[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lehmä Len. K R-Reg. L P Ke M Kõ S Lu Li Ra J vdjI I Ku Kr (Kett. U Ja-Len. Ko) lehmᴀ̈ Ku lehm Lu J Ku leh́ḿ J-Tsv. lehema ~ lehme ~ lähema Kr Легма Tum. Лехмя ~ Лэгмя Pal₂ Лэ́гме K-reg₂ Ii-reg₁, g lehmää K M Kõ Lu leh́mää J-Tsv. lehm | vn корова
S lehmät paĺĺo piimää antavaᴅ lehmad annavad palju piima
Lu suuris talolois õli kõlmõd lehmää i neĺĺä, a nüd on kõig ühzii lehmii suurtes taludes oli kolm lehma, (oli) ka neli, nüüd on kõik ühe lehmaga
Li tšüläzä õli vähä lehmiε külas oli vähe lehmi
J lehmäd lassaa progonallõ lehmad lastakse karjateele
Lu lehmät tšävvää karjaᴢ, karjušši vahib lehmijä lehmad käivad karjas, karjane valvab lehmi
I tšül̆lää lehmii ajõttiik karjaa oomiiᴢ küla lehmad (lehmi) aeti hommikul karja
L lehmäle pantii drolli kaglaa, muitõ ep kuul, .. jääb mettsää lehmale pandi krapp kaela, muidu ei kuule (teda), .. jääb metsa
Lu lehmä õli pagana, lauta õli pantu sarviijõ lehm oli tige, laud oli pandud sarvisse
J paŋkaa leh́met tšüttšesee tšiin pange lehmad kütke (kinni)
M mill on lehmä mussaa i valkõat, kahta karvaa mul on lehm musta ja valget (värvi), kahte karva
J lehmä lauttaᴢ, tšeeli välläᴢ mõist lehm laudas, keel väljas?
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
K ühs lehmä sitakaᴢ, kõikõõ karjaa situʙ vs (kui) üks lehm on sitane, (siis) situb kogu karja (täis)
M lehmä räägaʙ ~ I lehmä rääguʙ ~ Lu lehmä muukiʙ ~ vdjI lehmä müüdžiʙ lehm ammub
I lehm nõisi müükkimää lehm hakkas ammuma
Ku lehm mörni lääväᴢ lehm ammus laudas
J lehmed unissa lauttõᴢ lehmad inisevad laudas
Lu lehmäl on jo johsu aikõ lehmal on juba innaaeg
Lu lehmä tahob johzõttõmissa lehm tahab paaritamist
Lu lehmä on ärjizä lehm otsib pulli
Lu lehm johsi lehm otsis pulli
Lu lehmää veimmä ärjäl viisime lehma pulli juurde
J lehmed on joostu lehmad on paaritatud
Li lehmä on tiin lehm on tiine
J lehm tuõp kantõma lehm tuleb poegima
P lehmä tuõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= hakkab lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
Lu lehm on poikinnu lehm on poeginud
M lehmä tetši vazikaa lehm poegis (tõi vasika)
J lehm hülkes piimää lehm jäi kinni (lakkas piima andmast ~ jättis piima ära)
M meelevä viizaz lehmä tark (ja) kaval lehm
I süämikko lehmä tige lehm
Lu bluutka lehmä meeb ääree hulkuja lehm läheb (karjast) kõrvale
Lu tširjava lehmä ~ Li tširjavõ lehmä kirju lehm
Lu pilkko lehmä, pilkkopää lehmä lauguga lehm, laukpea lehm
R mahikka lehmä aher lehm
Li kõik õllaa noorõd lehmäᴅ, eeskantõizõd lehmäᴅ kõik on noored lehmad, esimest korda poegivad v. poeginud ja piima tulevad lehmad
M lehmää uhar lehma udar
M lehmää uhtõrõᴅ lehma nisad [sic!]
Lu lehmää nänni ~ lehmää nännü lehma nisa
M tšennää paglaᴅ .. lehmää nahgassa pastlapaelad .. lehmanahast
Lu luttu õli tehtü lehmää sarvõss lutt (= lutipudel) oli tehtud lehma sarvest
K lehmää liha veise-, loomaliha
M müimmä lehmä lihaa (Len. 258) müüsime veiseliha
I lehmää võita lei tegin (= lõin kokku) võid
Li lehmää sitta lehmasõnnik
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, aina vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas oli aina (karja)kord
M kase on lehmii tauti see on lehmade haigus
L ulaskaa päivä õli lehmii pühäpäivä ulasepäev oli lehmade püha
■ Ku hään oli vassumain lehmᴀ̈ karjaᴢ kk. ta oli uus lehm karjas; M Lu jumalaa lehmä Lu sametlest (väike punane mullas elutsev ämblikuline); M Lu lepatriinu
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest on niisugune väike punane putukas
J lazz jumalaa lehm lentämä lase lepatriinu lendu
I lehmää tšeeli sõnajalg
Lu lehmä-venta on tuulõõ mukkaa vääntemine, loovimizõõ aikana teχ́χ́ää lehmä-venta suurõll lainõõll, müütää lainõtta lehmavänt on pärituult pööre, loovimise ajal tehakse lehmavänd suure lainega, mööda lainet.
Vt. ka eeskanto-lehmä, jumalalehmä, lühsö-lehmä, maholehmä, partalehmä, puna-lehmä, sukulehmä.
Vt. ka lemmo