[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lauluttaa M, pr laulutan, imperf laulutin matusetalitust pidada, jumalasõnaga matta; (surijale) viimast võidmist teha | vn отпевать, отпеть (покойника); соборовать
kõõᴢ elävältää laulutõttii, siz õli mokoma sama luku, niku pok̆koonikkaa lauluttaaᴢ kui elusana tehti viimast võidmist, siis oli samasugune lugemine nagu (siis, kui) surnule peetakse matusetalitust.
Vt. ka laulattaa, lauloa, laulogoittaa, laulottaa, laulotuttaa, lauluttaa, laulutõttaa, laulõttaa