[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lauloa Po Lu Ra J (K V Ku) laulua M Lu J, pr laulon Lu J Ku, imperf laulozin Ra J
1. laulda; huigata (linnu kohta), kireda | vn петь
J nii lustissi laulob ja tantsiʙ nii kenasti laulab ja tantsib
V laulottii i vaissi lauldi ka vadja keeles
Ra müü õlimm lahzõd i laulozimm me olime lapsed ja laulsime
J lintu laulo, lehto lõõkku rl lind laulis, leht liikus
J kiuru laulob üväll ilmall lõoke laulab ilusa ilmaga
Lu hüüpüläin lauloʙ niku inemin idgõʙ, üül lauloʙ, i rohkapass tämä lauloʙ kalmoil öökull huikab, nagu inimene nutab, öösel huikab, ja enamasti huikab ta kalmistul
Lu ku kukko ohtogoss lauloʙ, ilmaa muutoᴢ kui kukk kireb õhtul, (siis tuleb) ilmamuutus
J kuuntõõ han siä, kui umalikkaad naizõt kimautõlla lauloa sa kuula ometi, kuidas purjus naised kriiskavad laulda
J venutõb lauloa venitab laulda
J ḱiuru tšikõrtõb lauloa lõoke lõõritab laulda
2. matusetalitust pidada, jumalasõnaga matta | vn отпевать, отпеть (покойника)
J laulottii ponafei (matusetalitusel) peeti hingepalve
■
Lu elä võta laulottua naissa ära võta üleskiidetud naist.
Vt. ka laulaa, laulahtaa, laulastaa, laulattaa, laulottaa, laulotuttaa, lauluttaa, laulututtaa, laulutõttaa, laulõlla, laulõttaa