaga võtad, saad nagu viilu, lindi ja sööd
8. leht(puu)mets; (lehtpuu)salu | vn лиственный лес; (лиственная) роща
Li vaikka susi tääb ahod ja lehoᴅ, a karjušiss evät palkkaa vs kuigi hunt teab söödid ja salud, aga karjaseks (teda) ei palgata.
Vt. ka aapalehto, aavaalehto, alalehto, kapussalehto, kart-lehto, konnalehto, kuppilehto, kõrvalehto, kõrvaa-lehto, maalehto, maatšiha, paperi-lehto, paperii-lehto, piirgalehto, rautalehto, rummulehto, sahalehto, šĺääppi-lehto, šuppalehto, šuppolehto, šuppulehto, zontikkalehto, teelehto, ublikka-lehto, vihaalehto, õnni-lehto, õnnõvalehto, ülelehto.
Vt. ka lehokkõin, lehti, lehtokkõin, lehtomettsä, lehtonõ², lehtozikko, lehtüine, lehüᴅ

lehtoinõ Li lehtoin J-Tsv., g lehtoizõõ Li J adj
1. -leheline (sae kohta) | vn с полосой (о пиле)
Li sahalehto on hoikka, hoikaa lehtoinõ saha saeleht on õhuke, õhukese lehega saag
2. J leht-, lehtpuu- | vn листовый, лиственный.
Vt. ka hoikaa-lehtoinõ, paksulehtoinõ
Vt. ka lehtonõ¹

lehtonõ¹: lehtonee K-Ahl., g lehtozõõ adj lehe- [?], leht- [?] | vn листовой [?], лиственный [?].
Vt. ka lehtoinõ

lehtonõ² (K-Al. M Kõ-Len. Ja-Al.), g lehtozõõ dem. [?] (puu)leht | vn лист (дерева)
K sõi saunass süsiä, alta lavaa lehtozia (Al. 47) sõi saunas süsi, lava alt lehti
M puri puuta, sei tšiv̆viä, alta lav̆vaa lehtozia rl pures puud, sõi kive, lava alt lehti.
Vt. ka lehokkõin, lehti, lehto, lehtokkõin, lehtüine, lehüᴅ

ĺista: ĺist J-Tsv., g ĺistaa J (paberi)leht | vn лист (бумаги)
kats mi pitšä tširja tširjutin, kahõõ ĺista pääll näe, mis(suguse) pika kirja kirjutasin, kahe lehe peal(e)

liätińńa Kr, pl lähud Kr leht | vn лист.
Vt. ka lehti, lehto

rautalehto M Kõ rautlehto J-Tsv.
1. kare leht (peamiselt arukasel); fig karedaleheline kask v. selle lehis, noor oks | vn шершавый лист
M kazgõlla õllas kalpõad rautalehoᴅ (aru)kasel on kõvad karedad lehed
M kahtšivihad rautalehossa kasevihad karedalehelise kase okstest
2. Kõ raudrohi | vn тысячелистник
3. raudplaat, metallplaat, plekitahvel | vn железный, металлический или жестяной лист (пластина)
J rautlehto tšehspaikõss om painõttu niku bĺuudõtšk plekitahvel on keskpaigast painutatud nagu alustass.
Vt. ka rautaroho